Intervjuu kanepidiileriga: plaan oli mitte vahele jääda

Published On: January 28, 2016By

12493964_1135077433193609_4978190095869019034_o

Kui oled kunagi Eestis kanepit ostnud, siis on kaks võimalust, kust see pärit on – see on kas meie kohalike poiste poolt kasvatatud või on see üle piiri toodud. Viimati nimetatud gruppi kuulub ka üks noormees, nimetagem teda Artjomiks, kes käis aastaid tagasi Eesti ja Ida-Euroopa riikide vahet, lootes kergelt raha teenida.

Me kohtume tema soovil minu Annelinna korteris. Kulus peaaegu kuu, et Artjom intervjuuga nõustuks. Ta räägib tugeva vene aktsendiga ning talle peab vahepeal eestikeelseid sõnu meelde tuletama. Kohtumisel kannab Artjom pruune teksaseid ja valget polosärki. Tema tüüpilise töörõivastuse hulka kuulusid peaaegu alati mustad Tapouti dressid. Tänaseni on ta kriminaalkorras karistamata.

[Hoiatus: järgnevas intervjuus kasutatakse vulgaarseid sõnu ja väljendeid]

Kui vana sa praegu oled?

23, juulis saan 24.

Kuidas sa teenisid raha enne, kui hakkasid kanepiga äritsema?

Kuskil kaheksandas klassis bottisin (reeglitevastase programmi kasutamine, mis automatiseerib mängija tegevust – toim.) Runescapeis raha ja müüsin seda netifoorumites. Nädalavahetustel ostsin selle eest Maneeži poest jooki ja pidutsesin. Gümnaasiumi ajal käisin suvalistes kohtades tööl.

Kui vana sa olid, kui esimest korda kanepiga kokku puutusid?

Ma ei tea, ma arvan, et siis, kui ma 19 olin. Kui ma endale auto sain, hakkasid asjad toimuma.

Kuidas see sul käis? Kas sa hakkasid alguses suitsetama ja siis seda müüma?

Ei, kõigepealt ma müüsin seda.

Kuidas sa oma esimesed kliendid leidsid?

Ütlesin ühele-kahele oma tuttavale, kes ise suitsetasid suht palju ja kes teadsid inimesi, kes tahtsid osta. Neile helistati, mina müüsin ja enne seda, kui kogus üle anti, näpistasid nemad endale mingi portsu. Nad olid pidevalt tasuta pilves ja ma sain raha ning oma tulevaste klientidega tuttavaks.

Alguses sa võtsid 10, 15 ja 20 grammi kaupa?

Jah, alguses oli kümne kaupa, et tõestada barõgadele (narkodiiler – toim.), et ma oskan müüa. Pärast hakati mulle suuremaid koguseid usaldama. Alguses sain 16 euroga, kui ma veel hindu ei teadnud. Ma müüsin seda ülikiiresti ja mulle ei sobinud see neli eurot, mis ma iga getsi pealt sain. Rääkisin oma barõgaga ja siis hakkasin 14 euroga saama.

Seega sind kasvatati omamoodi?

Jah, pidin ise nõudma ja rääkima endale paremaid hindu. Kasvasin, arenesin ja sain targemaks. Järk-järgult läksid kogused suuremaks, mis ma endale võtsin. Aga korraga üle 100 grammi endale ei võtnud, ma ei viitsinud seda hoida.

Kaua sa müüsid üksikute grammide kaupa?

Pool aastat.

Palju sa headel päevadel müüsid?

20–30 getsi (grammi – toim.).

Ehk kui sa said kuus eurot getsi  pealt, siis see teeb ühe päeva teenistuseks 120–180 eurot?

Mhmh. Kõige parem päev oli siis, kui oli jalgpalli EMi finaal, kui Hispaania võitis. Linn oli tühi, jumala per*es seis oli. Väga paljud mu tuttavad otsisid endale miskit. Ainuke, kellel oli, olin mina. Mul oli 50 getsi ja mängu ajal läks see kõik maha. Ma sõitsin niimoodi ringi, et mul oli see vana katkine Samsungi telefon armatuuri küljes ja ETV pealt käis jalka. Telefon oli sissetulevatest kõnedest täiesti punane.

Sõitsid ringi nagu Taxify?

Taxiweed, sisuliselt. See oli kõige parema müügiga päev sel suvel. Teenisin vähemalt 300 eurot sel päeval, ma suplesin rahas siis.

Mida sa selle rahaga tegid?

Maksin trahve ja parandasin autot.

Mida sa veel selle rahaga tegid?

