Miks on Y-põlvkonna yuppie’d õnnetud?

Published On: February 25, 2016By

YUPPIE, mis on YUP-i ehk Young Urban Professional’i akronüüm, sai omale tähenduse 1980ndatel, kirjeldamaks edukaid ja heal järjel noori.

Artikkel ilmus 15. novembril 2013 The Huffington Postis ning selle autor on Tim Urban.

Ütle tere Lucyle.

1

Lucy on Y-põlvkonna liige, kuhu kuuluvad hiliste 1970ndate ja 1990ndate keskosa vahel sündinud. Ühtlasi on ta osa yuppie kultuurist, mis moodustab suure hulga Y-põlvkonnast.

Mul on väljend yuppie’de kohta Y-põlvkonna vanuserühmas – ma kutsun neid Y-põlvkonna protagonistideks, erilisteks yuppie’deks või GYPSY’deks. GYPSY’d on eriline liik yuppie’sid, kes arvavad, et nad on peategelased ühes väga erilises loos.

Seega naudib Lucy oma GYPSY elu ja on väga rahul, et ta on Lucy. Sellega on ainult üks mure:

Lucy on natuke õnnetu.

Et jõuda põhjusteni, peame kõigepealt ära defineerima selle, mis teeb kellegi õnnelikuks või õnnetuks. Kõik baseerub lihtsal valemil:

2

See on üsna lihtne: kui kellegi reealsus osutub oodatust paremaks, on ta õnnelik. Kui kellegi reaalsus osutub oodatust halvemaks, on ta õnnetu.

Et anda sellele veidi konteksti, toome esialgu diskussiooni Lucy vanemad:

3

Lucy vanemad sündisid 1950ndatel – nad olid „beebibuumlased“ ehk beebibuumi ajastu inimesed. Neid kasvatasid Lucy vanavanemad, G.I põlvkonna või siis „Parima Generatsiooni“ liikmed, kes kasvasid üles Suure Depressiooni ajal ning võitlesid teises maailmasõjas, ning polnud kohe kindlasti mitte GYPSY’d.

4

Lucy Suure Depressioni aegsetel vanavanematel oli kinnisidee majanduslikust kindlusest ning nad kasvatasid tema vanemad üles praktilise ja kindla karjääri põhimõttel. Nad tahtsid tema vanemate karjäärile nende omast rohelisemat muru. Lucy vanemad kasvatati üles eduka ja stabiilse karjääri ootuses. Näiteks midagi sellist:

5

Neile õpetati, et mitte miski ei peata neid jõudmaks selle koheva rohelise karjäärimuruni, kuid see selleks. Et see juhtuks, peavad nad aastaid rasket tööd tegema.

6

Lucy vanemad alustasid oma karjääridega, kui olid kooli väljakannatamatute hipidena lõpetanud. 70ndate, 80ndate ja 90ndate ajal sisenes maailm enneolematu majandusliku jõukuse aega. Lucy vanematel läks paremini kui nad esmalt arvasid. See muutis nad rahulolevaks ja optimistlikuks.

7

Oma vanematest sujuvama ja positiivsema elukogemuse najal kasvatasid Lucy vanemad teda optimismi ja ääretute võimaluste keskmes. Ja nad ei olnud ainsad. „Beebibuumerid“ üle riigi ning maailma rääkisid oma Y-põlvkonna lastele, et nad võisid saada kelleks iganes nad soovisid, sisendades erilise protagonisti identiteedi sügavale nende psüühikasse.

See andis GYPSY’dele tohutu lootustunde nende karjääride osas, kohati lausa olukorrani, kus nende vanemate eesmärk rohelisest jõukuskindluse murust neile ei piisanud. GYPSY’de väärilisel murul on lilled.

8

Sellega jõuame esimese faktini GYPSY’de kohta:

GYSPY’d on metsikult auahned.

9

GYPSY vajab karjäärilt palju rohkemat kui kena rohelise edukuse ning kindluse muru. Fakt on see, et rohetav muru pole eriti unikaalne ega piisavalt unikaalne GYPSY jaoks. Kui „beebibuumerid“ tahtsid elada „Ameerika unelmas“, siis GYPSY’d tahavad elada nende enda unelmas.

