Ilmselt oled kuulnud investeerimisest kui fenomenist, milleta tänapäeva maailmas enam rikkaks ei saa. Kuid kuidas seda teha, kui oled noor ja raha napib? Sellele ja paljudele teistele küsimustele leidsime vastused koos Tartu Ülikooli investeerimisklubi (TÜ IK) ning sisulooja ja investori Rahakratiga. Mis värk selle investeerimisega ikkagi on?

Vale mõtteviis

Stereotüüpselt pole tudengitel ega noortel raha just jalaga segada, mistõttu kaob motivatsioon investeerida. Pole raha, pole ka tulemusi. See on vananenud mõtteviis, mille kummutavad nii TÜ IK juhatuse liikmed Iko Kõplas ja Holger Jürjo kui ka Rahakratt. 

Investeerimine võimaldab juurutada rahaga ümberkäimise harjumusi ega nõua üüratut algkapitali. „Alustada võib kasvõi ühe euroga, sellest väiksema summaga enamasti tehinguid lihtsalt teha ei saa,” lausuvad Kõplas ja Jürjo. Nende sõnul on investeerides võimalik saavutada tõeline finantsvabadus. 

„Investeeritud varadest või hinnamuutustest tulenevalt on võimalik teenida passiivset tulu. Definitsiooni poolest tähendabki investeerimine tänaste kulutuste edasi lükkamist, et tulevikus rohkem tarbida,” lisavad Kõplas ja Jürjo. Mis puudutab rahapuudust, tasub mõningad ebavajalikud kulutused praegu ära jätta, et tulevikus raha ei napiks. 

Mis puudutab rahapuudust, tasub mõningad ebavajalikud kulutused praegu ära jätta, et tulevikus ressurssi ei napiks.

Ka Rahakratt nõustub viimase väitega. Ta kõrvutab investeerimisega alustamist trenniga. Mõtteviis „miks peaksin minema trenni, kui ma nii või naa ei jaksa seal midagi teha?” pärsib teed finantsvabaduseni. Alguses polegi palju raha, millega suuri tegusid teha, kuid alustamata seda raha ei hakkagi tulema. Rahakrati meelest on palju olulisem harjumuse tekitamine – mille pealt kokku hoida, et veel säästa või investeerida, et homne oleks jälle natuke parem. Juba noores eas tuleb õppida, kuidas rahaga ringi käia, et tulemused tuleksid tulevikus hõlpsamini. Ehk harjumus-harjumus-harjumus. Harjumus säästa, harjumus pidevalt investeerida. 

Enamat kui materiaalne väljund

TÜ IK juhatuse liikmete sõnul on enda harimine ja iseendasse panustamine lausa parim esimene samm inimesele, kes tahab tulevikus investeerida, kuid kellel praegu raha pole. „Tööturul nõutavad oskused võivad osutuda pikemas perspektiivis kasumlikumaks varaks kui ükskõik milline traditsiooniline finantsinstrument,” lausuvad Kõplas ja Jürjo. Seejärel saad tulevikus, kui raha on, teha läbimõeldud investeeringuid. Veel sedastab meeskond, et „investeerimine pole vaid materiaalne tegevus. Investeerida saab ka iseendasse raamatuid lugedes või koolitustel käies.”

Rahakratt toob aga välja uue vaatevinkli, miks inimesed investeerimisega alustamist edasi lükkavad. „Küsimus pole enamasti tegelikult üldse rahas, vaid ei alustata kõiksugu muudel põhjustel. Ei osata näha seda, et aasta pärast võiks elu parem olla. Tahetakse, et kohe oleks hea ning see on inimese psühholoogiale väga tavaline ja normaalne omadus. Seda ei juhtu trennis ega väikese rahaga investeerimisel, see tuleb ajaga.”

„Küsimus pole enamasti tegelikult üldse rahas, vaid ei alustata kõiksugu muudel põhjustel. Ei osata näha seda, et aasta pärast võiks elu parem olla.”

Ehk nagu kõik muud head asjad elus, ei tule ka rahaõnn õuele üleöö. Kuniks raha napib, saab investeerida haridusse ning vaimsesse ja füüsilisse tervisesse. Kontseptsioon investeerimisest kui vaid materiaalselt väljundist peab muutuma. See on viis end harida igas eluvaldkonnas.