Kulutasin sisuliselt naiste peale. Ma võrgutasin neid rahaga ära ja n*ssisin neid. Ja mitte ainult rämpsu, vaid kõike. Tol ajal sai orgasme ostetud. Ma ei hakka igaks juhuks nimesid nimetama praegu.

Viisid nad koju?

Ei-ei, milleks koju? Nalja teed? Autos, igal pool. Suvi oli. Praegune naine ei tea seda, ongi parem. Ega keegi väga ei tea. Raha läks palju.

Tulles tagasi kanepi juurde. Palju sul kliente oli?

No ikka oli. Üks oli näiteks üheksandas klassis ja ta sai iga kuu kuskil 1000–1500 eurot. Ja ma teenisin tema pealt sitaks raha, võtsin ise 50 getsi 12ga ja müüsin talle 16ga edasi. Teenisin mingi 200 eurot ühe kiire otsaga.

Kaua ühe otsaga läks?

Läks umbes tund–poolteist.

Hea keskmine tunnipalk.

Mu keskmine tunnipalk oli umbes 50 eurot [naerab]. Ma tean, ma olen suht kallis.

Pidutsesid kogu raha maha?

Ma arvan küll. Kui see suvi oli, siis mul polnud ühtegi kainet päeva. Mitte ühtegi. Suitsetasin, jõin. Kurat, ma vist isegi nii palju ei tarbinud alkoholi, aga jointi oli ikka hea teha, enam nii hea pole kahjuks. Õnneks või kahjuks.

Aga räägi veel oma klientuurist.

Ah, igasugustest värdjatest normaalsete inimesteni välja. Ma arvan, et umbes 20 inimest. Samad inimesed võtsid mitu korda päevas.

Seega nad võtsid sinult ja müüsid oma sõpradele edasi?

Jaa, arvatavasti näpistasid endale väikse koguse ja andsid oma sõpradele edasi. Muidugi paljud võtsid endale suitsetamiseks ka.

Kui ohtlikuks sa niimoodi müümist tol hetkel pidasid?

Sel hetkel oli lamp. Polnud mitte mingit baljeevat (tähelepanu politsei poolt – toim.) peal ega midagi. Tahavaatepeeglisse hakkasin alles siis vaatama, kui hakkasin suuremalt tegelema.

Siis sa ei muretsenud, kui sa ühe kaupa lükkasid?

Mkm, mul oli kogu aeg lõbus olla ja palju raha.

Sa ise siis ei teinud?

Tegin ikka, võib-olla isegi liiga palju.

Räägi mulle müümise protsessist.

Inimesed helistasid, leppisime kohtumispaigaks mõne vaikse koha ja saime kokku. Seal müüsin neile ära ja oligi kõik. Kõige hullem on see, et mu numbrimärki teatakse päris palju. Siiamaani küsitakse, et kas sa oled see vend, kes müüs Lasnamäel ja kesklinnas. Peaks oma numbrimärgi ära vahetama [naerab].

Mis sa oma barõga kohta oskad öelda?

Paks, üleoleva hoiakuga. Kõva vend enda arust, passib kuskil Lasnamäe kasiinode ees oma sõpradega. Sõidab vana katkise mersuga ringi. Iga kord, kui ta mind nägi, oli ta väga õnnelik, sest ta pidas mind oma lit*iks. Ma ütlesin talle korduvalt, et ma tahan lihtsalt raha teenida. Ma ei viitsinud temaga kuskil kaks kuud rääkida ja siis ta otsis mu üles. Siis oli put*is ka – hakkas mind ähvardama ja ütles, et ma pean talle 300 eurot maksma, et ta mind rahule jätaks. Skeemisin jälle ühe otsaga endale 300 eurot ja ostsin vabaks end. Ütlesin, et tõmmaku n*hhui ja jättiski mu rahule. Kolmsada eurot selle eest, et ma ei töötanud tema jaoks poolteist kuud.

Ma üllatusin, et ta jättis su reaalselt rahule. Ma ise oleks arvanud, et tuleb veel sinult raha välja nõudma.

Tegelikult vene barõgad ongi sellised. Aga ta ütles, et teda ei huvita minu raha, vaid tahab lihtsalt oma raha kätte saada. Nii palju, kui ma talle kahjumit teenisin.

Teenisid talle siis kahjumit?

H*i teenisin ju. Kuidas? Ma lihtsalt ei rääkinud temaga poolteist kuud. Ta oli arvestanud minu rahaga ja ta ei saanud seda. Tema arust hüppasin ma alt ära ja pidin end vabaks ostma. Leidsin enda jaoks parema augu, kust ma sain odavama hinnaga.

