“Elu võimaluse” võitnud Charlie jagab Tartust häid mõtteid

Published On: April 23, 2017By

Mis tunne on anda oma esimene avalik esinemine Eesti Laulu finaalkontserdil Saku Suurhallis? Sellest ja popmuusikaskeenes silmapaistmisest räägivad Tartu noored Hele-Mai Mängel (18) ja Ross Linnamägi (20), kes moodustavad elektroonilise muusika duo Charlie.

Umbes kuu aega tagasi võitsite Elu24 konkursi „Elu võimalus“ ja saite võimaluse esineda Saku suurhallis Eesti Laulu finaalis enda kirjutatud looga „Rose parade“. Mida see võimalus teile tähendas?

Linnamägi: „See oli hea stardipauk. Põmm! Hakake nüüd tegutsema.“

Mängel: „Eesti on küll väike riik ja artistil on siin lihtsam pildile saada, kuid see ei tähenda, et vähem vaeva peaks nägema. Meil vedas konkursiga, sest kõik toodi meile n-ö hõbekandikul kätte. Kõik need tutvused, mis kaasnesid ja meediatähelepanu, mis me järsku saime olid heaks stardipauguks.  See aga ei tähenda, et oleme nüüd kohe kõvad tegijad.“

Saime aru, et kui meile antakse nii suur võimalus, peame selle maksimaalselt ära kasutama, endast kõik andma ja näitama, et oleme selle väärilised.“

Kui enesekindlalt te konkusile läksite?

Mängel: „Algselt valmis loost kolm versiooni, aga me ei jõudnud kokkuleppele, milline õige sound võiks olla. Meil ei olnud lõpuks enam motivatsiooni lugu valmis teha, aga kui me „Elu võimaluse“ konkursi kuulutust nägime, siis mõtlesime, kas nüüd või mitte kunagi. Konkursil osalemise eesmärk oli lugu lihtsalt valmis saada ja kõik, mis sellega kaasnes, oli üks suur kingitus.

Nägite laval jube enesekindad välja. Mis teie sees samal ajal toimus?

Linnamägi: „Minu peas keerles ainult: „ära löö trummi valel ajal, ära löö trummi valel ajal.““

Mängel: „Mitte kumbki meist ei olnud enne nii suure publiku ees esinenud. Lava ei olnudki nii massiivne. Muljet avaldas see, kui palju inimesi produktsiooni taga oli ja rahvahulk saalis – see tõmbas pinget üles. Pidime jätma professionaalse mulje, isegi kui enda sees oli palju kahtlusi. Kokkuvõttes oli see meeletult meeletult lahe kogemus.“

Mais saime näidata, millega artistidena välja tahame paista ehk mängida elektroonilist muusikat live’is.“

On teid peale seda ka tänaval ära tuntud?

Linnamägi: „Nii suureks ei ole asi veel paisunud, et meid tänaval ära tuntaks, aga we’re getting there, we’re getting there…“

Mälestusesemed Eesti Laulust: nimekaart ja sõprade valmistatud auhind.

Tulles tagasi Eesti Laulu juurde, siis kelle poolt te ise olite?

Linnamägi: „Meie hoidsime Kerlile pöialt. „Verona“ on euroloo kõlaga, ei taha midagi halba öelda.“

Mängel: Meile meeldis Kerli lavaline liikumine, selline koreograafia oli Eesti Laulul uus ja huvitav. Kerli laul oli nii teistsuguse kõlaga.“

Eelmisel aastal võitis Ukraina looga „1944“, ja mis kaudselt viitas ka seal praegu toimuvale. Kas teie arust peaksid loomeinimesed ühiskonnas toimuvat pigem peegeldama või sellele vastanduma?  

Mängel: „See oleneb nii palju artistist. Kui ta peegeldab, peab ta seda õigesti ja hästi oskama teha. Kui ta tahab vastanduda ehk saata positiivset sõnumit, peab ka see olema õigesti tehtud. Iga artist ei ole suuteline peegeldama või vastanduma, see oleneb täielikult artistist. Kui ise ei suuda teemaga suhestuda, ei jõua lugu tegelikult ka publikuni. Laulja  peab ikkagi kirjutama ja laulma sellest, millega ta ise suudab seostuda.“

Kuidas teie lood sünnivad, milline on tööjaotus?

