Eestlaste elu Luksemburgis

Published On: February 24, 2016By
528235_340501519402155_317144667_n

Luksemburgi Eesti Kooli esimese koolipäeva meisterdamise tunnis valminud käevõrud

Eesti kodanike arv Eesti Vabariigis on kõigest veidi üle 1,3 miljoni ning on viimaste aastate jooksul vaikselt langenud. Selle üheks peamiseks põhjuseks võib pidada rikkamatesse riikidesse tööle minemist. Seoses EV 98. aastapäevaga uurisin veidi, kuidas väliseestlased uuest asupaigast hoolimata oma kodumaad meeles peavad.

Üks paljudest kultuuriseltsidest välismaal, mis on loodud väliseestlaste algatusel soovist rahvuskaaslastega suhelda ning üheskoos üritusi korraldada, on näiteks Luksemburgi Eesti Selts (LES). Kui varem oli Luksemburgis vaid käputäis juhuslikult sattunud eestlasi, siis 2004. aastal, kui Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks, kasvas Euroopa Liidu ametnike ja nende perekondade ümberkolimisega ka Luksemburgi Eesti Seltsi tegevus ning liikmete arv. LESi kuulub hetkel umbes 120–130 inimest, kes maksavad igal aastal liikmemaksu, kuid kui arvestada ka mitteliikmeid ning lapsi, siis on eestlasi Luksemburgis väikse kasvutempoga umbes 600. Suurem osa inimesi on üht või teistpidi seotud Euroopa Liidu asutustega, kuid kuna Luksemburgis on soodsad maksuseadused, on sinna viimastel aastatel asutatud ka muid ettevõtteid – näiteks arvutifirmasid, kus töötavad samuti mitmed eestlased.

Kõikidele Euroopa Liidu asutuste töötajate lastele on loodud Euroopa Kool, kus suurem osa lastest ka käib. Kuna koolil puudub eesti keele osakond, on lapsed sunnitud teiste SWALSi õpilastega (students without a language section) näiteks inglise, saksa ja prantsuse keele klassides õppima ning iga päev võõrkeele tunni asemel eesti keelt võtma. Brüsseli Euroopa Koolis on eestikeelne osakond just hiljuti loodud, niisiis on lootust selleks ka Luksemburgi eestlastel, kuid see sõltub eelkõige ikkagi laste arvust.

Pühapäeval, 21. veebruaril sai Luksemburgi Eesti Kool kolme aastaseks. Selle asutasid 2013. aastal kaks kohalikega abiellunud eestlasest ema, kes soovisid oma lapsed panna Euroopa Kooli asemel kohalikku kooli. Kuna riigikoolid eesti keelt ei õpeta, tuli idee luua eestikeelne pühapäevakool, et lapsed oma juuri ei unustaks. Kord kuus, nädalavahetustel, kogunevad lapsed kokku ning õpivad kodulugu, laulmist, pärimustantsu, meisterdamist ja muud sellist, kokku kuus kuni seitse tundi.

Mitmed Luksemburgi eestlased on abielus erinevatest rahvustest kohalikega, kes on tihti osalenud ka LESi üritustel. Juba mitu aastat oli küpsenud idee hakata ka abikaasadele eesti keelt õpetama, kuid sobiva õpetaja leidmine pidurdas asjade käiku. Sel aastal õpetaja siiski lõpuks leiti ning nii lõpetaski veebruarikuu alguses Luksemburgi Eesti Kooli esimene täiskasvanute eesti keele algkursus, mille 28st alustanud huvilisest lõpetasid lausa 25.

10384746_870519049644207_110612215101433174_n

Luksemburgi Eesti Seltsi jaanipidu Senningerbergis 2014

Igal aastal tähistab LES kahte suuremat põhisündmust: jaanipäeva ja jõule. Jaanitulel on alati väga palju rahvast, viimastel aastatel on sellest osa võtnud lausa 250–300 inimest. Tehakse lõket, tellitakse Eesti õlut ja kalja, külas on mõni traditsioonilisemate pillidega rahvaliku muusika ansambel Eestist ning ka pidulised ise esinevad rahvatantsude ja eesti lauludega. Jõulupidu on tavaliselt väiksem üritus, selle asemel on suuremaks traditsiooniks saanud Euroopa institutsioonide Eesti osakondades (Euroopa Parlamendis, Euroopa Komisjonis, Euroopa Kontrollikojas, Euroopa Kohtus, Eurostatis jne) detsembrikuu jooksul koguda vabatahtlike annetusi. Kuu lõpus otsib ühe Eesti maakonna sotsiaalosakond välja 7–8 paljulapselist perekonda, kes vajavad abi, misjärel viiakse annetused peredele koju kätte. Näiteks möödunud aasta lõpus viidi heategevusprogrammiga umbes 8000 € Pärnumaale.