Siis hakkasid laiemalt tegutsema? Hakkasid ostma kilode kaupa, et neid suuremate kogustena maha müüa?

Jaa, ma ei viitsinud enam ühekaupa müüa. See oli nii mõttetu ja võttis kaua aega. Viis inimest helistavad korraga ja pidid kogu aeg igale poole sõitma. Ma olin nagu kuradi DPD kuller, pidin õigel ajal igal pool kohal olema. Õigemini, tegelikult ei pidanud, aga see on viisakus klientide vastu. Kui sa juba lubad, siis sa oled ka õigel ajal kohal. Võid olla narkodiiler, aga pead ikkagi aus olema. Samamoodi olin üks väheseid, kes andis alati kaalu pealt õigeid koguseid. Kõik alati usaldasid mind. Vahepeal oli 0,98 või 1,01 grammi – pohh*i, see on näpupuru. Alati oldi rahul. Vahepeal juhtus nii, et kui ma müüsin 50 kaupa, siis oli nii palju kliente korraga autos, et vahepeal kukkus mõnel kliendil paar getsi maha ja nad ei näinud seda. Mulle meeldis see – puhas kasum minu jaoks. Ma isegi ei mäleta enam, kuhu see raha kogu aeg läks.

Kui sa käisid suuremaid koguseid võtmas, said sa tuttava kaudu kontakti ja käisid välismaal sellel järgi?

Jah, autoga sõitsime Poola või Tšehhi järgi ja oligi kõik. Seal pidime lihtsalt kaua ootama, päris pikalt. Aga seal oli kaks korda odavam kui Eestis, nii et see tasus ennast ära.

Leppisite kohtumise telefoni teel kokku?

Väga harva, enamasti näost-näkku, et millal ja kus järgmine kord kokku saame. Kui oli vaja helistada, siis ainult kõnekaartidega ja hävitasime telefone koguaeg.

Sul oli enda telefon kaasas?

Oli, aga ma võtsin SIM-kaardi ja aku alati välja.

härjapõlvlane

Palju sa korraga üle tõid?

Poole kuni paari kilo kaupa.

Palju kilo Poola mahvi maksab?

Kuskil viis-kuus tuhat eurot. Eestis oli see väärt kaheksa tuhat.

Kuhu sa panid selle, kui sa üle piiri tõid? Mis su plaan oli?

Plaani ei olnudki. Kui tolliametnikud peatavad kinni ja koerad on kaasas, siis vahet pole, kas see on sul rattakoopas või mootori kõrval. P*tsis on niikuinii. Kõik, pauk-pauk, vangla, trellid, seebi kukutamine ja pe*sen*ss. Tasuta söök ja elamine vähemalt viis aastat.

Enamasti panin pakid grillsöe kotti, kiletasin ära ja panin tooli alla. Kui oli üle kilo, siis see tooli alla enam ei mahtunud. Peitsin kuhugi spordikoti sisse ja koti panin tagaistmele. Siis, kui ment kinni peatab, pole näha. Kontrollitakse lube ja teemasid ja ongi kõik. Vsjo, pakaa. Plaan oli mitte vahele jätta. Esimest korda, kui üle piiri tulin, siis käsi ega jalgu ei tundnud. Pea oli pu*sis. Täielik adrenaliinilaks.

Parim adrenaliinlaks elus?

Halvim, sest sa mõtled, higistad ja käed värisevad. Käiku vahetada ei saa. Kui kedagi piiri peal ootamas pole, siis sa võid seda oma sünnipäevaks lugeda. Esimene, teine ja niimoodi läks.

Palju sul sünnipäevi kokku oli?

40–50 kuskil. Võib-olla isegi rohkem.

Käisite alati ühe ja sama autoga?

Ei, üritasime võimalikult tihti autosid vahetada.

Oli sul mõni napikas hetk ka? Siis, kui sa arvasid, et võibki reaalselt pe*sse minna?

Kõige napikam hetk oli siis, kui sõitsime mööda Pärnu maanteed koju. Olime peaaegu Tallinnas juba, kuskil peale Märjamaad. Tee ääres seisis tavaline mendi Superb, parktuled olid peal. Sõitsime mööda ja tõmbasid meile sappa. Mõtlesime, et nüüd on läbi ja sõitsime 90ga edasi. Sõitsid meil umbes 15 kilomeetrit järgi ja siis keerasid kuhugile ära.