Mängel: „Mina kirjutan sõnad ja meloodia ning Ross produtseerib. Praeguseni on mul sõnad enne tulnud ja nende ümber hakkan laulu ehitama.“

Ross, sina töötad ka Beyond Beyondiga, mängid seal elektroonilisi elemente. Kuidas see kogemus sind aidanud on?

Linnamägi: „Väga palju on aidanud. Seal produtseerivad Stig Rästa ja Vallo Kikas, kellega olen koos stuudios istunud. See on olnud väga silmiavav kogemus näha, kuidas popartistid töötavad. Paljud võivad arvata, et popmuusika tegemine on ainult spacebar’i vajutamine, aga tegelikult läheb sinna väga palju teadust ka sisse.“

Ross Linnamägi oma kätega üles ehitatud Tartu stuudios, kus ka “Rose parade” salvestati.

Kas muusika on pigem kultuur või äri?

Mängel: „Muusika on mõlemat. Kui sa tahad olla artist, keda kuulavad massid, peab su taga olema palju inimesi, kes tegelevad igasuguste ülesannetega: meediaga, videotega, sponsorlusega jne. See on niimoodi välja kujunenud ja sellest ei saa üle ega ümber. Aga kindlasti peab ta eelkõige olema kultuur, muidu ei ole asjal õiget väärtust.“

Kui oluliseks peate enesemüügi oskust, et popmuusikaskeenes silma paista?

Mängel: „Enesemüügioskust olen viimase pooleteise kuu jooksul, mil oleme muusiku elu tunda saanud, palju õppinud. See on üsna oluline. Näiteks kui lähed üritusele, kus on mitu mainekat nime, plaadifirmadega seotud inimesed ja nii edasi, siis sinu ülesanne on olla julge, minna ja rääkida, kes sa oled ja mida teed. Kui tahad edukaks saada ja publikuni jõuda, on vaja tingimata osata ennast tutvustada, endast rääkida, ja seda enesekindlalt teha.

Kui sul enesemüügioskus puudub, siis on šansid, et jääd varju.“

Mängel: „Peab mõtlema, mida teha, et kui see inimene koju jõuab, siis ta ka kuulaks meie laulu ning mõtleks, et nad on päris head ja nendega võiks koostööd teha. Kui meil midagi luhta läheb, siis mõtleme kohe üle, kuidas paremini saaks teha.“

Hele-Mai Mängel.

Et Charlie olemust paremini mõista, on mul ka paar lõbusamat küsimust. Kui te Charliet ühe sõna või fraasiga kirjeldama peaksite, siis mis see oleks?

Linnamägi: „Kodune, kodused biidid.“

Mängel (naerdes): „Ma ei tea, on või?“

… Või kuidas sa teie muusikastiili kirjeldaksid?

Mängel: „Meil ei olegi ühte stiili. Me ei osanud ka „Rose parade’i“ ühte žanri määratleda, seal on palju erinevaid elemente erinevatest žanritest.

Charlie on nagu mingisugune hübriid.“

„Me püüame teha asju omamoodi. Lihtne on võtta tuntud laul ja see ümberprodutseerida, panna originaalvokaali asemele keegi teine laulma, see ei ole eriti suur raketiteadus. Teha aga laul selliseks, et see kõlaks uutmoodi ja püüaks tähelepanu – selleks on vaja rohkem vaeva näha, aga see on seda väärt.“

Kus te üldse elektroonilist muusikat õppinud olete või oskused on eelkõige ise katsetamisega tulnud?

Linnamägi: „Lõpetasin eelmisel suvel Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli. Kõik elektrooniline muusika, mis ma arvutis teen on seal õpitud. Tuttav näitas mulle programmi ja selgitas, kuidas see käib. Laadisin *khm* piraadiversiooni (naerab) alla ja hakkasin katsetama. Põhimõtteliselt katsetasingi iga päev, näitasin sõbrale ja küsisin teiste arvamust.

Mängel: „Elektrooniline muusika ongi tänapäeval suurelt jaolt ise õppimine. Enne Charliet ma elektronmuusikat üldse väga ei armastanud kuni hetkeni, mil Rossiga sügisel Charliet tegema hakkasime. Enne seda olin veendunud, et kogu muusika peab olema akustiline. Kui mul aga „Rose parade“ valmis sai, tundus, et ainult klaver ja vokaal on mage. Läksingi siis aralt Rossi juurde ja ütlesin, et äkki paneks mõned elektroonilised elemendid ka juurde. Lõpuks valmiski täiesti elektrooniline laul.“

Jäädvustus Linnamäe arvutist, kus parasjagu Charlie teine lugu töös on. Paremal fotol mixer pult, mille abil elektroonilised palad sünnivad.