Cal Newport toob välja, et „järgi oma kirge“ on lööklause, mis on võtnud tuurid üles alles viimasel 20 aastal. Seda vastavalt Google’s Ngram viewer’ile ehk vahendile, mis näitab, kui prominentselt mõni fraas inglisekeelses trükis ükstapuha mis ajal ilmub. Sama Google Ngram viewer näitab, et fraas „kindel karjäär“ on läinud moest välja, just nagu „täisväärtuslik karjäär“ on muutunud populaarseks.

10

11

Et oleks selge, siis GYPSY’d soovivad majanduslikku jõukust just nagu nende vanemad – nad lihtsalt tahavad oma karjääriga olla rahul viisil, millele nende vanemad nii palju ei mõelnud.

Aga midagi muud toimub veel. Samal ajal, kui Y-põlvkonna karjääri eesmärkide tervikust on saanud midagi rohkem iseäralikku ja edasipüüdlikku, on Lucyle antud läbi kogu tema lapsepõlve teine sõnum:

12

Nüüd oleks ilmselt hea aeg tõstatada meie teine fakt GYPSY’de kohta:

GYPSY’d on luululised.

„Muidugi,“ on Lucyt õpetatud, „kõik saavad omale rahuldustpakkuva karjääri, aga mina olen ebatavaliselt imeline ja seetõttu paistab minu karjäär ja elurada teiste seast välja“. Seega, peale julge lillelise karjäärimuruplatsi eesmärgi arvab iga GYPSY, et tema on mõeldud millekski veelgi paremaks.

Särav ükssarvik lillelise muruplatsi peal.

13

Miks on see luululine? Sest seda arvavad kõik GYPSY’d, trotsides omadussõna „eriline“ tähendust:

eriline ‹-se 5›
omadussõna
1. tavalisest erinev, ebatavaline; erakordne, eriti suur, võimas, silmapaistev vms.; iseäralik, isesugune

Selle definitsiooni kohaselt ei ole enamik inimesi erilised – vastasel juhul ei tähendaks „eriline“ mitte midagi.

Isegi praegu, GYPSY’d, kes seda loevad, mõtlevad, et „Hea point… aga ma tegelikult olengi üks nendest vähestest erilistest,“ – ja siin ongi probleem.

Teine GYPSY pettekujutelm tuleb mängu, kui GYPSY siseneb tööturule. Kui Lucy vanemate ootus oli, et mitmed aastad rasked tööd viivad lõpuks hea karjäärini, siis Lucy peab head karjääri enesestmõistetavalt antavaks kellelegi nii erandlikule nagu seda on tema. Tema jaoks on see vaid aja küsimus ning õige tee valimine. Tema ootused enne tööikka jõudmist näevad välja umbes sellised:

14

Paraku on naljakas asi maailmaga see, et tuleb välja, et see pole üldse nii kerge paik ning karjääride juures on veider asi see, et need on tegelikult üsna rasked. Suurepärased karjäärid nõuavad aastaid verd, higi ja pisaraid, et neid üles ehitada – isegi need, millel pole lilli ega ükssarvikuid – ja isegi kõige edukamad inimesed teevad harva midagi nii suurejoonelist nende varastes 20ndates eluaastates.

Aga GYPSY’d ei kavatsegi seda aktsepteerida.

Paul Harvey, New Hampshire’i ülikooli professor ja GYPSY ekspert,  on seda uurinud ning leidnud, et Y-põlvkonnal on ebareaalsed ootused, tugev vastupanu negatiivse tagasiside tunnustamise suunas ning ülepaisutatud arusaam iseendast.  Ta ütleb, et „suurepärane viha allikas tugeva õigusetundega inimeste jaoks on rahuldamata ootused. Nad tunnevad tihti, et omavad õigust  respekti ja auhindade osas, mis ei ole väärsed nende tegelike oskuste ja saavutuste tasemega, ja nii ei ole võimalik jõuda selle tasemeteni, mida nad ootavad.“

