12. novembril lõppes Ameerika Ühendriikides 43-päevane valitsuse tööseisak. Tegemist oli seitsme aasta esimese töökatkestusega, mis kujunes USA ajaloo pikimaks. Juba lähikuudel võib tulla aga uus vastasseis.

Tööseisak tähendab, et mitmed USA riigiasutused katkestavad tavapärase töö. Paljud töötajad saadetakse sundpuhkusele ning ülejäänutel tuleb töötada ilma palgata. Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent Matthew Earl Crandall selgitas, et töötajad said pärast tööseisaku lõppu palga tagantjärele kätte, kuid see tekitas paljudes peredes ebakindlust ja ärevust. Eriti rängalt puudutas töökatkestus piirkondi, kus valitsussektori töökohti on palju, näiteks Washingtoni ümbrus ja Virginia osariik.

Igapäevaelus tajusid ameeriklased valitsuse seisakut peamiselt lennuliikluses, kus esinesid mitmed häired. Lennujaamad seisid silmitsi tööjõupuudusega, sest töötajad otsisid ajutiselt teisi sissetulekuallikaid või jäid töölt üldse eemale. Tööjõupuuduse tagajärjena vähendati väljuvaid lende, osa reise jäeti ka ära. Crandalli sõnul mõjutas see otseselt tavainimesi ja suurendas survet tööseisaku lõpetamiseks. 

USA eelarve

Ameerika Ühendriikide kongress peab kinnitama eelarveseadustiku igal aastal 30. septembriks, mis koosneb kaheteistkümnest eraldi rahastamisseadusest (ingl. k appropriations bill). Kui kõik 12 rahastamisseadust võetakse vastu, on eelarve kinnitatud. Kui kasvõi üks rahastamisseadusest jääb kinnitamata, ei lähe eelarve tervikuna läbi. See omakorda tähendab, et tekib rahastamispuudujääk (ingl. k funding gap).

Sellisel juhul on kaks võimalust. Kongress saab kinnitada ajutise rahastuse (ingl. k continuing resolution), mis pikendab senist rahastust paari kuu võrra. Kui ka ajutises rahastuses ei suudeta kokku leppida, tekib valitsuse tööseisak. Selle ajal peatub valitsuse mittehädavajalik töö ning paljud riigitöölised peavad töötama ilma palgata.

Selleks, et eelarve kinnitada, on esindajatekojas (kongressi alamkojas) vaja saada enamuse poolthäält. Kui eelarve on alamkojas kinnitatud, siis liigub see edasi senatisse, kus 100 liikmest vähemalt 60 peavad eelarve kinnitama. See on seitse häält rohkem, kui vabariiklastel praegu senatis on.

Millest sai tööseisak alguse?

Demokraadid keeldusid eelarve kinnitamisest, sest see ei sisaldanud pikendust kohe aeguvatele tervishoiusoodustustele, mis kehtivad praegu umbes 24 miljonile ameeriklasele.

Septembri algusest toimusid mitmed arutelud ja läbirääkimised, ka koos Trumpiga, kuid demokraate see ei heidutanud. Nad jäid kindlaks sellele, et ei ole uue eelarveseadusega nõus enne, kuni tervishoius tehakse uued kokkulepped. Nii algas 1. oktoobril Ameerika Ühendriikide valitsuse tööseisak.

Crandalli sõnul ei ole sellised seisakud Ameerika poliitikas haruldased, kuid seekordne olukord oli lähtuvalt demokraatide reaktsioonist ja käitumisest erandlik. Varasematel kordadel on demokraadid püüdnud seisakuid pigem vältida, kuid seekord otsustasid nad eelarve heakskiitmisele selgelt vastu seista.

Varasematel kordadel on demokraadid püüdnud seisakuid pigem vältida, kuid seekord otsustasid nad eelarve heakskiitmisele selgelt vastu seista.

Demokraatide ametlikuks põhjenduseks oli soov pikendada aeguvaid tervishoiusoodustusi. Crandall aga lisas, et selle kõrval mängis rolli ka tugev surve demokraatide toetajate poolt. Nad ootasid, et erakond astuks jõulisemalt vastu president Donald Trumpi poliitikale. Opositsioonis olles on kongressi vähemusel vähe võimalusi oma seisukohti kehtestada. Eelarve blokeerimine kujunes seega üheks vähestest hoobadest, millega vastasseisu teravdada.

Nii töötasid mitmed valitsusasutused kas väga piiratud mahus või üldse mitte. Ligikaudu 900 000 töötajat jäid palgata. Ka majandusandmete kogumine viibis ning statistika- ja analüüsiasutused ei avaldanud inflatsiooniaruandeid õigel ajal.

Tööseisakutest

Ameerika Ühendriikide eelarvesüsteem on ainulaadne selle poolest, et USA on pea ainus riik maailmas, kus on valitsuse tööseisakud võimalikud. Seda on USA põhiseadus tehniliselt ette näinud juba riigi algusaastatest saati – selleks, et valitsusasutus raha kasutada saaks, peab kongress olema kinnitanud eelarve. 