Miks sa algselt elektroonilisest muusikast lugu ei pidanud?

Mängel: „Paljud inimesed ei ole kursis sellega, mida produtsendid teevad. On neid, kes võivad elektroonilise loo väga lihtsalt valmis saada, aga on ka neid, kes teevad seda hästi detailselt. Tekivad eelarvamused, et see on lihtsalt mõni nupuvajutus siin ja seal. Kui ma lõpuks teada sain, kui palju tööd ühe loo valmimisse läheb, kasvas mu austus selle vastu.

Jätkame nüüd lõbusate küsimuste vooruga. Kui Charlie oleks värv, siis mis värv?

Mängel: „Mulle seostub Charlie kohe punasega.“

Mängel (Rossile): „Sa tahtsid ka punane öelda?“ (naeravad)

Mängel: „Ross kannab Charliega alati punased Converse’i jalanõusid, punast mütsi ja punase-musta-ruudulist särki. Tal oli see punane müts Eesti Laulul peas ja meie esimesel pildistamisel Eesti Meedia majas ka.

Ka intervjuu ajal kandis Linnamägi punaseid Converse’i ketse ja punast mütsi.

Kui te saaks ükskõik kellega collab’i teha, siis kes see oleks?

Linnamägi: „Ma teeksin sellise multi-instrumentalistiga nagu Stephen. Tema laulu-,  pillimängu-, ja produtseerimisoskus on vapustavad. Ta on üleüldse huvitav inimene, kellel on oma lugudega alti midagi öelda. Iga lugu on unikaalne.“

Kui aga kõik teie järgnevad lood peaksid olema ühes keeles, välja arvatud eesti või inglise, siis mis keeles sa laulaksid?

Mängel (Rossile, naerdes): „Ütleme koos! Üks, kaks, kolm…“

Linnamägi ja Mängel (ühest suust): „Korea!“

(Kõik naeravad.)

Korea?! Millest selline valik?

Mängel: „Ma kuulan väga palju muusikat üle terve maailma ja üheks mu armastuseks on saanud korea muusika, mitte ainult K-pop, aga ka väga paljud teised muusikud.“

Kui te enda peale mõtlete, siis kui suurt rolli mängib haridus, ükskõik kas üldharidus- või muusikakoolist ja kui suurt anne ja tahe muusikat teha?

Mängel: „Olen tänulik, et olen üheksa aastat klaverit õppinud. Kindlasti oli momente, kus ei viitsinud. Oli ka hetki, kus olin klaveri tunnis klaveri all (naerab). Aga käisin üheksa aastat ära ja olen õnnelik, et ema mind vahepeal sundis, sest klaver on pill, mis paneb paljudele asjadele aluse. Samas on ka paljud asjad, mis ma praegu teha oskan, ise omandatud, ise õpitud.“

Kindlasti on oluline roll haridusel ja oskustel, mida oleme teiste inimeste kaudu omandanud, aga suur roll on ka sellel, mida oma tahtest olen saavutanud.“

Tulevikku vaadates, siis kas teie eesmärk on elus just muusikaga leiba teenida?

Mängel: „Ma ei tunne, et mu sees teist varianti oleks. Plaan b-d on võimatu välja mõelda, kui tunned, et oled selle ühe tõelise kutsumuse leidnud. Jah, mulle meeldib joonistada, vahepeal võtan kaamera kätte ja teen mõne pildi, aga need asjad on kellegi teise kirg. Minu kirg on muusika, ja ma tahan raudselt sellega tegeleda. Kui minust ei saa lauljat, siis avan kasvõi oma muusikakooli, õpetan teisi.“

Saku suurhalli lava on teil vallutatud, mis järgmiseks?

Linnamägi: „Unistus on esineda mõnel elektronmuusika festivalil, nt „Tomorrowlandil“. Seal on igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Palju festivale on, kus  tahaks ära käia. Hetkel ei ole meil ühtegi esinemist tulemas, aga homme filmime uuele loole muusikavideo.“

Kuula Charlie verivärsket lugu:

Mängel: „Mashup’iga on nii, et kui Ed Sheereni „Shape of you“ välja tuli, tahtsime seda kohe teha. Lõpuks aga otsustasime võtta selle loo kogu mashup’i põhjaks ja panna sinna veel kümme lugu juurde.“

+ posts

Leave A Comment

Sarnased artiklid

“Elu võimaluse” võitnud Charlie jagab Tartust häid mõtteid

Published On: April 23, 2017By

Mis tunne on anda oma esimene avalik esinemine Eesti Laulu finaalkontserdil Saku Suurhallis? Sellest ja popmuusikaskeenes silmapaistmisest räägivad Tartu noored Hele-Mai Mängel (18) ja Ross Linnamägi (20), kes moodustavad elektroonilise muusika duo Charlie.

