Magistrantide Saksamaa reisiblogi alustab / Eellugu: millest me (meedias) mõtleme?

Published On: April 17, 2017By

Turbulentsed ajad ja ärevad sündmused Euroopas tekitavad hirmu ja peaks oma eesmärgilt hoopis rahvaid ja riike lõhestama. Põgus võrdlus Saksamaa ja Eesti päevalehtede teemades aga võiks panna uskuma vastupidises: mida enam mõtleme ja arutame samade teemade üle, seda paremaks peaks minema teineteise mõistmine. Või?

Selleks, et end kurssi viia, millised teemad ja kui põhjalikult siin ja seal korda lähevad, vaatlesime Postimehe, Eesti Päevalehe, Tagesspiegeli ja taz.die Tageszeitungi teemade valikut ühe nädala lõikes. Mõistagi annaks hea võrdluse teemade tähtsustamisest see, mida rõhutavad toimetused lehtede esikülgedel. Sel juhul jääb aga võrdlus lühikeseks: Eestit huvitab eelkõige reklaam… Muidugi on Eesti meediaväljaannete esikülgedel imepisikeselt lehe ülaservas kaks või kolm lehes kajastatavat teemat kirjas, kuid seda ei anna võrrelda Saksamaa väljaannete esikülgedega, mille kaanele mahub teinekord kaks suuremat teemat, kommentaar, sissevaade kultuuri- ja spordikülgedele ning pealkirjad siseteemadest.

Seetõttu pöörasime pilgud hoopis temaatilise ühisosa poole – välisuudised. Et kõik ausalt ära rääkida, on saksa väljaannete PDF failidele võrdlemisi raske ligi pääseda, seega jäime võrdluses sakslaste esikülgede ja eestlaste väliskülgede juurde.


Millest me mõtleme, kui kärgatab pomm?

Mõtleme lähedaste peale. Või läheduse peale. Stockholmi rünnak oli eestlastele ilmselgelt emotsionaalselt lähemal, kui sakslastele, mistõttu jõudsid isegi Postimehe ja EPL-i pisikeste esikülgede viidete hulka pealkirjad lehes ilmuvatest reportaažidest (põhiline raskuskese jäi kajastusel ju eelnevasse nädalavahetusse). Tagesspiegel kajastas Stockholmi rünnaku järgset (rahu)meeleavaldust esikülje foto ja sealse tugeva sõnumiga: “Vaprusega hirmu vastu”.

Mõtleme ka endale lähedaste teemade peale. Teisipäeva õhtul kärgatas Saksamaal Dortmundis linna jalgpalliklubi bussi lähistel kolm pommi. Eesti ajakirjandus kajastas juhtunut spordikülgedel, mistõttu võib aimata, et väga laia auditooriumini teema ei jõudnud.

Sakslastele seevastu on see taas üks rünnak liiga palju. Pärast seda, kui selgus, et politsei ei ole suutnud kurjategijat tabada ning ei tema päritolu ega motiivide kohta pole kuigi palju tõendeid, laienes teema kohe üldisele julgeolekule. Küsivad pilgud langesid vastutuse osas kohalikult valitsuselt. Kas olete teinud piisavalt, et meie turvalisus tagada, küsiti Tagesspiegelis. Ka taz võtab teema neljapäevases lehes luubi alla.

Dortmund ja Berliin: tazi ja Tagesspiegeli jaoks on sündmus mitte enda piirkonna oma, samas ikkagi kodumaine. Aga kas kogu Euroopa pole meie kõigi siseteema?

Millest mõtleme, kui Süüria lapsed on kaetud sariiniga?

Me hoiame hinge kinni. Kõikjal on keemiarünnakutes kannatada saanud lastest tehtud videoklipid ja õõvastavad fotod. Me hoiame hinge kinni, sest tundub uskumatu, et selline rünnak on endiselt võimalik.

USA võtab sõna ja tegutseb. Venemaa võtab sõna ja laidab. Kahe suurriigi kohtumisel kummalegi poolele head maiku suhu ei jäänud. Hoiame hinge kinni, et ei lahvataks poliitikute sõjalistest otsustest midagi suuremat ja ohtlikumat, midagi veel laastavamat.

Süüria teemad on mõlema maa lehtedes järelkajastusena, analüüsivad artiklid keskenduvad eelkõige USA reaktsioonile.


Millest mõtleme, kui Trump trikitab?

Et kas aprilli keskpaigas tõesti ühtki helgemat teemat ei olnudki? Tundub kummaline, aga üle mitme kuu paistab just Donald Trump olevat see, kes toob leheveergudele lootusrikast välispoliitika analüüsi. Nädalasse jääb ka Süüria kodusõja järjekordse keemiarünnaku järelkajastus ning kahe suure gigandi – USA ja Venemaa – seisukohavõtud.