Vähem raha = madalam risk

Tõsi, väiksemate summadega alustamine tähendab aeglasemat tootlust, kuid sellel on ka omad plussid. „Kui raha veel pole või napib, ja sa saad kuskilt piki näppe, mida sa nagunii saad, on kaotust palju kergem alla neelata. Ma päriselt arvan, et ma ei oleks julgenud alustada, kui mu kontol olnuks 10 000 eurot. Ilmselt oleksin selle otsas istunud, sest kaotuse hirm oleks sääremarjad värisema pannud,” räägib Rahakratt. 

Veel soovitab Rahakratt alustajatel läbi proovida kõik, kuhu vähegi küüned taha saab. „Siis saad hästi ruttu tagasisidet, mis töötab sinu jaoks, mis sind huvitab ja mis sulle sobib. Nii leiad enda tugevused üles.”

Ka TÜ IK liikmed nõustuvad. „Mida varem alustad, seda kauem saab liitintress sinu kasuks töötada. Lisaks saad väikeste summadega alustades uusi teadmisi üsna väikese hinnaga. See tähendab, et prohmakad ei lähe sulle nii palju maksma. Kui numbrid on suured, muutub ka riskitase.”

„Lisaks saad väikeste summadega alustades uusi teadmisi üsna väikese hinnaga. See tähendab, et prohmakad ei lähe sulle nii palju maksma. Kui numbrid on suured, muutub ka riskitase.”

Surve: julgustav või halvav jõud

Sotsiaalmeedias surfates jääb mulje, et investeerimine kogub aina enam populaarsust ning isehakanud eskperdid on iga nurga peal. Isiklikult tunnen, et see on kohati lausa halvav. Surve alustada, kursis olla, huvituda ning teenida on meeletu. Infomüra on niivõrd suur: keda jälgida, mida päriselt teha. Viimast aga keegi ei näita.

Küsisin nii TÜ IK liikmete kui ka Rahakrati käest, kas investeerimissurve on kasulik või kahjulik. Rahakrati sõnul saab suhtuda sellesse mitut moodi. „Kas surve on positiivne emotsioon? Et sa näed, et teised teevad ja tahad ka.” Mees tunneb, et tema jälgijad kuuluvad sinna kategooriasse. „Nad kirjutavad mulle tänades, et andsin inspiratsiooni või tõukasin. Surve võib olla väga hea asi, kui sa oskad seda enda kasuks mõtestada.” 

TÜ IK juhatuse liikmed nõustuvad, et platvormid on hea väljund inspiratsiooni saamiseks ning teiste arvamuste ja kogemuste kuulamiseks. Siinkohal nendivad nad aga, et tekib suurem oht langeda pettuse ohvriks või jäljendada kellegi teise investeerimisotsuseid, ise detailidesse süvenemata. Viimane võib viia pettumust valmistava tulemuseni.

Ka Rahakrati sõnul ei puudu sotsiaalmeediast ja väljastpoolt tuleval survel negatiivsed küljed. „Kogu aeg süüd tundes, et teed liiga vähe, omad liiga vähe raha või tootlus on väike, on surve muidugi halvav.”

„Kogu aeg süüd tundes, et teed liiga vähe, omad liiga vähe raha või tootlus on väike, on surve muidugi halvav.”

Rahakratt soovitab jälgida inimesi, kes oma elustiili ja mõttemaailmaga päriselt inspireerivad ja sinule sobivad. Sisulooja ja investor järgib ka ise oma soovitust, jälgides täpselt mitte ühtegi rahainimest, vaid hoopis teisi oma ala tegijaid. Rahakratt toob näiteks Reketi, keda jälgib, kuna „ta on oma nišis minu meelest nii tugev. Mina tahaks enda nišis olla sama tugev. Sa ei pea jälgima sadat samateemalist kontot, parem vali just erinevaid inimesi ja elustiile, mis ja kes sulle enda tegemistega hoogu annavad. Ma ei ütle, et ei austa teisi kodumaa avalikke rahakontosid, aga ma ei taha ka kogu oma vaba aega sendimaailmas veeta.” 

Kõplas ja Jürjo usuvad, et noored on oma võimalustest üpriski teadlikud. „Investeerimine on kõvasti populaarsemaks muutunud ning koolides käiakse koolitusi tegemas. TÜ investeerimisklubis on igal aastal pea 130 liiget ehk huvi on.”

Teema võtab huumoriprismas kokku Rahakratt. „Surve on nagu väga õhuke jää, kust võib sisse vajuda. Aga kui osavalt uisutada, saab päris ilusaid piruette visata tänu sellele, et sa teisi vaatad ja endale sealt inspiratsiooni nopid.”

„Sa ei pea jälgima sadat samateemalist kontot, parem vali just erinevaid inimesi ja elustiile, mis ja kes sulle enda tegemistega hoogu annavad.”

