Mullu kahekordistusid vajaduspõhise õppetoetuse määrad, sel sügisel läks ministeeriumi toetuse eelarve ligi nelja miljoni euroga lõhki. Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimehe sõnul on tudengitel majanduslikult raske, ministeerium soovib õppetoetuse arvestuslikuks muutmist.

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) kõrgharidusvaldkonna peaekspert Hemminki Otstavel ütles 4dimensioonile, et ühelegi kindlale põhjusele ei saa toetuse saajate tõusul näpuga näidata, kuid on võimalik, et mullu tõusnud õppetoetused on tudengile atraktiivsemad kui varasemad.

“Me oleme isekeskis ka arutanud, et kui üliõpilasel oli raha vaja, miks ta siis 75-eurost toetust ei taotlenud (enne 2023. aasta sügist oli madalaim õppetoetuse määr 75 eurot – toim.), aga ilmselt ikkagi need suuremad toetusmäärad tunduvad atraktiivsemad,” ütles Otstavel.

Eelmisel aastal kahekordistunud toetuste järel oli ministeeriumi prognoositud eelarve viis miljonit eurot suurem. Seda, et 3,6 miljonit eurot tuleb juurde leida, ei osanud ministeerium Otstaveli sõnul ette näha.

Vajaduspõhist õppetoetust on vaja. – Renar Kihho

Riik toetab vähemkindlustatud perekondadest pärit tudengeid kõrghariduse omandamisega kaasnevate lisakulude katmisel. Õppetoetuse endised määrad olid 75, 135 ja 220 eurot, mis kehtestati 2014. aastal. Uued määrad on kahekordsed, vastavalt 150, 270 ja 440 eurot – need kehtestati 2023. aasta sügisel.

Üliõpilaskonna esimees: tudengitel on raske tänases elukeskkonnas hakkama saada

Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimehe Renar Kihho sõnul näitab õppetoetuse maht seda, et tudengitel on majanduslikult keeruline toime tulla. ”Eks õppekulud nii elukoha, toidu kui ka õppevahendite näol on kasvanud. Need nõuavad tuge ja see näitab, et ühiskonnas on sissetulekuga päris kehvasti ja vajaduspõhist õppetoetust on vaja,” ütles Kihho.

Ka Otstavel ütles, et üleüldine Eesti majanduse kehv seis on võimalik põhjus, miks üliõpilased meelsasti toetust taotlevad.

2024/2025. õppeaastal on vajaduspõhist õppetoetust taotlenud oktoobri seisuga 10 952 üliõpilast, kellest toetuse saajaid on kokku 6865 ehk 62%. Madalaimat ehk 150-eurost toetust saab 3646 üliõpilast, 270-eurost õppetoetust 1529 üliõpilast ning kõrgeimat, 440-eurost toetust saab 1690 üliõpilast.

Paratamatult tekib kärbete ajal lisaraha leidmisel küsimus “kust tuleb raha?”. Otstaveli sõnul läksid käiku eelmise aasta ülejäägid.

“Teadusel olid väga suured jäägid ja kõrghariduses samamoodi,” ütles ta. “Ma jään täpselt vastuse võlgu, mis kulurealt [toetuste maksmiseks lisaraha leiti], aga ma tean, et näiteks vajaduspõhises eritoetuses tekivad koolidel igal aastal mingisugused jäägid, mis kantakse tagasi ministeeriumile.”

Rahandusministeerium pole HTM-ile vastanud

Õppetoetust vajavate tudengite arvu suurenemist ministeerium järgmiseks aastaks ei prognoosi. Otstaveli sõnul ei ole taotlejaid võrreldes eelmise aastaga hüppeliselt juurde tulnud. “Protsentuaalselt see osakaal, kes taotlevad ja [toetust] saavad, jääb alati 20 protsendi ringi kõigist üliõpilastest. Ei ole paistmas seda, et nüüd väga suur muutus tekiks,” lausus Otstavel.

Selleks, et HTM edaspidi lisaraha otsima ei peaks, tuleks Otstaveli sõnul muuta vajaduspõhine õppetoetus arvestuslikuks kuluks. Augustis saatis HTM rahandusministeeriumile taotluse suunata 2025. eelarveaastast vajaduspõhine õppetoetus arvestuslikuks kuluks. Rahandusministeerium pole taotlusele veel vastanud.

Arvestuslik kulu tähendab seda, et toetuste maht ei ole piiratud ministeeriumi eelarvega, vaid puudujääv raha tuleks väljastpoolt haridusministeeriumi eelarvet. See võimaldaks jooksvat arveldamist. “Nii palju, kui tuleb taotlejaid, nii see meie eelarves kajastub,” selgitas Otstavel. Näiteks on Eestis ka pensionid arvestuslik kulu.

Aastatel 2020-2022 olid vajaduspõhise õppetoetuse väljamaksed umbes 7 miljonit eurot aastas. 2023. aastal maksti välja 11 miljonit ja tänavu ligikaudu 17 miljonit eurot.