Üks olulisem üritus, mida tähistatakse, on ka Eesti Vabariigi aastapäev. Väikestviisi traditsiooniks on muutunud laste koolipäeva alustamine 24. veebruari hommikul Euroopa kooli ees lipuväljakul, kus lauldakse hümni ja muid eestikeelseid laule ning peetakse kõnet. Pärast seda tõmmatakse Eesti lipp kooli ette masti. Lisaks hommikusele lipuheiskamisele toimub ka õhtuseid üritusi. Tänavu oli külla kutsutud kolm Eesti muusikut: pianist Siim Selis ja kaks ooperilauljat – Rene Soom ja Priit Volmer – kes esinesid Luksemburgi vanalinnas asuva Neumünsteri kloostri kohvikus pooleteisttunnise kavaga. Esitati laule eesti ja maailma ooperi klassikast ning muusikalidest.

vennaskond luxis 13.03.10_050

Vennaskonna kontsert aastal 2010

Lisaks eelpool mainitud kolmele pühale korraldab LES ka kõiksugu muid üritusi, kuhu kutsutakse tihtipeale esinema Eesti ansambleid. Varasematel aastatel on käinud näiteks Vennaskond, Ultima Thule, Singer Vinger, Tõnis Mägi, Tanel Padar, Vaiko Eplik ja paljud teised. Sellised kontserdid toimuvad Brüsseli eestlastega koos, et kulusid paremini katta — kuna linnade vahe on vaid 200 kilomeetrit, siis esinetakse esmalt ühes kohas ning seejärel teises. Niiviisi on korraldatud peale kontsertide ka teatrietendusi ja kohtumisi kirjanikega. Teatrietendustega on raskem, kuna kümne inimese kohalesõidutamine ning majutamine läheks päris kalliks maksma. Sellegipoolest on käinud Ugala ning mõned muud väiksemad teatrid.

Niisiis — vaatamata asukohale on selgelt näha, kuidas patriootliku loomuga eestlased kannavad kodumaad ka riigist lahkudes südames kaasas.

“Eesti on küll väike, aga tema sisse mahub veel üks teinegi Eesti. See teine Eesti on tegelikult palju-palju suurem kui esimene. Me teame ja tunneme teda väga hästi – tema nimi on Globaalne Eesti. Elagu Eesti!”
– Meelik Mallene, Luksemburgi Eesti Seltsi president

Fotod: Luksemburgi Eesti Selts ja Luksemburgi Eesti Kool

+ posts

Leave A Comment

Sarnased artiklid

Eestlaste elu Luksemburgis

Published On: February 24, 2016By
528235_340501519402155_317144667_n

Luksemburgi Eesti Kooli esimese koolipäeva meisterdamise tunnis valminud käevõrud

Eesti kodanike arv Eesti Vabariigis on kõigest veidi üle 1,3 miljoni ning on viimaste aastate jooksul vaikselt langenud. Selle üheks peamiseks põhjuseks võib pidada rikkamatesse riikidesse tööle minemist. Seoses EV 98. aastapäevaga uurisin veidi, kuidas väliseestlased uuest asupaigast hoolimata oma kodumaad meeles peavad.

Üks paljudest kultuuriseltsidest välismaal, mis on loodud väliseestlaste algatusel soovist rahvuskaaslastega suhelda ning üheskoos üritusi korraldada, on näiteks Luksemburgi Eesti Selts (LES). Kui varem oli Luksemburgis vaid käputäis juhuslikult sattunud eestlasi, siis 2004. aastal, kui Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks, kasvas Euroopa Liidu ametnike ja nende perekondade ümberkolimisega ka Luksemburgi Eesti Seltsi tegevus ning liikmete arv. LESi kuulub hetkel umbes 120–130 inimest, kes maksavad igal aastal liikmemaksu, kuid kui arvestada ka mitteliikmeid ning lapsi, siis on eestlasi Luksemburgis väikse kasvutempoga umbes 600. Suurem osa inimesi on üht või teistpidi seotud Euroopa Liidu asutustega, kuid kuna Luksemburgis on soodsad maksuseadused, on sinna viimastel aastatel asutatud ka muid ettevõtteid – näiteks arvutifirmasid, kus töötavad samuti mitmed eestlased.

Kõikidele Euroopa Liidu asutuste töötajate lastele on loodud Euroopa Kool, kus suurem osa lastest ka käib. Kuna koolil puudub eesti keele osakond, on lapsed sunnitud teiste SWALSi õpilastega (students without a language section) näiteks inglise, saksa ja prantsuse keele klassides õppima ning iga päev võõrkeele tunni asemel eesti keelt võtma. Brüsseli Euroopa Koolis on eestikeelne osakond just hiljuti loodud, niisiis on lootust selleks ka Luksemburgi eestlastel, kuid see sõltub eelkõige ikkagi laste arvust.