Teine hullem hetk oli siis, kui tulime üle Leedu ja Poola piiri. Paar kilomeetrit peale piiri nägime ees menditulesid ja sõitsid meie poole vilkuritega. Ja siis nägime veel paari mendiautot ja mõtlesime, et nüüd ongi pe*ses. Tegin akna lahti ja võtsin paki kätte, et see õigel ajal aknast välja visata. Aga siis, kui me lähemale jõudsime, tuli välja, et nad eskortisid mingeid diplomaatide või presidendi autosid.

Oled sa mõelnud, miks sa üldse sinna ärisse läksid?

Ma mõtlesin, et see on päris hea rahateenimise viis. Mis siis veel võib olla, kui narksi müüd? Mu*ni kasvatamine või kõva mehe olemine? Mõttetu tegelt.

Tundsid, et müümine tegi sind kõvemaks meheks?

[kindlalt] Ei.

Mitte kordagi?

Mitte kordagi. Ma ei olnud teistest üle ega midagi. Ma olin täpselt samasugune, nagu ma olin koguaeg. Ma sain lihtsalt nii palju aimu ja mõistust juurde, et mis asi see on ja kuidas tegutseda õigesti. Et mitte vahele jääda, nagu teised. Rahaahnus on see, mis viib hauda. Kui ise ahneks ei lähe, siis on kõik korras. Tol hetkel polnud 100 või 200 eurot mitte mingi raha. Kui ühe otsa kasum oli mingi 100 eurot, siis ma ei viitsinud isegi tõmmelda. 300–400 eurot pani mind alles liikuma.

Mis sa selle rahaga tegid?

Veits jätsin alles. Maksin auto eest ja andsin vanematele.

Kas nad küsisid ka, kust sa selle raha said?

Aimasid. Nad ütlesid, et kui nad saavad teada, millega ma tegelen, siis nad viskavad mu kodust välja. Siis ma ei ole enam nende jaoks keegi. Nad ei saanudki teada [itsitab]. Ema sai aru, et ma suitsetasin, aga rohkem ta ei teadnud.

Palju sa raha kokku teenisid?

Ma arvan, et kuskil üle kuue tuhande euro. Umbes niimoodi.

Kas sa ei kahetse seda, mida sa tegid? Kokkuvõttes läks ju kogu teenitud raha pidutsemise, auto parandamise ja liiklustrahvide peale. Väga suurt kasu sellest kõigest ei olnud.

Kasu ei olnud jah, aga kogu see kanepi müümine arendab su mõtlemist nii palju, et sa oskad reageerida sellistes situatsioonides, kus sa muidu ei oskaks. See paneb sind räigelt mõtlema, kuidas asju õigesti teha. Panused on suured, ei taha sit*a keerata. Ma ei soovitaks seda kellelegi, aga see arendas mind räigelt.

Kas inimesed tulid ise sinu juurde või sa pakkusid?

Ma ei ole kunagi pakkunud, ma ei ole selline. Inimesed jooksid ise minu järgi. Nad said oma vajaduse rahuldatud. Nõudlus oli väga suur. Vajadusel oodati minu järgi ka paar tundi ühe koha peal.

Sul süümepiinu või mingisugust kahetsust polnud, kui sa alaealistele müüsid?

Ei, mitte mingisugust. Ma olin lihtsalt see, kes müüb. See on sinu enda valik, kas sa ostad või mitte. Kui nad minult poleks ostnud, oleksid nad kuskilt mujalt seda saanud. Vähemalt mina müüsin neile ausalt.

Miks sa lõpetasid?

Ma otsustasin, et mulle piisab ühest sünnipäevast aastas.

Praeguseks hetkeks on Artjomist saanud viisakas kodanik, ta õpib kõrgkoolis ja käib selle kõrvalt üheksast viieni tööl. Oma minevikuga seovad teda üksnes tuntud numbrimärk ja nägu. Kui Sudokus numbrite ladumine üle on visanud, võib Artjomi kogemuse kohaselt enda kognitiivseid oskusi arendada ka kanepiäris. Kuid on see ikkagi pideva hirmu all elamist väärt? Teame ju kõik, et kergelt teenitud raha on sama kerge ka kaduma. Sama kinnitavad ka Artjomi endised kolleegid, kes intervjuud anda ei söandanud.

Fotod: Erakogu

6 Comments

  1. Arupo January 28, 2016 at 16:54 - Reply

    Väga hea artikkel!

  2. Dre January 28, 2016 at 19:17 - Reply

    Tõsiselt põnev lugemine!

  3. Oswald Who January 28, 2016 at 21:06 - Reply

    Ma ei suudaks üldse selliste asjadega tegeleda. Toidab paranoiasid nii, et 2-aasta pärast oleksin ma Paldiski mnt kliiniku 3. osakonnas.