Neil, kes võtavad Y-põlvkonna liikmeid tööle, soovitab Harvey esitada intervjuul küsimuse “Kas sa tunned, et oled üldiselt parem oma töökaaslastest/klassikaaslastest/jne, ning kui nii, siis miks?“. Ta ütleb, et kui kandidaat vastab jah esimesele osale, kuid on raskustes miks küsimusega, võib mure olla õiguspärasuses. „Õiguspärased tajud baseeruvad tihti põhjendamatul üleoleku ja väärivuse tundel. Neid on pandud arvama, võimalik, et läbi ülikirglike enesehinnanguharjutuste nende nooruses, et nad on mingil moel erilised, aga tihtipeale jääb sellise uskumuse põhjendustest vajaka“.

Ning kuna päris maailmal on piisavalt närvi seda väärtust faktoriks pidada, leiab Lucy end mõni aasta peale ülikooli siit:

15

Lucy ekstreemne ambitsioon, pandud paari ülbusega, mis eksliku enesehinnanguga kaasneb, on jätnud ta suurte ootustega isegi esimeste aastate osas peale ülikooli. Ja tema reaalsus kahvatub võrdluses nende ootustega, jättes tema „reaalsus – ootused“ õnnelikkuse punktid negatiivse külje peale.

Ja see läheb isegi hullemaks. Lisaks muule on GYPSY’del üks lisaprobleem, mis käib kogu nende põlvkonna kohta:

GYPSY’d on pilgatud.

Olgu, mõned Lucy vanemate keskkoolitundide või ülikooliloengute kaaslased lõpetasid edukamana kui tema vanemad. Ja kuigi nad võisid vahetevahel sellest läbi lillede kuulda, siis suuremas osas ei teadnud nad, mis toimus paljude teiste inimeste karjäärides.

Teisest käest aga leiab Lucy end pidevalt mõnitatult kaasaegse fenomeni poolt: Facebook Image Crafting.

Sotsiaalmeedia loob Lucy jaoks maailma, kus A) kõik, mida teised teevad, on väga avatud, B) enamik inimesi esitleb ülepaisutatud versiooni nende enda olemusest, ja C) inimesed, kes räägivad kõige rohkem oma karjääridest, on üldiselt need, kelle karjäärid (või suhted) lähevad kõige paremini, samas kui hädas inimesed ei kipu oma situatsiooni kajastama. See jätab Lucy tundma, vääriti, nagu kõigil teisel läheb väga hästi, lisades nii vaid oma muserdusele juurde:

16

See on põhjus, miks Lucy on õnnetu või vähemalt tunneb end veidi vihase ja ebaadekvaatsena. Tegelikult alustas ta ilmselt oma karjääri täiesti sobivalt, aga tema tunneb pettumust.

Siin on minu nõu Lucy’le:

1) Jää metsikult ambitsioonikaks.  Praegune maailm mullitab võimalustest, millega ambitsioonikas inimene leiaks lillelise, täitva edu. See kindel suund võib olla hägune, kuid see laabub ise – lihtsalt sukeldu kuhugi sinna.

2) Lõpeta arusaam, et Sa oled eriline. Fakt on, et hetkel Sa ei ole eriline. Sa oled järgmine täiesti kogenematu noor inimene, kellel pole üldse nii palju pakkuda. Sinust võib saada midagi erilist, kui Sa töötad väga kõvasti pikka aega.

3) Ignoreeri teisi. Teiste inimeste rohekamana näiv muru ei ole uus kontseptsioon, aga tänases pildiloomise maailmas näeb teiste inimeste muru välja nagu hiilgav heinamaa. Aga tegelikult on kõik teised täpselt sama otsustusvõimetud, ebakindlad ja vihased nagu sina, ja kui Sa tegeled oma asjaga, pole Sul kunagi põhjust teisi inimesi kadestada.

Tõlkis ja toimetas Kaspar Lind.

+ posts

One Comment

  1. Oswald Who March 21, 2016 at 14:18 - Reply

    Väga hea artikkel!
    Samuti meeldivad mulle illustratsioonid, mis lisavad asjasse selgust.