Umbes kuu aega tagasi võitsite Elu24 konkursi „Elu võimalus“ ja saite võimaluse esineda Saku suurhallis Eesti Laulu finaalis enda kirjutatud looga „Rose parade“. Mida see võimalus teile tähendas?

Linnamägi: „See oli hea stardipauk. Põmm! Hakake nüüd tegutsema.“

Mängel: „Eesti on küll väike riik ja artistil on siin lihtsam pildile saada, kuid see ei tähenda, et vähem vaeva peaks nägema. Meil vedas konkursiga, sest kõik toodi meile n-ö hõbekandikul kätte. Kõik need tutvused, mis kaasnesid ja meediatähelepanu, mis me järsku saime olid heaks stardipauguks.  See aga ei tähenda, et oleme nüüd kohe kõvad tegijad.“

Saime aru, et kui meile antakse nii suur võimalus, peame selle maksimaalselt ära kasutama, endast kõik andma ja näitama, et oleme selle väärilised.“

Kui enesekindlalt te konkusile läksite?

Mängel: „Algselt valmis loost kolm versiooni, aga me ei jõudnud kokkuleppele, milline õige sound võiks olla. Meil ei olnud lõpuks enam motivatsiooni lugu valmis teha, aga kui me „Elu võimaluse“ konkursi kuulutust nägime, siis mõtlesime, kas nüüd või mitte kunagi. Konkursil osalemise eesmärk oli lugu lihtsalt valmis saada ja kõik, mis sellega kaasnes, oli üks suur kingitus.

Nägite laval jube enesekindad välja. Mis teie sees samal ajal toimus?

Linnamägi: „Minu peas keerles ainult: „ära löö trummi valel ajal, ära löö trummi valel ajal.““

Mängel: „Mitte kumbki meist ei olnud enne nii suure publiku ees esinenud. Lava ei olnudki nii massiivne. Muljet avaldas see, kui palju inimesi produktsiooni taga oli ja rahvahulk saalis – see tõmbas pinget üles. Pidime jätma professionaalse mulje, isegi kui enda sees oli palju kahtlusi. Kokkuvõttes oli see meeletult meeletult lahe kogemus.“

Mais saime näidata, millega artistidena välja tahame paista ehk mängida elektroonilist muusikat live’is.“

On teid peale seda ka tänaval ära tuntud?

Linnamägi: „Nii suureks ei ole asi veel paisunud, et meid tänaval ära tuntaks, aga we’re getting there, we’re getting there…“

Mälestusesemed Eesti Laulust: nimekaart ja sõprade valmistatud auhind.

Tulles tagasi Eesti Laulu juurde, siis kelle poolt te ise olite?

Linnamägi: „Meie hoidsime Kerlile pöialt. „Verona“ on euroloo kõlaga, ei taha midagi halba öelda.“

Mängel: Meile meeldis Kerli lavaline liikumine, selline koreograafia oli Eesti Laulul uus ja huvitav. Kerli laul oli nii teistsuguse kõlaga.“

Eelmisel aastal võitis Ukraina looga „1944“, ja mis kaudselt viitas ka seal praegu toimuvale. Kas teie arust peaksid loomeinimesed ühiskonnas toimuvat pigem peegeldama või sellele vastanduma?  

Mängel: „See oleneb nii palju artistist. Kui ta peegeldab, peab ta seda õigesti ja hästi oskama teha. Kui ta tahab vastanduda ehk saata positiivset sõnumit, peab ka see olema õigesti tehtud. Iga artist ei ole suuteline peegeldama või vastanduma, see oleneb täielikult artistist. Kui ise ei suuda teemaga suhestuda, ei jõua lugu tegelikult ka publikuni. Laulja  peab ikkagi kirjutama ja laulma sellest, millega ta ise suudab seostuda.“

Kuidas teie lood sünnivad, milline on tööjaotus?

