Ansambel Mir: Kas uus lahendus USA ja Põhja-Korea tülile?

Published On: October 5, 2017By

Juba artikli pealkiri ütleb bändi kohta nii mõndagi, sest see sai nende endi poolt valitud. Bändi koosseisu kuuluvad Monika Erdman, Jaagup Jürgel, Renar Trummal ja Merlin Kivi, kes kõik on võrdselt andekad ja iroonilise ellusuhtumisega. Mir on bänd, mis ei lase end mõjutada peavoolu muusikast ning liigub julgelt oma rada pidi edasi. Mirile saab kaasa elada tänases Noortebändi poolfinaalis.

Ansabel Mir: Vasakult paremale Monika Erdman, Jaagup Jürgel, Renar Trummal ja Merilin Kivi.

Mis tunne on astuda Noortebändi poolfinaali?

Renar: Ma olen seal varem käinud, nii et Noortebändile minek ei ole otseselt midagi hirmutavat, aga selle koosseisuga on teistsugune tunne. Me oleme mänginud küll väga palju koos, aga üldiselt kooli kontekstis ja ette antud lugusid. Me pole varem eriti oma loomingut esitanud, nii et selles osas tuleb väga huvitav.

Merlin: Päris palju elevust on, sest esimest korda lähme enda muusikaga avalikkuse ette.

 

Miks on Noortebänd oluline?

Monika: Näiteks meie jaoks oli see nagu deadline, mille jaoks teha bändi. Me alati tahtsime sellega tegeleda, aga koolis oli palju teha ja raske oli leida aega. Noortebänd andis võimaluse keskenduda oma loomingule.

 

Kuidas näeb välja teie loominguline protsess?

Renar: Me pigem alustame muusikast. Algul on kellelgi idee, tavaliselt kõigil peale minu. Proovis oleme vaadanud, kust otsast seda lahkama hakata ja mängimise käigus on kokku pandud ühtne tervik, mis vastab enam-vähem meie ootustele.

 

Milline näeb välja teie proovikaelu? Kas te harjutate tulihingeliselt või joote õlut ja teete nalja ka?

Monika: Kõike!

Merlin: Pigem näeb nii välja, et keegi tuleb üsna konkreetse ideega kohale, mille ümber improvisatsiooni käigus kujuneb tervik. Nalja saab küll.

Renar: Kuna meie prooviruum on koolis, siis sellel puudub õige vibe. Ma tunnen puudust paigast, kus saaks mängida, õlut juua ja olla ööni üleval, aga koolimaja pole selle jaoks sobilik koht. See keskkond ei inspireeri väga ning tundub, nagu teeksime koolibändi.

Merlin: Inspiratsiooni alge tekib ikka kuskil mujal ja muudest asjadest.

Monika: Enne kui lood on valmis, me jämmime. Kui lood on enamjaolt tehtud, siis me salvestame need, kuulame üle ja töötame läbi.

 

Kui raske on luua originaalset muusikat? Kas te olete kunagi teinud loo valmis ja pärast avastanud, et see sarnaneb bändiga, mida te ise kuulate?

Renar: Nickelbackiga või?

Jaagup: On küll. Need kõlad, mida sa kuulad ja see muusika, mille ümber sa ise oled jääb paratamatult külge.

Monika: Keskkond mõjutab ja selle vastu ei saa midagi teha. Sa ei saa luua midagi, mida sa pole varem kuulnud. See on lihtsalt võimatu.

 

Vahepeal jõudis kohale Renari ingveritee, mille lubasin artiklisse lisada.

 

Kas te olete mõelnud luua n-ö mainstream lugu, et lihtsalt kuulsust koguda, või plaanite ajada oma rida ja leida tänu sellele fänne?

Merlin: Mulle tundub, et me oleme sellises faasis, kus me teeme muusikat, mis meile rõõmu pakub. Niikuinii on inimesi, kellele see muusika meeldib. Me ei sihi lihtsalt raha ja kuulsuse poole.

Monika: Vahepeal me ikka mõtleme, et kas lugu toimib. Kas sellel on groove ning kui kaasakiskuv lugu on. Me ikka mõtleme kuulaja peale, aga samas jätkame omapärase muusika loomist.

Renar: Mina isiklikult kirjutan iga päev Pharrell Williamsile ja palun, et ta meile loo kirjutaks, aga siiamaani pole vastanud.