  4. Raivo Rõngas February 3, 2016 at 00:54 - Reply

    Nende kinnastega võis Artjom enda hemorroide kreemitada.

    • massa February 4, 2016 at 13:49 - Reply

      Tundus olevat küll selline mees, kelle hemorroide vajavad aeg-ajalt kreemitamist.

    • Hemor Roid October 5, 2016 at 05:26 - Reply

      Pikkadel ja pingelistel sõitudel tekivadki hemorroid. Kas Tjoma Hemorroididest ja selle määrimisest saaks ka intervjuud?

Leave A Comment

Sarnased artiklid

Intervjuu kanepidiileriga: plaan oli mitte vahele jääda

Published On: January 28, 2016By

12493964_1135077433193609_4978190095869019034_o

Kui oled kunagi Eestis kanepit ostnud, siis on kaks võimalust, kust see pärit on – see on kas meie kohalike poiste poolt kasvatatud või on see üle piiri toodud. Viimati nimetatud gruppi kuulub ka üks noormees, nimetagem teda Artjomiks, kes käis aastaid tagasi Eesti ja Ida-Euroopa riikide vahet, lootes kergelt raha teenida.

Me kohtume tema soovil minu Annelinna korteris. Kulus peaaegu kuu, et Artjom intervjuuga nõustuks. Ta räägib tugeva vene aktsendiga ning talle peab vahepeal eestikeelseid sõnu meelde tuletama. Kohtumisel kannab Artjom pruune teksaseid ja valget polosärki. Tema tüüpilise töörõivastuse hulka kuulusid peaaegu alati mustad Tapouti dressid. Tänaseni on ta kriminaalkorras karistamata.

[Hoiatus: järgnevas intervjuus kasutatakse vulgaarseid sõnu ja väljendeid]

Kui vana sa praegu oled?

23, juulis saan 24.

Kuidas sa teenisid raha enne, kui hakkasid kanepiga äritsema?

Kuskil kaheksandas klassis bottisin (reeglitevastase programmi kasutamine, mis automatiseerib mängija tegevust – toim.) Runescapeis raha ja müüsin seda netifoorumites. Nädalavahetustel ostsin selle eest Maneeži poest jooki ja pidutsesin. Gümnaasiumi ajal käisin suvalistes kohtades tööl.

Kui vana sa olid, kui esimest korda kanepiga kokku puutusid?

Ma ei tea, ma arvan, et siis, kui ma 19 olin. Kui ma endale auto sain, hakkasid asjad toimuma.

Kuidas see sul käis? Kas sa hakkasid alguses suitsetama ja siis seda müüma?

Ei, kõigepealt ma müüsin seda.

Kuidas sa oma esimesed kliendid leidsid?

Ütlesin ühele-kahele oma tuttavale, kes ise suitsetasid suht palju ja kes teadsid inimesi, kes tahtsid osta. Neile helistati, mina müüsin ja enne seda, kui kogus üle anti, näpistasid nemad endale mingi portsu. Nad olid pidevalt tasuta pilves ja ma sain raha ning oma tulevaste klientidega tuttavaks.

Alguses sa võtsid 10, 15 ja 20 grammi kaupa?

Jah, alguses oli kümne kaupa, et tõestada barõgadele (narkodiiler – toim.), et ma oskan müüa. Pärast hakati mulle suuremaid koguseid usaldama. Alguses sain 16 euroga, kui ma veel hindu ei teadnud. Ma müüsin seda ülikiiresti ja mulle ei sobinud see neli eurot, mis ma iga getsi pealt sain. Rääkisin oma barõgaga ja siis hakkasin 14 euroga saama.

Seega sind kasvatati omamoodi?

Jah, pidin ise nõudma ja rääkima endale paremaid hindu. Kasvasin, arenesin ja sain targemaks. Järk-järgult läksid kogused suuremaks, mis ma endale võtsin. Aga korraga üle 100 grammi endale ei võtnud, ma ei viitsinud seda hoida.

Kaua sa müüsid üksikute grammide kaupa?

Pool aastat.

Palju sa headel päevadel müüsid?

20–30 getsi (grammi – toim.).

Ehk kui sa said kuus eurot getsi  pealt, siis see teeb ühe päeva teenistuseks 120–180 eurot?

Mhmh. Kõige parem päev oli siis, kui oli jalgpalli EMi finaal, kui Hispaania võitis. Linn oli tühi, jumala per*es seis oli. Väga paljud mu tuttavad otsisid endale miskit. Ainuke, kellel oli, olin mina. Mul oli 50 getsi ja mängu ajal läks see kõik maha. Ma sõitsin niimoodi ringi, et mul oli see vana katkine Samsungi telefon armatuuri küljes ja ETV pealt käis jalka. Telefon oli sissetulevatest kõnedest täiesti punane.