Kolistame ämbreid

Nagu mainitud, siis algaja investeerijana ei pääse vigade tegemisest – kogemus tuleb vaid päriselt tegutsedes, hari ennast enne palju tahad. Siiski on mõned apsakad, mida on soovituslik vältida.

Kiirustamine, FOMO (ingl k lühend fear of missing out ehk hirm teistest maha jäämise ees) ja teiste inimeste jäljendamine on TÜ IK juhatuse liikmete arvates ühed suurimad vead, mida noored investorid teevad. „Aktsiate ostmine kindla plaanita on viga – vaja läheb strateegiat ja aega,” lisavad nad.

Rahakratt nendib, et tema suurimad vead ja kaotused on tulnud kedagi jäljendades, teadmata, miks mingeid tehinguid tehakse või ei tehta. „Tormata klapid peas kedagi üks ühele jäljendama, kuna kuulsid, et keegi kuskil midagi tegi, on üks suurimaid vigu. Sel juhul on inimesel pool infot – sa näed, et keegi teeb midagi, kuid sa ei tea, miks ta seda teeb. See on hästi oluline asi, mida alati küsida.” 

Enda sõnul on ta võtnud seisukoha, et erinevalt mitmest kontost, mis näitavad ainult oste, kajastab ta oma Instagramis ja blogis nii ostu- kui ka müügiprotsessi. Nii väldib Rahakratt olukorda, kus jälgija jäljendab tema ostumustreid, kuid jätab ülejäänud protsessi tähelepanuta. Ta kirjeldab, kuidas „need on need kohad, kus pead selgeks mõtlema, miks sina midagi ostad või millal müüd.”

„Aktsiate ostmine kindla plaanita on viga – vaja läheb strateegiat ja aega.”

Teisi vaid imiteerides ja oma peaga mõtlemata võid kiiresti pange astuda. „Keegi paneb mängu sada tuhat eurot, hea suur summa. Mõtled, et proovin ka, mul on ka sada tonni ja panen kõik mängu. Samas jäljendatu jaoks võis sada tuhat olla osa viiekümnest miljonist. Sina aga panid kõik oma säästud mängu ja kui asi muutub riskantseks, oled omadega põhjas. Viiekümnest miljonist kaotada sada tuhat on sama, kui mina või sina kaotaksime kümme eurot. Nii et see jäljendamine on üks väga suur ohukoht,” räägib Rahakratt.

„Tihti pole väga paljudel inimestel üldse mingit tarkust, mille pealt otsuseid teha. Inimene on väga irratsionaalne olend ja palju otsuseid tehakse kõhutunde pealt, isegi kui seda tunnistada ei taheta. Mina julgen seda tunnistada ja olen selle ka täitsa avalikult välja öelnud. Ma teen vigu ja mul on punaseid aktsiaid. Kõigil on, kes sentidega pusivad,” julgustab sisulooja enda eest mõtlema.  

Valikud, valikud, valikud

Nüüd tehnilisema osa juurde. Oled julguse kokku võtnud ja kopikad kokku kogunud, mis edasi? Tänapäeva võimalusterohke maailm on needus ja õnnistus samaaegselt. Algajana ajab valikute rohkus aga pea pöörlema ning silme eest läheb lausa kirjuks. Et mõista, mis investeerimisinstrumendid üldse eksisteerivad, koostasin abistava tabeli. Sest nagu juba korduvalt rõhutatud, on parim investeering see, mida päriselt mõistad.

Teooria teooriaks, aga kuidas päriselt alustada? TÜ IK liikmed jagavad nippe ja trikke, kuidas nullist oma portfelli ehitamisega alustada. Et protsess arusaadavamaks teha, mõtlesime välja hüpoteetilise olukorra. ,,Olen väikese sissetulekuga üliõpilane, kes pole kunagi raha investeerinud. Mida peaksin alustamiseks tegema, kui saan iga kuu vaid 15–20 eurot kõrvale panna?”

• ESIMENE SAMM: kõigepealt on mõistlik liituda mõne klubi või kommuuniga, kust saaksid investeerimiskaaslasi ja materjale, et ennast harida.

• PLAAN PAIKA: enne investeerima asumist on vaja luua kindel ostu-müügi plaan. Mõtestada, mis on sinu eesmärgid: aktiivselt tulu teenida või raha väärtust säilitada. Väiksemate summadega arveldades pole ostu-müügi ajastamisel niivõrd suur roll, vaid pigem järjepidevusel. 