 

Mis bändi või artisti kontserdile te tahaksite kõige rohkem minna?

Jaagup: See on liiga suur küsimus. Oleneb, kes küsib.

Renar: Oletan, et intervjueerija küsib.

Monika: Ma ütleks Snarky Puppy.

Jaagup: Jah, Snarky Puppyt oleks väga cool näha, aga kui saaks öelda ka koosseisu, mis enam ei tegele, siis Wham!. Kindlasti Wham!.

Renar: Jack White’i tahaks näha.

Monika: See on ilmselt liiga käega katsutav, aga ma võin iga hetk minna Kadri Voorandi kontserdile.

 

Mida te ütleksite algajatele muusikutele?

Renar: Ma alustasin kohe pilli õppimisega, millega sain tehnilise pagasi kaasa ning bändiga ühinesin alles üsna vanalt. Seetõttu tunnen, et mul jäi puudu see periood, kus sain luua n-ö halba muusikat ja minna koos sõpradega seda esitama. Sa ei tohiks kohe õppida mängima näiteks C-duuri, vaid pigem riffe, mis sulle endale meeldivad, see annab parema muusikalise tunnetuse kaasa. Lihtsalt tee sõpradega bändi, mis võib küll kõlada nagu pullikaka, aga mida on tore teha.

Merlin: Julge lihtsalt eksida ja tee muusikat lõbu pärast.

Monika: Mina soovitaksin enne õppida, sest teoreetiline baas annab võimaluse rohkem luua. Muidu võid jõuda olukorda, kus sa tahaksid väga palju ära teha, aga sa ei oska mitte midagi.

Renar: Ehk siis täpselt vastand minule! Teooria võib jääda pähe kinni ja sa hakkad ainult tehniliselt mõtlema muusika peale. Kuigi sa võid lihtsalt otsida noote, mis kõlavad hästi ja neid mängida. Hiljem avastadki, et need sobivad teooriasse.

 

Kuidas teie koosseis alguse sai?

Jaagup: Kogemata.

Merlin: Me tegelikult käisime oma kooli loomingukonkursil. Meil läks üsna edukalt ja peale seda otsustasime Noortebändile minna.

Renar: Igaüks meist kirjutas ühe loo valmis, aga lõpuks otsustasime Merlini loomingu kasuks. Jaagup üritas ka Noortebändile tulla, aga selle teise bändi me tapsime ära.

Merlin: See oli vajalik, et ta saaks kogu oma loomingulise energia meie bändi suunata.

 

Keda te veel tapnud olete?

Jaagup: Kes küsib?

Monika: Kas sa oled politsei?

Renar: Šokolaadikoogi tapsime ära. See oli kreemiga, väga hästi maitses.

 

Ananass pitsa peal, mis värk sellega on?

Kõik nõustuvad peale Merlini.

Monika: Esimene inimene, kes bändist välja visatakse.

Merlin: Ananass on mu lemmik! Tegelikult kunagi üldse ei maitsenud, aga nüüd olen hakanud harjuma sellega.

Renar: Kõlab nagu sind sunnitakse.

Merlin: Sa pead massiga sulanduma, kui tahad bändi teha.

 

Mida ütleksite seitsmeaastasele endale?

Jaagup: Lõpeta võistlustantsuga tegelemine ja hakka kitarr mängima, c’mon, Jaagup.

Monika: Harjuta rohkem.

Merlin: Stressa vähem, ole julgem.

 

Mida ütleksite lugejatele?

Monika: Ärge tehke rumalusi ja kui teete, siis don’t regret.

Renar: Mulle ütles kord tuttav, kui me viskasime tühje aerosoolpurke lõkkesse plahvatuse eesmärgil, et kui teha lolluseid, siis tuleb neid turvaliselt teha. Peale seda viskasime purgid tulle ja jooksime eemale.

Merlin: See kõlab nagu “ärge saage lapsi”!

Renar: Ei, muidugi saage lapsi, aga turvaliselt. Ärge visake lapsi lõkkesse. Lisaks kui mängite C-mažoori peale As-i, siis mängige see offbeat-i, kõlab paremini.

 

Mirile saab kaasa elada juba täna Noortebändi poolfinaalis, mis leiab aset Genialistide Klubis. Neljas Dimensioon soovib Mirile edasisteks tegemisteks palju edu.