Kas Trump suudab end tõepoolest karmikäelise juhtiva maailmapoliitikuna kehtestada? Eestlased loodavad lausa juhtkirjas Trumpi administratsioonilt edaspidist tarka käitumist. Ja eks jõuab seegi teema mõttes nii sakslaste kui eestlasteni välja – kas Trumpi jõuline käik Süürias võiks olla algus lõputuna näiva õuduse lõppfinaalile? Kas see võiks pikas plaanis tuua hõlpu ka põgenikekriisile?

 


Lapik maailm?

On igati loogiline, et välispoliitika ja selle vaatenurk sõltub asukohast. On igati loogiline, et siseuudised ja poliitika on meie endi jaoks kõvasti tähtsamad kui piiri taga toimuv. Aga samas võib Türgis toimuv ühtäkki Saksamaa siseasjaks muutuda, kui välispoliitikat otsustatakse hakata ajama migrantide kaudu. Niisamuti võib Venemaal toimuv ühtäkki saada Eestis siseasjaks, olgu see siis majanduslikust või kaasmaalaste meelsust mõjutavast küljest. Euroopa Liidu teemad on juba ammu ka meie kõigi siseasjad. Teemad ja tegelased kipuvad justkui lehenumbrites üha korduma, refrään ikka Süüria ja põgenikud.

Tegelikult pole maailm kummaski riigis kahemõõtmeline või lapik (teemade ühekülgsuse mõttes, geograafiaga pole siin mingit pistmist!). Ka lätlaste ja rumeenlaste mure on meie mure, kuigi ei pruugi olla praegu Saksamaa mure. Ka piiriäärsed prantslased ning nende valimisotsused on Saksamaa huviorbiidis, kuigi ei pruugi pääseda siinsetele leheveergudele. Nii joonistavad iga riigi ajalehed välisteemadega justkui oma gloobust, just praegu ja just seda riiki puudutavate välisteemadega. Mõnede jämedate niitide kaudu tuletatakse aga meile taas meelde, et oleme üks globaalne küla.  

Tartu Ülikooli ajakirjandusmagistrandid sõidavad aprilli viimasel nädalal Saksamaale, et tutvuda sealsete toimetuste ja ülikoolidega. Magistrandid kajastavad reisi Neljandas Dimensioonis nii tekstis, fotos ja videos.

Autorid: Greete Palmiste, Kristi Sarap ja Laura Kalam

Leave A Comment

Sarnased artiklid

Magistrantide Saksamaa reisiblogi alustab / Eellugu: millest me (meedias) mõtleme?

Published On: April 17, 2017By

Turbulentsed ajad ja ärevad sündmused Euroopas tekitavad hirmu ja peaks oma eesmärgilt hoopis rahvaid ja riike lõhestama. Põgus võrdlus Saksamaa ja Eesti päevalehtede teemades aga võiks panna uskuma vastupidises: mida enam mõtleme ja arutame samade teemade üle, seda paremaks peaks minema teineteise mõistmine. Või?

Selleks, et end kurssi viia, millised teemad ja kui põhjalikult siin ja seal korda lähevad, vaatlesime Postimehe, Eesti Päevalehe, Tagesspiegeli ja taz.die Tageszeitungi teemade valikut ühe nädala lõikes. Mõistagi annaks hea võrdluse teemade tähtsustamisest see, mida rõhutavad toimetused lehtede esikülgedel. Sel juhul jääb aga võrdlus lühikeseks: Eestit huvitab eelkõige reklaam… Muidugi on Eesti meediaväljaannete esikülgedel imepisikeselt lehe ülaservas kaks või kolm lehes kajastatavat teemat kirjas, kuid seda ei anna võrrelda Saksamaa väljaannete esikülgedega, mille kaanele mahub teinekord kaks suuremat teemat, kommentaar, sissevaade kultuuri- ja spordikülgedele ning pealkirjad siseteemadest.

Seetõttu pöörasime pilgud hoopis temaatilise ühisosa poole – välisuudised. Et kõik ausalt ära rääkida, on saksa väljaannete PDF failidele võrdlemisi raske ligi pääseda, seega jäime võrdluses sakslaste esikülgede ja eestlaste väliskülgede juurde.


Millest me mõtleme, kui kärgatab pomm?

Mõtleme lähedaste peale. Või läheduse peale. Stockholmi rünnak oli eestlastele ilmselgelt emotsionaalselt lähemal, kui sakslastele, mistõttu jõudsid isegi Postimehe ja EPL-i pisikeste esikülgede viidete hulka pealkirjad lehes ilmuvatest reportaažidest (põhiline raskuskese jäi kajastusel ju eelnevasse nädalavahetusse). Tagesspiegel kajastas Stockholmi rünnaku järgset (rahu)meeleavaldust esikülje foto ja sealse tugeva sõnumiga: “Vaprusega hirmu vastu”.