Sõitsid ringi nagu Taxify?

Taxiweed, sisuliselt. See oli kõige parema müügiga päev sel suvel. Teenisin vähemalt 300 eurot sel päeval, ma suplesin rahas siis.

Mida sa selle rahaga tegid?

Maksin trahve ja parandasin autot.

Mida sa veel selle rahaga tegid?

Kulutasin sisuliselt naiste peale. Ma võrgutasin neid rahaga ära ja n*ssisin neid. Ja mitte ainult rämpsu, vaid kõike. Tol ajal sai orgasme ostetud. Ma ei hakka igaks juhuks nimesid nimetama praegu.

Viisid nad koju?

Ei-ei, milleks koju? Nalja teed? Autos, igal pool. Suvi oli. Praegune naine ei tea seda, ongi parem. Ega keegi väga ei tea. Raha läks palju.

Tulles tagasi kanepi juurde. Palju sul kliente oli?

No ikka oli. Üks oli näiteks üheksandas klassis ja ta sai iga kuu kuskil 1000–1500 eurot. Ja ma teenisin tema pealt sitaks raha, võtsin ise 50 getsi 12ga ja müüsin talle 16ga edasi. Teenisin mingi 200 eurot ühe kiire otsaga.

Kaua ühe otsaga läks?

Läks umbes tund–poolteist.

Hea keskmine tunnipalk.

Mu keskmine tunnipalk oli umbes 50 eurot [naerab]. Ma tean, ma olen suht kallis.

Pidutsesid kogu raha maha?

Ma arvan küll. Kui see suvi oli, siis mul polnud ühtegi kainet päeva. Mitte ühtegi. Suitsetasin, jõin. Kurat, ma vist isegi nii palju ei tarbinud alkoholi, aga jointi oli ikka hea teha, enam nii hea pole kahjuks. Õnneks või kahjuks.

Aga räägi veel oma klientuurist.

Ah, igasugustest värdjatest normaalsete inimesteni välja. Ma arvan, et umbes 20 inimest. Samad inimesed võtsid mitu korda päevas.

Seega nad võtsid sinult ja müüsid oma sõpradele edasi?

Jaa, arvatavasti näpistasid endale väikse koguse ja andsid oma sõpradele edasi. Muidugi paljud võtsid endale suitsetamiseks ka.

Kui ohtlikuks sa niimoodi müümist tol hetkel pidasid?

Sel hetkel oli lamp. Polnud mitte mingit baljeevat (tähelepanu politsei poolt – toim.) peal ega midagi. Tahavaatepeeglisse hakkasin alles siis vaatama, kui hakkasin suuremalt tegelema.

Siis sa ei muretsenud, kui sa ühe kaupa lükkasid?

Mkm, mul oli kogu aeg lõbus olla ja palju raha.

Sa ise siis ei teinud?

Tegin ikka, võib-olla isegi liiga palju.

Räägi mulle müümise protsessist.

Inimesed helistasid, leppisime kohtumispaigaks mõne vaikse koha ja saime kokku. Seal müüsin neile ära ja oligi kõik. Kõige hullem on see, et mu numbrimärki teatakse päris palju. Siiamaani küsitakse, et kas sa oled see vend, kes müüs Lasnamäel ja kesklinnas. Peaks oma numbrimärgi ära vahetama [naerab].

Mis sa oma barõga kohta oskad öelda?

Paks, üleoleva hoiakuga. Kõva vend enda arust, passib kuskil Lasnamäe kasiinode ees oma sõpradega. Sõidab vana katkise mersuga ringi. Iga kord, kui ta mind nägi, oli ta väga õnnelik, sest ta pidas mind oma lit*iks. Ma ütlesin talle korduvalt, et ma tahan lihtsalt raha teenida. Ma ei viitsinud temaga kuskil kaks kuud rääkida ja siis ta otsis mu üles. Siis oli put*is ka – hakkas mind ähvardama ja ütles, et ma pean talle 300 eurot maksma, et ta mind rahule jätaks. Skeemisin jälle ühe otsaga endale 300 eurot ja ostsin vabaks end. Ütlesin, et tõmmaku n*hhui ja jättiski mu rahule. Kolmsada eurot selle eest, et ma ei töötanud tema jaoks poolteist kuud.

Ma üllatusin, et ta jättis su reaalselt rahule. Ma ise oleks arvanud, et tuleb veel sinult raha välja nõudma.