Kuni 1980. aastateni seda aga ignoreeriti. Kuigi asutustele anti kindel eelarve, ei olnud erakordne, et kulutati määratud summast rohkem. Juba 1870. aastatel nägi kongress selles probleemi, kuid seaduste jõustamisega hakati tõsisemalt tegelema alles 1980. aastatel. 

1970. aastatel hakati USA eelarveseadusi siduma poliitiliste küsimustega, nagu näiteks abordi õigus. See tõi aastatel 1977–1980 kaasa kuus rahastamispuudujääki, mis kestsid kaheksast kuni 17 päevani.

1970. aastatel hakati USA eelarveseadusi siduma poliitiliste küsimustega, nagu näiteks abordi õigus.

Sagenenud olukorra tõttu palus president Jimmy Carter 1980. aastal justiitsministril Benjamin Civilettil selgitada, kuidas mõista rahastamislünki puudujäägiseaduse (inglise k. antideficiency act) kontekstis. Justiitsminister Civiletti leidis selle peale, et valitsusasutustel ei olnud volitusi jätkata töötamist rahastamise lünga ajal. Veelgi enam, seadus keelab riigiasutustel kulutada raha enne, kui kongress on eelarve heaks kiitnud.

Nii anti 1980. aastate alguses USA riigiasutustele ülesandeks lõpetada tavapärane tegevus kuni rahastamispuudujääk on lahendatud. Tegevust võis jätkata alles siis, kui kongress eraldas rohkem raha. 

President Ronald Reagani ametiaja jooksul toimus kaheksa valitsuse tööseisakut, millest pikim kestis kolm päeva. Aastatel 1990–1995 oli kolm seisakut, kuni 2013. aastani polnud mitte ühtegi.

Kokku on olnud USA-s 15 rahastamispuudujääki. Enamik neist olid lühiajalised ega põhjustanud suuri häireid valitsuse töös. Viis tööseisakut kestsid aga vähemalt neli tööpäeva. Kõige pikem oli aga viimane tööseisak.

Trump lõpetas katkestuse oma allkirjaga 

43 päeva kestnud tööseisak sai ametliku lõpu 12. novembril. Vabariiklased olid suutnud veenda kaheksa demokraati eelarvega kaasa minema. Hoolimata tööseisaku pikkusest ei õnnestunud demokraatidel saada eelarvesse tervisekindlustuse pikendamist. Vabariiklased lubasid siiski, et maksukrediit võetakse eraldi hääletamisele detsembri keskel. Kuna lahendust siis ei tulnud, pannakse soodustused tõenäoliselt uuesti hääletusele uue aasta alguses.

Matthew Earl Crandall selgitas, et poliitiliselt jõuti siiski ühise arusaamani, et kõige tähtsam on inimeste heaolu ning seisaku jätkamine soovitud kasu ei too. Pärast seda, kui demokraadid olid oma vastuseisu ja põhimõtted välja näidanud, ei toonud seisaku jätkamine enam midagi positiivset. Oluliseks muutus riigi normaalne toimimine ja tuli vältida olukorra halvenemist enne tänupühi. Pühade ajal reisitakse palju, mistõttu peavad lennujaamad suutma oma tööd efektiivselt teha.

Oluliseks muutus riigi normaalne toimimine ja tuli vältida olukorra halvenemist enne tänupühi.

Hoolimata demokraatide algse eesmärgi täitumata jäämisest, arvasid nad, et on enda valijatele tõestanud valmisolekut seista vabariiklaste tervishoiupoliitika ja Trumpi administratsiooni vastu.

Sellegipoolest avaldasid mitmed demokraatide valijad ning ka nende enda poliitikud pahameelt, et mitu demokraati oma võitluses alla andsid. Tööseisak ei toonud poliitilist kasu ka vabariiklastele – mitmed arvamusküsitlused näitavad, et ameeriklased süüdistavad vabariiklasi tööseisaku tekkimises sama palju või isegi rohkem kui demokraate. Pikaajalist mõju tööseisak siiski ei põhjustanud.

Mis saab edasi?

Rahulik periood kaua ei kesta, sest kongressis kinnitatud ning Trumpi poolt allkirjastatud eelnõu ei pikenda rahastust mitte ühe fiskaalaasta võrra (ehk kuni 30. septembrini), vaid tegemist on ajutise rahastusega, mis aegub 31. jaanuaril. See tähendab, et jaanuari lõpuks on vaja kokku leppida uues rahastamispaketis. 

Kuigi tähtaeg on vähem kui kuu aja pärast, ei ole kõnelustes suuri edusamme tehtud ning läbirääkimised tõotavad tulla pingelised.

 

Foto: brewersassociation.org

Illustreeris: Daria Taranzhina

Toimetas: Annaliisa Karu