Foto: Andres Raudjalg

Leave A Comment

Sarnased artiklid

Ansambel Mir: Kas uus lahendus USA ja Põhja-Korea tülile?

Published On: October 5, 2017By

Juba artikli pealkiri ütleb bändi kohta nii mõndagi, sest see sai nende endi poolt valitud. Bändi koosseisu kuuluvad Monika Erdman, Jaagup Jürgel, Renar Trummal ja Merlin Kivi, kes kõik on võrdselt andekad ja iroonilise ellusuhtumisega. Mir on bänd, mis ei lase end mõjutada peavoolu muusikast ning liigub julgelt oma rada pidi edasi. Mirile saab kaasa elada tänases Noortebändi poolfinaalis.

Ansabel Mir: Vasakult paremale Monika Erdman, Jaagup Jürgel, Renar Trummal ja Merilin Kivi.

Mis tunne on astuda Noortebändi poolfinaali?

Renar: Ma olen seal varem käinud, nii et Noortebändile minek ei ole otseselt midagi hirmutavat, aga selle koosseisuga on teistsugune tunne. Me oleme mänginud küll väga palju koos, aga üldiselt kooli kontekstis ja ette antud lugusid. Me pole varem eriti oma loomingut esitanud, nii et selles osas tuleb väga huvitav.

Merlin: Päris palju elevust on, sest esimest korda lähme enda muusikaga avalikkuse ette.

 

Miks on Noortebänd oluline?

Monika: Näiteks meie jaoks oli see nagu deadline, mille jaoks teha bändi. Me alati tahtsime sellega tegeleda, aga koolis oli palju teha ja raske oli leida aega. Noortebänd andis võimaluse keskenduda oma loomingule.

 

Kuidas näeb välja teie loominguline protsess?

Renar: Me pigem alustame muusikast. Algul on kellelgi idee, tavaliselt kõigil peale minu. Proovis oleme vaadanud, kust otsast seda lahkama hakata ja mängimise käigus on kokku pandud ühtne tervik, mis vastab enam-vähem meie ootustele.

 

Milline näeb välja teie proovikaelu? Kas te harjutate tulihingeliselt või joote õlut ja teete nalja ka?

Monika: Kõike!

Merlin: Pigem näeb nii välja, et keegi tuleb üsna konkreetse ideega kohale, mille ümber improvisatsiooni käigus kujuneb tervik. Nalja saab küll.

Renar: Kuna meie prooviruum on koolis, siis sellel puudub õige vibe. Ma tunnen puudust paigast, kus saaks mängida, õlut juua ja olla ööni üleval, aga koolimaja pole selle jaoks sobilik koht. See keskkond ei inspireeri väga ning tundub, nagu teeksime koolibändi.

Merlin: Inspiratsiooni alge tekib ikka kuskil mujal ja muudest asjadest.

Monika: Enne kui lood on valmis, me jämmime. Kui lood on enamjaolt tehtud, siis me salvestame need, kuulame üle ja töötame läbi.

 

Kui raske on luua originaalset muusikat? Kas te olete kunagi teinud loo valmis ja pärast avastanud, et see sarnaneb bändiga, mida te ise kuulate?

Renar: Nickelbackiga või?

Jaagup: On küll. Need kõlad, mida sa kuulad ja see muusika, mille ümber sa ise oled jääb paratamatult külge.

Monika: Keskkond mõjutab ja selle vastu ei saa midagi teha. Sa ei saa luua midagi, mida sa pole varem kuulnud. See on lihtsalt võimatu.

 

Vahepeal jõudis kohale Renari ingveritee, mille lubasin artiklisse lisada.

 

Kas te olete mõelnud luua n-ö mainstream lugu, et lihtsalt kuulsust koguda, või plaanite ajada oma rida ja leida tänu sellele fänne?

Merlin: Mulle tundub, et me oleme sellises faasis, kus me teeme muusikat, mis meile rõõmu pakub. Niikuinii on inimesi, kellele see muusika meeldib. Me ei sihi lihtsalt raha ja kuulsuse poole.

Monika: Vahepeal me ikka mõtleme, et kas lugu toimib. Kas sellel on groove ning kui kaasakiskuv lugu on. Me ikka mõtleme kuulaja peale, aga samas jätkame omapärase muusika loomist.

Renar: Mina isiklikult kirjutan iga päev Pharrell Williamsile ja palun, et ta meile loo kirjutaks, aga siiamaani pole vastanud.