Tegelikult vene barõgad ongi sellised. Aga ta ütles, et teda ei huvita minu raha, vaid tahab lihtsalt oma raha kätte saada. Nii palju, kui ma talle kahjumit teenisin.

Teenisid talle siis kahjumit?

H*i teenisin ju. Kuidas? Ma lihtsalt ei rääkinud temaga poolteist kuud. Ta oli arvestanud minu rahaga ja ta ei saanud seda. Tema arust hüppasin ma alt ära ja pidin end vabaks ostma. Leidsin enda jaoks parema augu, kust ma sain odavama hinnaga.

Siis hakkasid laiemalt tegutsema? Hakkasid ostma kilode kaupa, et neid suuremate kogustena maha müüa?

Jaa, ma ei viitsinud enam ühekaupa müüa. See oli nii mõttetu ja võttis kaua aega. Viis inimest helistavad korraga ja pidid kogu aeg igale poole sõitma. Ma olin nagu kuradi DPD kuller, pidin õigel ajal igal pool kohal olema. Õigemini, tegelikult ei pidanud, aga see on viisakus klientide vastu. Kui sa juba lubad, siis sa oled ka õigel ajal kohal. Võid olla narkodiiler, aga pead ikkagi aus olema. Samamoodi olin üks väheseid, kes andis alati kaalu pealt õigeid koguseid. Kõik alati usaldasid mind. Vahepeal oli 0,98 või 1,01 grammi – pohh*i, see on näpupuru. Alati oldi rahul. Vahepeal juhtus nii, et kui ma müüsin 50 kaupa, siis oli nii palju kliente korraga autos, et vahepeal kukkus mõnel kliendil paar getsi maha ja nad ei näinud seda. Mulle meeldis see – puhas kasum minu jaoks. Ma isegi ei mäleta enam, kuhu see raha kogu aeg läks.

Kui sa käisid suuremaid koguseid võtmas, said sa tuttava kaudu kontakti ja käisid välismaal sellel järgi?

Jah, autoga sõitsime Poola või Tšehhi järgi ja oligi kõik. Seal pidime lihtsalt kaua ootama, päris pikalt. Aga seal oli kaks korda odavam kui Eestis, nii et see tasus ennast ära.

Leppisite kohtumise telefoni teel kokku?

Väga harva, enamasti näost-näkku, et millal ja kus järgmine kord kokku saame. Kui oli vaja helistada, siis ainult kõnekaartidega ja hävitasime telefone koguaeg.

Sul oli enda telefon kaasas?

Oli, aga ma võtsin SIM-kaardi ja aku alati välja.

härjapõlvlane

Palju sa korraga üle tõid?

Poole kuni paari kilo kaupa.

Palju kilo Poola mahvi maksab?

Kuskil viis-kuus tuhat eurot. Eestis oli see väärt kaheksa tuhat.

Kuhu sa panid selle, kui sa üle piiri tõid? Mis su plaan oli?

Plaani ei olnudki. Kui tolliametnikud peatavad kinni ja koerad on kaasas, siis vahet pole, kas see on sul rattakoopas või mootori kõrval. P*tsis on niikuinii. Kõik, pauk-pauk, vangla, trellid, seebi kukutamine ja pe*sen*ss. Tasuta söök ja elamine vähemalt viis aastat.

Enamasti panin pakid grillsöe kotti, kiletasin ära ja panin tooli alla. Kui oli üle kilo, siis see tooli alla enam ei mahtunud. Peitsin kuhugi spordikoti sisse ja koti panin tagaistmele. Siis, kui ment kinni peatab, pole näha. Kontrollitakse lube ja teemasid ja ongi kõik. Vsjo, pakaa. Plaan oli mitte vahele jätta. Esimest korda, kui üle piiri tulin, siis käsi ega jalgu ei tundnud. Pea oli pu*sis. Täielik adrenaliinilaks.

Parim adrenaliinlaks elus?

Halvim, sest sa mõtled, higistad ja käed värisevad. Käiku vahetada ei saa. Kui kedagi piiri peal ootamas pole, siis sa võid seda oma sünnipäevaks lugeda. Esimene, teine ja niimoodi läks.

Palju sul sünnipäevi kokku oli?

40–50 kuskil. Võib-olla isegi rohkem.

Käisite alati ühe ja sama autoga?

Ei, üritasime võimalikult tihti autosid vahetada.

Oli sul mõni napikas hetk ka? Siis, kui sa arvasid, et võibki reaalselt pe*sse minna?