Leave A Comment

Sarnased artiklid

Miks on Y-põlvkonna yuppie’d õnnetud?

Published On: February 25, 2016By

YUPPIE, mis on YUP-i ehk Young Urban Professional’i akronüüm, sai omale tähenduse 1980ndatel, kirjeldamaks edukaid ja heal järjel noori.

Artikkel ilmus 15. novembril 2013 The Huffington Postis ning selle autor on Tim Urban.

Ütle tere Lucyle.

1

Lucy on Y-põlvkonna liige, kuhu kuuluvad hiliste 1970ndate ja 1990ndate keskosa vahel sündinud. Ühtlasi on ta osa yuppie kultuurist, mis moodustab suure hulga Y-põlvkonnast.

Mul on väljend yuppie’de kohta Y-põlvkonna vanuserühmas – ma kutsun neid Y-põlvkonna protagonistideks, erilisteks yuppie’deks või GYPSY’deks. GYPSY’d on eriline liik yuppie’sid, kes arvavad, et nad on peategelased ühes väga erilises loos.

Seega naudib Lucy oma GYPSY elu ja on väga rahul, et ta on Lucy. Sellega on ainult üks mure:

Lucy on natuke õnnetu.

Et jõuda põhjusteni, peame kõigepealt ära defineerima selle, mis teeb kellegi õnnelikuks või õnnetuks. Kõik baseerub lihtsal valemil:

2

See on üsna lihtne: kui kellegi reealsus osutub oodatust paremaks, on ta õnnelik. Kui kellegi reaalsus osutub oodatust halvemaks, on ta õnnetu.

Et anda sellele veidi konteksti, toome esialgu diskussiooni Lucy vanemad:

3

Lucy vanemad sündisid 1950ndatel – nad olid „beebibuumlased“ ehk beebibuumi ajastu inimesed. Neid kasvatasid Lucy vanavanemad, G.I põlvkonna või siis „Parima Generatsiooni“ liikmed, kes kasvasid üles Suure Depressiooni ajal ning võitlesid teises maailmasõjas, ning polnud kohe kindlasti mitte GYPSY’d.

4

Lucy Suure Depressioni aegsetel vanavanematel oli kinnisidee majanduslikust kindlusest ning nad kasvatasid tema vanemad üles praktilise ja kindla karjääri põhimõttel. Nad tahtsid tema vanemate karjäärile nende omast rohelisemat muru. Lucy vanemad kasvatati üles eduka ja stabiilse karjääri ootuses. Näiteks midagi sellist:

5

Neile õpetati, et mitte miski ei peata neid jõudmaks selle koheva rohelise karjäärimuruni, kuid see selleks. Et see juhtuks, peavad nad aastaid rasket tööd tegema.

6

Lucy vanemad alustasid oma karjääridega, kui olid kooli väljakannatamatute hipidena lõpetanud. 70ndate, 80ndate ja 90ndate ajal sisenes maailm enneolematu majandusliku jõukuse aega. Lucy vanematel läks paremini kui nad esmalt arvasid. See muutis nad rahulolevaks ja optimistlikuks.

7

Oma vanematest sujuvama ja positiivsema elukogemuse najal kasvatasid Lucy vanemad teda optimismi ja ääretute võimaluste keskmes. Ja nad ei olnud ainsad. „Beebibuumerid“ üle riigi ning maailma rääkisid oma Y-põlvkonna lastele, et nad võisid saada kelleks iganes nad soovisid, sisendades erilise protagonisti identiteedi sügavale nende psüühikasse.

See andis GYPSY’dele tohutu lootustunde nende karjääride osas, kohati lausa olukorrani, kus nende vanemate eesmärk rohelisest jõukuskindluse murust neile ei piisanud. GYPSY’de väärilisel murul on lilled.

8

Sellega jõuame esimese faktini GYPSY’de kohta:

GYSPY’d on metsikult auahned.