Mõtleme ka endale lähedaste teemade peale. Teisipäeva õhtul kärgatas Saksamaal Dortmundis linna jalgpalliklubi bussi lähistel kolm pommi. Eesti ajakirjandus kajastas juhtunut spordikülgedel, mistõttu võib aimata, et väga laia auditooriumini teema ei jõudnud.

Sakslastele seevastu on see taas üks rünnak liiga palju. Pärast seda, kui selgus, et politsei ei ole suutnud kurjategijat tabada ning ei tema päritolu ega motiivide kohta pole kuigi palju tõendeid, laienes teema kohe üldisele julgeolekule. Küsivad pilgud langesid vastutuse osas kohalikult valitsuselt. Kas olete teinud piisavalt, et meie turvalisus tagada, küsiti Tagesspiegelis. Ka taz võtab teema neljapäevases lehes luubi alla.

Dortmund ja Berliin: tazi ja Tagesspiegeli jaoks on sündmus mitte enda piirkonna oma, samas ikkagi kodumaine. Aga kas kogu Euroopa pole meie kõigi siseteema?

Millest mõtleme, kui Süüria lapsed on kaetud sariiniga?

Me hoiame hinge kinni. Kõikjal on keemiarünnakutes kannatada saanud lastest tehtud videoklipid ja õõvastavad fotod. Me hoiame hinge kinni, sest tundub uskumatu, et selline rünnak on endiselt võimalik.

USA võtab sõna ja tegutseb. Venemaa võtab sõna ja laidab. Kahe suurriigi kohtumisel kummalegi poolele head maiku suhu ei jäänud. Hoiame hinge kinni, et ei lahvataks poliitikute sõjalistest otsustest midagi suuremat ja ohtlikumat, midagi veel laastavamat.

Süüria teemad on mõlema maa lehtedes järelkajastusena, analüüsivad artiklid keskenduvad eelkõige USA reaktsioonile.


Millest mõtleme, kui Trump trikitab?

Et kas aprilli keskpaigas tõesti ühtki helgemat teemat ei olnudki? Tundub kummaline, aga üle mitme kuu paistab just Donald Trump olevat see, kes toob leheveergudele lootusrikast välispoliitika analüüsi. Nädalasse jääb ka Süüria kodusõja järjekordse keemiarünnaku järelkajastus ning kahe suure gigandi – USA ja Venemaa – seisukohavõtud.

Kas Trump suudab end tõepoolest karmikäelise juhtiva maailmapoliitikuna kehtestada? Eestlased loodavad lausa juhtkirjas Trumpi administratsioonilt edaspidist tarka käitumist. Ja eks jõuab seegi teema mõttes nii sakslaste kui eestlasteni välja – kas Trumpi jõuline käik Süürias võiks olla algus lõputuna näiva õuduse lõppfinaalile? Kas see võiks pikas plaanis tuua hõlpu ka põgenikekriisile?

 


Lapik maailm?

On igati loogiline, et välispoliitika ja selle vaatenurk sõltub asukohast. On igati loogiline, et siseuudised ja poliitika on meie endi jaoks kõvasti tähtsamad kui piiri taga toimuv. Aga samas võib Türgis toimuv ühtäkki Saksamaa siseasjaks muutuda, kui välispoliitikat otsustatakse hakata ajama migrantide kaudu. Niisamuti võib Venemaal toimuv ühtäkki saada Eestis siseasjaks, olgu see siis majanduslikust või kaasmaalaste meelsust mõjutavast küljest. Euroopa Liidu teemad on juba ammu ka meie kõigi siseasjad. Teemad ja tegelased kipuvad justkui lehenumbrites üha korduma, refrään ikka Süüria ja põgenikud.

Tegelikult pole maailm kummaski riigis kahemõõtmeline või lapik (teemade ühekülgsuse mõttes, geograafiaga pole siin mingit pistmist!). Ka lätlaste ja rumeenlaste mure on meie mure, kuigi ei pruugi olla praegu Saksamaa mure. Ka piiriäärsed prantslased ning nende valimisotsused on Saksamaa huviorbiidis, kuigi ei pruugi pääseda siinsetele leheveergudele. Nii joonistavad iga riigi ajalehed välisteemadega justkui oma gloobust, just praegu ja just seda riiki puudutavate välisteemadega. Mõnede jämedate niitide kaudu tuletatakse aga meile taas meelde, et oleme üks globaalne küla.  

Tartu Ülikooli ajakirjandusmagistrandid sõidavad aprilli viimasel nädalal Saksamaale, et tutvuda sealsete toimetuste ja ülikoolidega. Magistrandid kajastavad reisi Neljandas Dimensioonis nii tekstis, fotos ja videos.

Autorid: Greete Palmiste, Kristi Sarap ja Laura Kalam