Kõige napikam hetk oli siis, kui sõitsime mööda Pärnu maanteed koju. Olime peaaegu Tallinnas juba, kuskil peale Märjamaad. Tee ääres seisis tavaline mendi Superb, parktuled olid peal. Sõitsime mööda ja tõmbasid meile sappa. Mõtlesime, et nüüd on läbi ja sõitsime 90ga edasi. Sõitsid meil umbes 15 kilomeetrit järgi ja siis keerasid kuhugile ära.

Teine hullem hetk oli siis, kui tulime üle Leedu ja Poola piiri. Paar kilomeetrit peale piiri nägime ees menditulesid ja sõitsid meie poole vilkuritega. Ja siis nägime veel paari mendiautot ja mõtlesime, et nüüd ongi pe*ses. Tegin akna lahti ja võtsin paki kätte, et see õigel ajal aknast välja visata. Aga siis, kui me lähemale jõudsime, tuli välja, et nad eskortisid mingeid diplomaatide või presidendi autosid.

Oled sa mõelnud, miks sa üldse sinna ärisse läksid?

Ma mõtlesin, et see on päris hea rahateenimise viis. Mis siis veel võib olla, kui narksi müüd? Mu*ni kasvatamine või kõva mehe olemine? Mõttetu tegelt.

Tundsid, et müümine tegi sind kõvemaks meheks?

[kindlalt] Ei.

Mitte kordagi?

Mitte kordagi. Ma ei olnud teistest üle ega midagi. Ma olin täpselt samasugune, nagu ma olin koguaeg. Ma sain lihtsalt nii palju aimu ja mõistust juurde, et mis asi see on ja kuidas tegutseda õigesti. Et mitte vahele jääda, nagu teised. Rahaahnus on see, mis viib hauda. Kui ise ahneks ei lähe, siis on kõik korras. Tol hetkel polnud 100 või 200 eurot mitte mingi raha. Kui ühe otsa kasum oli mingi 100 eurot, siis ma ei viitsinud isegi tõmmelda. 300–400 eurot pani mind alles liikuma.

Mis sa selle rahaga tegid?

Veits jätsin alles. Maksin auto eest ja andsin vanematele.

Kas nad küsisid ka, kust sa selle raha said?

Aimasid. Nad ütlesid, et kui nad saavad teada, millega ma tegelen, siis nad viskavad mu kodust välja. Siis ma ei ole enam nende jaoks keegi. Nad ei saanudki teada [itsitab]. Ema sai aru, et ma suitsetasin, aga rohkem ta ei teadnud.

Palju sa raha kokku teenisid?

Ma arvan, et kuskil üle kuue tuhande euro. Umbes niimoodi.

Kas sa ei kahetse seda, mida sa tegid? Kokkuvõttes läks ju kogu teenitud raha pidutsemise, auto parandamise ja liiklustrahvide peale. Väga suurt kasu sellest kõigest ei olnud.

Kasu ei olnud jah, aga kogu see kanepi müümine arendab su mõtlemist nii palju, et sa oskad reageerida sellistes situatsioonides, kus sa muidu ei oskaks. See paneb sind räigelt mõtlema, kuidas asju õigesti teha. Panused on suured, ei taha sit*a keerata. Ma ei soovitaks seda kellelegi, aga see arendas mind räigelt.

Kas inimesed tulid ise sinu juurde või sa pakkusid?

Ma ei ole kunagi pakkunud, ma ei ole selline. Inimesed jooksid ise minu järgi. Nad said oma vajaduse rahuldatud. Nõudlus oli väga suur. Vajadusel oodati minu järgi ka paar tundi ühe koha peal.

Sul süümepiinu või mingisugust kahetsust polnud, kui sa alaealistele müüsid?

Ei, mitte mingisugust. Ma olin lihtsalt see, kes müüb. See on sinu enda valik, kas sa ostad või mitte. Kui nad minult poleks ostnud, oleksid nad kuskilt mujalt seda saanud. Vähemalt mina müüsin neile ausalt.

Miks sa lõpetasid?

Ma otsustasin, et mulle piisab ühest sünnipäevast aastas.

Praeguseks hetkeks on Artjomist saanud viisakas kodanik, ta õpib kõrgkoolis ja käib selle kõrvalt üheksast viieni tööl. Oma minevikuga seovad teda üksnes tuntud numbrimärk ja nägu. Kui Sudokus numbrite ladumine üle on visanud, võib Artjomi kogemuse kohaselt enda kognitiivseid oskusi arendada ka kanepiäris. Kuid on see ikkagi pideva hirmu all elamist väärt? Teame ju kõik, et kergelt teenitud raha on sama kerge ka kaduma. Sama kinnitavad ka Artjomi endised kolleegid, kes intervjuud anda ei söandanud.

Fotod: Erakogu