9

GYPSY vajab karjäärilt palju rohkemat kui kena rohelise edukuse ning kindluse muru. Fakt on see, et rohetav muru pole eriti unikaalne ega piisavalt unikaalne GYPSY jaoks. Kui „beebibuumerid“ tahtsid elada „Ameerika unelmas“, siis GYPSY’d tahavad elada nende enda unelmas.

Cal Newport toob välja, et „järgi oma kirge“ on lööklause, mis on võtnud tuurid üles alles viimasel 20 aastal. Seda vastavalt Google’s Ngram viewer’ile ehk vahendile, mis näitab, kui prominentselt mõni fraas inglisekeelses trükis ükstapuha mis ajal ilmub. Sama Google Ngram viewer näitab, et fraas „kindel karjäär“ on läinud moest välja, just nagu „täisväärtuslik karjäär“ on muutunud populaarseks.

10

11

Et oleks selge, siis GYPSY’d soovivad majanduslikku jõukust just nagu nende vanemad – nad lihtsalt tahavad oma karjääriga olla rahul viisil, millele nende vanemad nii palju ei mõelnud.

Aga midagi muud toimub veel. Samal ajal, kui Y-põlvkonna karjääri eesmärkide tervikust on saanud midagi rohkem iseäralikku ja edasipüüdlikku, on Lucyle antud läbi kogu tema lapsepõlve teine sõnum:

12

Nüüd oleks ilmselt hea aeg tõstatada meie teine fakt GYPSY’de kohta:

GYPSY’d on luululised.

„Muidugi,“ on Lucyt õpetatud, „kõik saavad omale rahuldustpakkuva karjääri, aga mina olen ebatavaliselt imeline ja seetõttu paistab minu karjäär ja elurada teiste seast välja“. Seega, peale julge lillelise karjäärimuruplatsi eesmärgi arvab iga GYPSY, et tema on mõeldud millekski veelgi paremaks.

Särav ükssarvik lillelise muruplatsi peal.

13

Miks on see luululine? Sest seda arvavad kõik GYPSY’d, trotsides omadussõna „eriline“ tähendust:

eriline ‹-se 5›
omadussõna
1. tavalisest erinev, ebatavaline; erakordne, eriti suur, võimas, silmapaistev vms.; iseäralik, isesugune

Selle definitsiooni kohaselt ei ole enamik inimesi erilised – vastasel juhul ei tähendaks „eriline“ mitte midagi.

Isegi praegu, GYPSY’d, kes seda loevad, mõtlevad, et „Hea point… aga ma tegelikult olengi üks nendest vähestest erilistest,“ – ja siin ongi probleem.

Teine GYPSY pettekujutelm tuleb mängu, kui GYPSY siseneb tööturule. Kui Lucy vanemate ootus oli, et mitmed aastad rasked tööd viivad lõpuks hea karjäärini, siis Lucy peab head karjääri enesestmõistetavalt antavaks kellelegi nii erandlikule nagu seda on tema. Tema jaoks on see vaid aja küsimus ning õige tee valimine. Tema ootused enne tööikka jõudmist näevad välja umbes sellised:

14

Paraku on naljakas asi maailmaga see, et tuleb välja, et see pole üldse nii kerge paik ning karjääride juures on veider asi see, et need on tegelikult üsna rasked. Suurepärased karjäärid nõuavad aastaid verd, higi ja pisaraid, et neid üles ehitada – isegi need, millel pole lilli ega ükssarvikuid – ja isegi kõige edukamad inimesed teevad harva midagi nii suurejoonelist nende varastes 20ndates eluaastates.

Aga GYPSY’d ei kavatsegi seda aktsepteerida.