 

Mis bändi või artisti kontserdile te tahaksite kõige rohkem minna?

Jaagup: See on liiga suur küsimus. Oleneb, kes küsib.

Renar: Oletan, et intervjueerija küsib.

Monika: Ma ütleks Snarky Puppy.

Jaagup: Jah, Snarky Puppyt oleks väga cool näha, aga kui saaks öelda ka koosseisu, mis enam ei tegele, siis Wham!. Kindlasti Wham!.

Renar: Jack White’i tahaks näha.

Monika: See on ilmselt liiga käega katsutav, aga ma võin iga hetk minna Kadri Voorandi kontserdile.

 

Mida te ütleksite algajatele muusikutele?

Renar: Ma alustasin kohe pilli õppimisega, millega sain tehnilise pagasi kaasa ning bändiga ühinesin alles üsna vanalt. Seetõttu tunnen, et mul jäi puudu see periood, kus sain luua n-ö halba muusikat ja minna koos sõpradega seda esitama. Sa ei tohiks kohe õppida mängima näiteks C-duuri, vaid pigem riffe, mis sulle endale meeldivad, see annab parema muusikalise tunnetuse kaasa. Lihtsalt tee sõpradega bändi, mis võib küll kõlada nagu pullikaka, aga mida on tore teha.

Merlin: Julge lihtsalt eksida ja tee muusikat lõbu pärast.

Monika: Mina soovitaksin enne õppida, sest teoreetiline baas annab võimaluse rohkem luua. Muidu võid jõuda olukorda, kus sa tahaksid väga palju ära teha, aga sa ei oska mitte midagi.

Renar: Ehk siis täpselt vastand minule! Teooria võib jääda pähe kinni ja sa hakkad ainult tehniliselt mõtlema muusika peale. Kuigi sa võid lihtsalt otsida noote, mis kõlavad hästi ja neid mängida. Hiljem avastadki, et need sobivad teooriasse.

 

Kuidas teie koosseis alguse sai?

Jaagup: Kogemata.

Merlin: Me tegelikult käisime oma kooli loomingukonkursil. Meil läks üsna edukalt ja peale seda otsustasime Noortebändile minna.

Renar: Igaüks meist kirjutas ühe loo valmis, aga lõpuks otsustasime Merlini loomingu kasuks. Jaagup üritas ka Noortebändile tulla, aga selle teise bändi me tapsime ära.

Merlin: See oli vajalik, et ta saaks kogu oma loomingulise energia meie bändi suunata.

 

Keda te veel tapnud olete?

Jaagup: Kes küsib?

Monika: Kas sa oled politsei?

Renar: Šokolaadikoogi tapsime ära. See oli kreemiga, väga hästi maitses.

 

Ananass pitsa peal, mis värk sellega on?

Kõik nõustuvad peale Merlini.

Monika: Esimene inimene, kes bändist välja visatakse.

Merlin: Ananass on mu lemmik! Tegelikult kunagi üldse ei maitsenud, aga nüüd olen hakanud harjuma sellega.

Renar: Kõlab nagu sind sunnitakse.

Merlin: Sa pead massiga sulanduma, kui tahad bändi teha.

 

Mida ütleksite seitsmeaastasele endale?

Jaagup: Lõpeta võistlustantsuga tegelemine ja hakka kitarr mängima, c’mon, Jaagup.

Monika: Harjuta rohkem.

Merlin: Stressa vähem, ole julgem.

 

Mida ütleksite lugejatele?

Monika: Ärge tehke rumalusi ja kui teete, siis don’t regret.

Renar: Mulle ütles kord tuttav, kui me viskasime tühje aerosoolpurke lõkkesse plahvatuse eesmärgil, et kui teha lolluseid, siis tuleb neid turvaliselt teha. Peale seda viskasime purgid tulle ja jooksime eemale.

Merlin: See kõlab nagu “ärge saage lapsi”!

Renar: Ei, muidugi saage lapsi, aga turvaliselt. Ärge visake lapsi lõkkesse. Lisaks kui mängite C-mažoori peale As-i, siis mängige see offbeat-i, kõlab paremini.

 

Mirile saab kaasa elada juba täna Noortebändi poolfinaalis, mis leiab aset Genialistide Klubis. Neljas Dimensioon soovib Mirile edasisteks tegemisteks palju edu.

Foto: Andres Raudjalg