Mängel: „Mina kirjutan sõnad ja meloodia ning Ross produtseerib. Praeguseni on mul sõnad enne tulnud ja nende ümber hakkan laulu ehitama.“

Ross, sina töötad ka Beyond Beyondiga, mängid seal elektroonilisi elemente. Kuidas see kogemus sind aidanud on?

Linnamägi: „Väga palju on aidanud. Seal produtseerivad Stig Rästa ja Vallo Kikas, kellega olen koos stuudios istunud. See on olnud väga silmiavav kogemus näha, kuidas popartistid töötavad. Paljud võivad arvata, et popmuusika tegemine on ainult spacebar’i vajutamine, aga tegelikult läheb sinna väga palju teadust ka sisse.“

Ross Linnamägi oma kätega üles ehitatud Tartu stuudios, kus ka “Rose parade” salvestati.

Kas muusika on pigem kultuur või äri?

Mängel: „Muusika on mõlemat. Kui sa tahad olla artist, keda kuulavad massid, peab su taga olema palju inimesi, kes tegelevad igasuguste ülesannetega: meediaga, videotega, sponsorlusega jne. See on niimoodi välja kujunenud ja sellest ei saa üle ega ümber. Aga kindlasti peab ta eelkõige olema kultuur, muidu ei ole asjal õiget väärtust.“

Kui oluliseks peate enesemüügi oskust, et popmuusikaskeenes silma paista?

Mängel: „Enesemüügioskust olen viimase pooleteise kuu jooksul, mil oleme muusiku elu tunda saanud, palju õppinud. See on üsna oluline. Näiteks kui lähed üritusele, kus on mitu mainekat nime, plaadifirmadega seotud inimesed ja nii edasi, siis sinu ülesanne on olla julge, minna ja rääkida, kes sa oled ja mida teed. Kui tahad edukaks saada ja publikuni jõuda, on vaja tingimata osata ennast tutvustada, endast rääkida, ja seda enesekindlalt teha.

Kui sul enesemüügioskus puudub, siis on šansid, et jääd varju.“

Mängel: „Peab mõtlema, mida teha, et kui see inimene koju jõuab, siis ta ka kuulaks meie laulu ning mõtleks, et nad on päris head ja nendega võiks koostööd teha. Kui meil midagi luhta läheb, siis mõtleme kohe üle, kuidas paremini saaks teha.“

Hele-Mai Mängel.

Et Charlie olemust paremini mõista, on mul ka paar lõbusamat küsimust. Kui te Charliet ühe sõna või fraasiga kirjeldama peaksite, siis mis see oleks?

Linnamägi: „Kodune, kodused biidid.“

Mängel (naerdes): „Ma ei tea, on või?“

… Või kuidas sa teie muusikastiili kirjeldaksid?

Mängel: „Meil ei olegi ühte stiili. Me ei osanud ka „Rose parade’i“ ühte žanri määratleda, seal on palju erinevaid elemente erinevatest žanritest.

Charlie on nagu mingisugune hübriid.“

„Me püüame teha asju omamoodi. Lihtne on võtta tuntud laul ja see ümberprodutseerida, panna originaalvokaali asemele keegi teine laulma, see ei ole eriti suur raketiteadus. Teha aga laul selliseks, et see kõlaks uutmoodi ja püüaks tähelepanu – selleks on vaja rohkem vaeva näha, aga see on seda väärt.“

Kus te üldse elektroonilist muusikat õppinud olete või oskused on eelkõige ise katsetamisega tulnud?

Linnamägi: „Lõpetasin eelmisel suvel Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli. Kõik elektrooniline muusika, mis ma arvutis teen on seal õpitud. Tuttav näitas mulle programmi ja selgitas, kuidas see käib. Laadisin *khm* piraadiversiooni (naerab) alla ja hakkasin katsetama. Põhimõtteliselt katsetasingi iga päev, näitasin sõbrale ja küsisin teiste arvamust.

Mängel: „Elektrooniline muusika ongi tänapäeval suurelt jaolt ise õppimine. Enne Charliet ma elektronmuusikat üldse väga ei armastanud kuni hetkeni, mil Rossiga sügisel Charliet tegema hakkasime. Enne seda olin veendunud, et kogu muusika peab olema akustiline. Kui mul aga „Rose parade“ valmis sai, tundus, et ainult klaver ja vokaal on mage. Läksingi siis aralt Rossi juurde ja ütlesin, et äkki paneks mõned elektroonilised elemendid ka juurde. Lõpuks valmiski täiesti elektrooniline laul.“

Jäädvustus Linnamäe arvutist, kus parasjagu Charlie teine lugu töös on. Paremal fotol mixer pult, mille abil elektroonilised palad sünnivad.