Paul Harvey, New Hampshire’i ülikooli professor ja GYPSY ekspert,  on seda uurinud ning leidnud, et Y-põlvkonnal on ebareaalsed ootused, tugev vastupanu negatiivse tagasiside tunnustamise suunas ning ülepaisutatud arusaam iseendast.  Ta ütleb, et „suurepärane viha allikas tugeva õigusetundega inimeste jaoks on rahuldamata ootused. Nad tunnevad tihti, et omavad õigust  respekti ja auhindade osas, mis ei ole väärsed nende tegelike oskuste ja saavutuste tasemega, ja nii ei ole võimalik jõuda selle tasemeteni, mida nad ootavad.“

Neil, kes võtavad Y-põlvkonna liikmeid tööle, soovitab Harvey esitada intervjuul küsimuse “Kas sa tunned, et oled üldiselt parem oma töökaaslastest/klassikaaslastest/jne, ning kui nii, siis miks?“. Ta ütleb, et kui kandidaat vastab jah esimesele osale, kuid on raskustes miks küsimusega, võib mure olla õiguspärasuses. „Õiguspärased tajud baseeruvad tihti põhjendamatul üleoleku ja väärivuse tundel. Neid on pandud arvama, võimalik, et läbi ülikirglike enesehinnanguharjutuste nende nooruses, et nad on mingil moel erilised, aga tihtipeale jääb sellise uskumuse põhjendustest vajaka“.

Ning kuna päris maailmal on piisavalt närvi seda väärtust faktoriks pidada, leiab Lucy end mõni aasta peale ülikooli siit:

15

Lucy ekstreemne ambitsioon, pandud paari ülbusega, mis eksliku enesehinnanguga kaasneb, on jätnud ta suurte ootustega isegi esimeste aastate osas peale ülikooli. Ja tema reaalsus kahvatub võrdluses nende ootustega, jättes tema „reaalsus – ootused“ õnnelikkuse punktid negatiivse külje peale.

Ja see läheb isegi hullemaks. Lisaks muule on GYPSY’del üks lisaprobleem, mis käib kogu nende põlvkonna kohta:

GYPSY’d on pilgatud.

Olgu, mõned Lucy vanemate keskkoolitundide või ülikooliloengute kaaslased lõpetasid edukamana kui tema vanemad. Ja kuigi nad võisid vahetevahel sellest läbi lillede kuulda, siis suuremas osas ei teadnud nad, mis toimus paljude teiste inimeste karjäärides.

Teisest käest aga leiab Lucy end pidevalt mõnitatult kaasaegse fenomeni poolt: Facebook Image Crafting.

Sotsiaalmeedia loob Lucy jaoks maailma, kus A) kõik, mida teised teevad, on väga avatud, B) enamik inimesi esitleb ülepaisutatud versiooni nende enda olemusest, ja C) inimesed, kes räägivad kõige rohkem oma karjääridest, on üldiselt need, kelle karjäärid (või suhted) lähevad kõige paremini, samas kui hädas inimesed ei kipu oma situatsiooni kajastama. See jätab Lucy tundma, vääriti, nagu kõigil teisel läheb väga hästi, lisades nii vaid oma muserdusele juurde:

16

See on põhjus, miks Lucy on õnnetu või vähemalt tunneb end veidi vihase ja ebaadekvaatsena. Tegelikult alustas ta ilmselt oma karjääri täiesti sobivalt, aga tema tunneb pettumust.

Siin on minu nõu Lucy’le:

1) Jää metsikult ambitsioonikaks.  Praegune maailm mullitab võimalustest, millega ambitsioonikas inimene leiaks lillelise, täitva edu. See kindel suund võib olla hägune, kuid see laabub ise – lihtsalt sukeldu kuhugi sinna.

2) Lõpeta arusaam, et Sa oled eriline. Fakt on, et hetkel Sa ei ole eriline. Sa oled järgmine täiesti kogenematu noor inimene, kellel pole üldse nii palju pakkuda. Sinust võib saada midagi erilist, kui Sa töötad väga kõvasti pikka aega.

3) Ignoreeri teisi. Teiste inimeste rohekamana näiv muru ei ole uus kontseptsioon, aga tänases pildiloomise maailmas näeb teiste inimeste muru välja nagu hiilgav heinamaa. Aga tegelikult on kõik teised täpselt sama otsustusvõimetud, ebakindlad ja vihased nagu sina, ja kui Sa tegeled oma asjaga, pole Sul kunagi põhjust teisi inimesi kadestada.

Tõlkis ja toimetas Kaspar Lind.

+ posts
+ posts