Pühapäeval, 21. veebruaril sai Luksemburgi Eesti Kool kolme aastaseks. Selle asutasid 2013. aastal kaks kohalikega abiellunud eestlasest ema, kes soovisid oma lapsed panna Euroopa Kooli asemel kohalikku kooli. Kuna riigikoolid eesti keelt ei õpeta, tuli idee luua eestikeelne pühapäevakool, et lapsed oma juuri ei unustaks. Kord kuus, nädalavahetustel, kogunevad lapsed kokku ning õpivad kodulugu, laulmist, pärimustantsu, meisterdamist ja muud sellist, kokku kuus kuni seitse tundi.

Mitmed Luksemburgi eestlased on abielus erinevatest rahvustest kohalikega, kes on tihti osalenud ka LESi üritustel. Juba mitu aastat oli küpsenud idee hakata ka abikaasadele eesti keelt õpetama, kuid sobiva õpetaja leidmine pidurdas asjade käiku. Sel aastal õpetaja siiski lõpuks leiti ning nii lõpetaski veebruarikuu alguses Luksemburgi Eesti Kooli esimene täiskasvanute eesti keele algkursus, mille 28st alustanud huvilisest lõpetasid lausa 25.

10384746_870519049644207_110612215101433174_n

Luksemburgi Eesti Seltsi jaanipidu Senningerbergis 2014

Igal aastal tähistab LES kahte suuremat põhisündmust: jaanipäeva ja jõule. Jaanitulel on alati väga palju rahvast, viimastel aastatel on sellest osa võtnud lausa 250–300 inimest. Tehakse lõket, tellitakse Eesti õlut ja kalja, külas on mõni traditsioonilisemate pillidega rahvaliku muusika ansambel Eestist ning ka pidulised ise esinevad rahvatantsude ja eesti lauludega. Jõulupidu on tavaliselt väiksem üritus, selle asemel on suuremaks traditsiooniks saanud Euroopa institutsioonide Eesti osakondades (Euroopa Parlamendis, Euroopa Komisjonis, Euroopa Kontrollikojas, Euroopa Kohtus, Eurostatis jne) detsembrikuu jooksul koguda vabatahtlike annetusi. Kuu lõpus otsib ühe Eesti maakonna sotsiaalosakond välja 7–8 paljulapselist perekonda, kes vajavad abi, misjärel viiakse annetused peredele koju kätte. Näiteks möödunud aasta lõpus viidi heategevusprogrammiga umbes 8000 € Pärnumaale.

Üks olulisem üritus, mida tähistatakse, on ka Eesti Vabariigi aastapäev. Väikestviisi traditsiooniks on muutunud laste koolipäeva alustamine 24. veebruari hommikul Euroopa kooli ees lipuväljakul, kus lauldakse hümni ja muid eestikeelseid laule ning peetakse kõnet. Pärast seda tõmmatakse Eesti lipp kooli ette masti. Lisaks hommikusele lipuheiskamisele toimub ka õhtuseid üritusi. Tänavu oli külla kutsutud kolm Eesti muusikut: pianist Siim Selis ja kaks ooperilauljat – Rene Soom ja Priit Volmer – kes esinesid Luksemburgi vanalinnas asuva Neumünsteri kloostri kohvikus pooleteisttunnise kavaga. Esitati laule eesti ja maailma ooperi klassikast ning muusikalidest.

vennaskond luxis 13.03.10_050

Vennaskonna kontsert aastal 2010

Lisaks eelpool mainitud kolmele pühale korraldab LES ka kõiksugu muid üritusi, kuhu kutsutakse tihtipeale esinema Eesti ansambleid. Varasematel aastatel on käinud näiteks Vennaskond, Ultima Thule, Singer Vinger, Tõnis Mägi, Tanel Padar, Vaiko Eplik ja paljud teised. Sellised kontserdid toimuvad Brüsseli eestlastega koos, et kulusid paremini katta — kuna linnade vahe on vaid 200 kilomeetrit, siis esinetakse esmalt ühes kohas ning seejärel teises. Niiviisi on korraldatud peale kontsertide ka teatrietendusi ja kohtumisi kirjanikega. Teatrietendustega on raskem, kuna kümne inimese kohalesõidutamine ning majutamine läheks päris kalliks maksma. Sellegipoolest on käinud Ugala ning mõned muud väiksemad teatrid.

Niisiis — vaatamata asukohale on selgelt näha, kuidas patriootliku loomuga eestlased kannavad kodumaad ka riigist lahkudes südames kaasas.

“Eesti on küll väike, aga tema sisse mahub veel üks teinegi Eesti. See teine Eesti on tegelikult palju-palju suurem kui esimene. Me teame ja tunneme teda väga hästi – tema nimi on Globaalne Eesti. Elagu Eesti!”
– Meelik Mallene, Luksemburgi Eesti Seltsi president

Fotod: Luksemburgi Eesti Selts ja Luksemburgi Eesti Kool

+ posts
+ posts