Miks sa algselt elektroonilisest muusikast lugu ei pidanud?

Mängel: „Paljud inimesed ei ole kursis sellega, mida produtsendid teevad. On neid, kes võivad elektroonilise loo väga lihtsalt valmis saada, aga on ka neid, kes teevad seda hästi detailselt. Tekivad eelarvamused, et see on lihtsalt mõni nupuvajutus siin ja seal. Kui ma lõpuks teada sain, kui palju tööd ühe loo valmimisse läheb, kasvas mu austus selle vastu.

Jätkame nüüd lõbusate küsimuste vooruga. Kui Charlie oleks värv, siis mis värv?

Mängel: „Mulle seostub Charlie kohe punasega.“

Mängel (Rossile): „Sa tahtsid ka punane öelda?“ (naeravad)

Mängel: „Ross kannab Charliega alati punased Converse’i jalanõusid, punast mütsi ja punase-musta-ruudulist särki. Tal oli see punane müts Eesti Laulul peas ja meie esimesel pildistamisel Eesti Meedia majas ka.

Ka intervjuu ajal kandis Linnamägi punaseid Converse’i ketse ja punast mütsi.

Kui te saaks ükskõik kellega collab’i teha, siis kes see oleks?

Linnamägi: „Ma teeksin sellise multi-instrumentalistiga nagu Stephen. Tema laulu-,  pillimängu-, ja produtseerimisoskus on vapustavad. Ta on üleüldse huvitav inimene, kellel on oma lugudega alti midagi öelda. Iga lugu on unikaalne.“

Kui aga kõik teie järgnevad lood peaksid olema ühes keeles, välja arvatud eesti või inglise, siis mis keeles sa laulaksid?

Mängel (Rossile, naerdes): „Ütleme koos! Üks, kaks, kolm…“

Linnamägi ja Mängel (ühest suust): „Korea!“

(Kõik naeravad.)

Korea?! Millest selline valik?

Mängel: „Ma kuulan väga palju muusikat üle terve maailma ja üheks mu armastuseks on saanud korea muusika, mitte ainult K-pop, aga ka väga paljud teised muusikud.“

Kui te enda peale mõtlete, siis kui suurt rolli mängib haridus, ükskõik kas üldharidus- või muusikakoolist ja kui suurt anne ja tahe muusikat teha?

Mängel: „Olen tänulik, et olen üheksa aastat klaverit õppinud. Kindlasti oli momente, kus ei viitsinud. Oli ka hetki, kus olin klaveri tunnis klaveri all (naerab). Aga käisin üheksa aastat ära ja olen õnnelik, et ema mind vahepeal sundis, sest klaver on pill, mis paneb paljudele asjadele aluse. Samas on ka paljud asjad, mis ma praegu teha oskan, ise omandatud, ise õpitud.“

Kindlasti on oluline roll haridusel ja oskustel, mida oleme teiste inimeste kaudu omandanud, aga suur roll on ka sellel, mida oma tahtest olen saavutanud.“

Tulevikku vaadates, siis kas teie eesmärk on elus just muusikaga leiba teenida?

Mängel: „Ma ei tunne, et mu sees teist varianti oleks. Plaan b-d on võimatu välja mõelda, kui tunned, et oled selle ühe tõelise kutsumuse leidnud. Jah, mulle meeldib joonistada, vahepeal võtan kaamera kätte ja teen mõne pildi, aga need asjad on kellegi teise kirg. Minu kirg on muusika, ja ma tahan raudselt sellega tegeleda. Kui minust ei saa lauljat, siis avan kasvõi oma muusikakooli, õpetan teisi.“

Saku suurhalli lava on teil vallutatud, mis järgmiseks?

Linnamägi: „Unistus on esineda mõnel elektronmuusika festivalil, nt „Tomorrowlandil“. Seal on igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Palju festivale on, kus  tahaks ära käia. Hetkel ei ole meil ühtegi esinemist tulemas, aga homme filmime uuele loole muusikavideo.“

Kuula Charlie verivärsket lugu:

Mängel: „Mashup’iga on nii, et kui Ed Sheereni „Shape of you“ välja tuli, tahtsime seda kohe teha. Lõpuks aga otsustasime võtta selle loo kogu mashup’i põhjaks ja panna sinna veel kümme lugu juurde.“

+ posts
+ posts