Uue koalitsioonileppe kõnelustega taaselustus debatt kõrghariduse rahastamise üle. Põhjalikult on selle probleemi üle arutanud ka noorpoliitikud, keda kõrghariduse kättesaadavus kõige rohkem puudutab.

Kõrgharidus – tasuline või tasuta?

Keskerakonna noortekogu arvates peab kõrgharidus olema tasuta kättesaadav igale Eesti noorele. „Antud küsimus on meie riigieelarve nii-öelda ülevaatamine, et küll meil selline raha olemas on,” sõnas Keskerakonna noortekogu esimees Dimitry Fadin.

Tasuta kõrghariduse poolt on ka erakond Eesti 200, kuid Noor Eesti 200 liige Renata Lukk tunnistab, et riigi finantsvõimekus võib lähiaastatel seda piirata. Seetõttu töötab töörühm lahenduste kallal, et tasuta kõrgharidust ka tulevikus võimalikult suures mahus säilitada.

Reforminoore Emil Laanemetsa sõnul on küsimus selles, millist haridust me tahame: ,,Kui me tahame kvaliteetset haridust, mis oleks ikkagi jätkuvalt maailma tipus ning mida teised riigid kadestavad, siis meil on vaja rohkem raha.”  Reforminoored leiavad, et tudengid peavad oma haridusse mingil määral ka ise panustama, sest just nemad saavad kõrghariduse omandamisest kõige rohkem isiklikku kasu.

Reforminoored leiavad, et tudengid peavad oma haridusse mingil määral ka ise panustama, sest just nemad saavad kõrghariduse omandamisest kõige rohkem isiklikku kasu.

Laanemetsa sõnul oleks omaosalus maksimaalselt 25 protsenti bakalaureusekraadi maksumusest. Siiski ei maksaks iga õppeala sama palju – riigile peaks jääma õigus mõndades valdkondades, näiteks arstiteaduses, kus on vajadus suurem, kas omaosaluse protsenti vähendada või sellel erialal õppemaks üldse kaotada.

Õppelaenureform: hea idee, kuid vajab julgustust

Õppelaenu näevad toetava lahendusena eelkõige reforminoored. „Meie intressimäär on väiksem kui paljudel riikidel. Tegelikult on see uskumatult soodne,“ ütles Laanemets. Ta lisas, et laenule võiks anda paremaid tingimusi ja vähendada ühiskondlikku negatiivset sildistamist. Samas möönis ta, et „Eesti ühiskonnas on üldse laenu võtmine üpris tabu asi“. 

Keskerakonna noorte seisukoht oli ettevaatlikum. „Ma ei tea, kas meil Eestis on vaja praegu teha niimoodi, et meie nooremad inimesed võtavad enda peale mingi laenu, et tagada endale kõrgharidust,” sõnas Fadin.

Erasektori roll

Kõik kolm erakonda nõustuvad, et erasektor võiks panustada rohkem: näiteks pakkudes rohkem stipendiume või tasustatud praktikat. „Praegu on kindlasti teatud erialadel rohkem, mõnel vähem, selliseid stipendiume, mis on rahastatud ettevõtete poolt. Aga neid tegelikult peaks olema rohkem,“ märkis Lukk. 

Tasulise kõrghariduse võimalikud tagajärjed

Laanemetsa sõnul on pikaajalised mõjud positiivsed. Tasulise kõrghariduse tulemuseks on kvaliteetsem haridus, paremad õppematerjalid ning võimalus õppejõududele rohkem palka maksta. ,,Inimene hakkab ise rohkem vastutust võtma oma hariduse eest. Ta teeb läbimõelduma otsuse, ta on rohkem motiveeritud,” rääkis Laanemets.

Noor Eesti 200 arvab, et õppemaksu kehtestamise tulemusena näeksime, kuidas Eesti tudengid lähevad välisriikidesse õppima.

Noor Eesti 200 arvab, et õppemaksu kehtestamise tulemusena näeksime, kuidas Eesti tudengid lähevad välisriikidesse õppima. Kui kõrgharidus muutub Eestis tasuliseks, võib see suurendada noorte välismaale õppima minekut, eriti Soome ja Rootsi, kus on võimalik tasuta õppida. Kuigi väliskogemus on iseenesest väärtuslik, toob see kaasa riski, et noored ei naase Eestisse, mis tähendab kaotust Eesti tööturule ja maksutulule. Seetõttu tuleks teha kõik, et hoida andekad noored Eestis ja pakkuda võimalusel vähemalt osaliselt tasuta kõrgharidust. 

Laanemets aga väidab, et see nii ei ole. ,,Me ju näeme seda, et kõige kuumemad kohad, kuhu praegu eestlased õppima lähevad, on Holland ja Suurbritannia, kus on kõige suuremad õppemaksud Euroopas,” nentis ta. 

Uues riigis elamine tähendab Laanemetsa sõnul keerulist kohanemist, kõrgemaid elamiskulusid ja tugivõrgustiku puudumist. Ka paljudes Euroopa riikides on kõrgharidus osaliselt tasuline, kuid üliõpilased käivad seal siiski õppimas.

ERR kirjutas aprilli keskel, et haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kinnitas, et koalitsiooniläbirääkimistega on jõutud kokkuleppele ning esimene eestikeelne kõrgharidus jääb endiselt tasuta kättesaadavaks nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppe tasemel.

Noor Isamaa ja Noored sotsiaaldemokraadid meie päringutele artikli avaldamise ajaks ei vastanud.

Illustreeris: Daria Taranzhina