Postimehes vastutavad uuriva ajakirjanduse käekäigu eest Risto Berendson ja Holger Roonemaa. Uurisime uurivatelt ajakirjanikelt, kuidas sünnib Postimehes uuriv ajakirjandus ja kuidas hakkab see Eesti Meedias edaspidi sündima.

MIDA ROHKEM ON INFORMATSIOONI, SEDA PAREMINI LÕPUKS ORIENTEERUD

Anna Teele Orav

Alustuseks küsin Risto Berendsonilt, miks ta on valinud just uuriva ajakirjaniku kutse. Risto ohkab.
“Esiteks ma arvan, et minust on palju paremaid uurivaid ajakirjanikke.”

Nimesid Risto ei ütle. Ta räägib hoopis sellest, et hea toimetuse loovad erinevad natuurid – andmetega töötav ajakirjanik, kombineerija, hea suhtleja.

“Postimehe uuriv toimetus teab väga palju. Mõnikord on nendele teadmistele väga raske leida kinnitust, eriti, kui seda peab leidma kuskilt dokumentidest,” ütleb Risto.

Ta lisab, et klassikalises mõttes on uuriv ajakirjandus igav töö – andmetes tuhnimine.

“See ei ole väga põnev või seksikas.”

Risto ütleb, et klassikaline reporteritöö on palju põnevam – reaalsed väljasõidud sinna, kus on midagi juhtunud, kus peab käigu pealt kiireid lahendusi ja konkurentidest paremat informatsiooni leidma. “See on ajakirjanduses kõige parem osa,” ütleb Risto.

“Uurivas toimetuses tehakse seda sama asja, aga me mitte ainult ei uuri, vaid me teeme nii ühte kui teist. Sellepärast meil on kõige lahedam töö Eesti ajakirjanduses.”

 

Risto räägib, et Postimehe uuriv toimetus peab vaatama elu väga laia pilguga, sest nad on Eesti kõige suurem ajaleht. Nad peavad tegelema kõigega – poliitikaga, sotsiaalprobleemidega, mahhinatsioonidega. Kui võrrelda Postimehe uurivat toimetust Eesti Ekspressi ja “Pealtnägijaga”, kes avaldavad lugusid korra nädalas, siis on Postimehe uuriva toimetuse rütm Risto sõnul kõige rajum üldse – ajakirjanikud töötavad ja kirjutavad iga päev.

“On uurivat tööd ja lisaks on väga palju reporteritööd, sündmuskohale minekut ja kõike seda, mille pärast ongi ajakirjaniku töö väga lahe.”

Risto räägib, et selles töös tuleb ette ka eetilisi küsimusi.

“Näiteks ei pane mingit nime lehte, et kaitsta selle inimese lapsi, et nad ei satuks koolikiusu ohvriks, sest nende vanemad on midagi teinud.”

Risto Berendson võitis koos Joosep Värgi ja Äripäeva ajakirjanikega sel aastal Bonnieri preemia rahapesuskandaali paljastuse eest. Nädal enne loo planeeritud ilmumist sattus üks andmetega tegelenud ajakirjanik haiglasse.

“See oli väljakutse, et kas me nüüd tuleme toime. Joosep Värk tuli sellega toime. Siis oli ilgelt hea meel. Nägime, kuidas andmed tulevad sisse ja summad kasvavad ja see oli vau!”

Risto ütleb, et aastas tuleb niisuguseid suuri väljakutseid paar tükki.

“Need hoiavad meid vormis.”

Ükskord jättis Risto ühe suure loo avaldamata. Ta arutas loo üle koos politseiga ja nad leidsid üheskoos, et nii oleks parem. Kui lugu oleks avalikkuse ette tulnud, oleks see võinud ühele asjaosalisele väga halvasti mõjuda. “Isegi, kui sa muudad loos ära nimed, siis inimesed tunnevad end ära,” ütleb Risto. “Postimees ilmub rahulikult edasi ilma selle loota.”

Risto ütleb, et ajakirjandus on äge, sest see on põnev, iga päev. Seal on hästi palju infot. Küsimusele, kas suures infotulvas raske orienteeruda ei ole, vastab Risto, et mida rohkem on informatsiooni, seda paremini lõpuks orienteerud.

“Kõige tähtsam on inimene. Kui inimene enam tähtis ei ole, siis… ma lähen ajakirjandusest ära.”

UUS MEES, UUE MISSIOONIGA

Henry-Laur Allik

Eesti Meedia uuriva ajakirjanduse juht Holger Roonemaa, kes on alla nädala oma positsioonis olnud, tuli Postimehesse tööle uue väljakutse pärast. Arutleme temaga kümme minutit, mida peaks tähendama Eesti Meedia uuriva ajakirjanduse juht. Varem sellist töökohta Eesti Meedias pole olnud.

Tema alluvusse jäävad kõik Eesti Meedia väljaanded, kes tegelevad uuriva ajakirjandusega. Roonemaa ülesandeks on ühildada nende väljaannete tööd, mis soosiks suuremaid uuriva ajakirjanduse projekte. Kui Roonemaast saab Eesti Meedia uuriva ajakirjanduse juht, siis Risto Berendson jätkab Postimehe uuriva toimetuse juhina.

USAs tipptegijate (näiteks Boston Globe’i Spotlighti juhi Walter Robinsoni) käe all õppinud Roonemaa sai oma pagasisse juurde uusi nippe ja kontakte, mida ta kavatseb uues ametis ära kasutada. Buzzfeedis töötanud Roonemaa sõnul mõjutas USAs oldud ja õpitud aeg tema mõttelaadi ja nägemust ajakirjandusest.

Samuti ütles Roonemaa, et hakkab uuel õppeaastal Tartu Ülikoolis uuriva ajakirjanduse välkkursust andma. Ta ütles, et paneb ennast keerulisse olukorda, kuna ei ole varem tudengeid õpetanud. Tema soov on, et kursuse tulemusena sünniks päris uuriva ajakirjanduse projekt.