• VALI SOBIV PLATVORM: hetkeolukorras on teenustasude tõttu mõistlik kasutada Lightyeari rakendust. 

• KUHU RAHA PANNA: parim investeering on see, mida sa mõistad. Kui see tundub keeruline ja segane, pole see tark valik. Kui püsiv sissetulek pole eriti kõrge, tasuks alustada pensionisammastest, et tulumaksu soodustust ja hüvitisi maksimaalselt ära kasutada. Veel soovitavad TÜ IK liikmed osta fundamentaalseid, tugevaid ettevõtteid Balti börsilt, kuna puuduvad teenustasud ning uudistega on end lihtne kursis hoida. Lisaks soovitavad nad USA või Euroopa indeksfone, sest Lightyeari platvormil puuduvad teenustasud.

• TEHINGUTASUD: need on varjatud kulud tehingute tegemisel, mida ei tohi unustada. Vastasel juhul hakkavad summad märkamatult kasvama. Mõistlik on investeerida instrumentidesse, kus teenustasud puuduvad, nagu mainitud ka eelmises punktis. Variant on ka investeerida suurem summa korraga näiteks iga kolme kuu tagant, et tehingutasude kulusid koondada. 

• MILLAL OSTA: siinkohal kehtib nii-öelda kuldreegel. Investeeri vastavalt plaanile iga kuu kindel summa kas ühte ja samasse instrumenti või hajutatult paari-kolme. Nii on ka väiksemate summadega võimalik kasvatada oma investeerimisportfelli. Suur tükk ajab suu lõhki. Pole mõttekas raha iga kuu erinevasse kohta panna, eriti algajal. Instrumentide turuväärtused kõiguvad, seega mõistlik on vaadata ka paari viimase kuu tulemusi, et tabada parim aeg ostuks.

• MÜÜK: kuidas tabada õiget hetke, millal instrument maha müüa? Kõik oleneb jällegi su enda plaanist. Kas eesmärk on aktiivselt tulu teenida või järjepidevalt portfelli kasvatada? Küll aga ära müü lihtsalt sellepärast, et turg kukub. Paljud investorid kaotavad tootlust halva ajastamise tõttu (ostavad eufoorias, müüvad paanikas). Turg kõigubki. See on loomulik ja ei tohi ehmuda. Muidugi on ka erandeid, kuid need on pigem harvad juhtumid. 

• TULUDEKLARATSIOON: võib tekkida segadus, kas investeeringute pealt tuleb makse maksta või tuludeklaratsioon esitada. Olenemata sellest, kas noor kasutab klassikalist süsteemi (tavaline pangakonto) või eraldi investeerimiskontot, peab tuludeklaratsiooni esitama, kuid selle viis on erinev. Tavalise konto puhul tuleb deklareerida iga tehing ning maksta tulumaks. Investeerimiskontot kasutades tuleb makse maksta vaid juhul, kui kontolt võetakse välja suurem summa, kui sisse pandi. Automaatselt võivad maksud maha minna välismaa dividendidelt ehk kasumilt, mida ettevõte sulle kui aktsionärile maksab. Balti turul kaubeldes seda ei juhtu. 

• MÜÜDUD, MIS EDASI: teenitud tulu tasub taas ringlusesse panna. Leida oma rahale uus töö. 

Kas investeerimine on kõigile?

Õhku jääb veel vaid üks küsimus: kas kõik peaksid investeerima? Ei! Vaatamata survele ja tegevuse populariseerumisele viimaste aastate jooksul pole see kõigile. „Kõik ei peaks investeerima, sest see ei sobi kõigile. Kuid neile, kes teevad seda teadlikult ja mõistavad riske, on investeerimine kasulik tööriist rikkuse säilitamiseks ning kasvatamsieks,” räägivad TÜ IK liikmed.

„Kõik ei peaks investeerima, sest see ei sobi kõigile.”

Täiendavat infot leidub palju ka internetiavarustes. Näiteks on Spotifys hulgaliselt tasuta taskuhäälinguid nii eesti kui ka inglise keeles. Siiski tasub teabe osas olla kriitiline. Kuid pea meeles, ole mõistlik ja mõtle oma peaga. Keegi ei tohiks finantsotsuseid sinu eest teha. Mis töötas kellelgi teisel, ei pruugi sulle sobida. See on nüansirikas ja kohati riskantne protsess, kuid kui varuda aega ja kannatust, on võimalus hakata teenima „higivaba pappi”, nagu meeldib öelda Rahakratile.

 

Toimetas: Merilin Leetna

Illustreeris: Daria Taranzhina