Tudengipäevad jäid Tartu 2024 põhiprogrammist välja. “Oleksime saanud luua veelgi teistsugusemaid ja suuremaid üritusi”
Tartu tudengipäevade festival ei pääsenud Euroopa kultuuripealinna põhiprogrammi, vaid hoopis lisaprogrammi.
Igal kevadel ja sügisel toimub heade mõtete linnas Tartu tudengipäevade festival, mis toob kokku üliõpilased üle terve Eesti.
2021. aasta sügisel toimus Tartu 2024 toetusele kandideerimine ning tudengipäevad esitasid taotluse üritusega “Euroopa Kultuuripealinna Tudengifestival”. Toetus oli mõeldud terveks festivaliks.
Meie eesmärk oli oma projektiga toetada rahvuste- ja põlvkondadeülest koosloomet. – Tudengipäevade meediajuht Joonas Masing
Projekt oleks sisuliselt erinenud klassikalistest pidustustest. “Lisaks kevad- ja sügisfestivalile oleksime üritusi ja projekti kuuluvaid tegevusi korraldanud väljaspool festivali aega ning rahaline toetus oleks läinud selle jaoks,” sõnas tudengipäevade meediajuht Joonas Masing.
Masingu sõnul tõid nad projektitaotluses välja, et tudengipäevad toetavad tugevalt Tartu 2024 programmi. “Meie eesmärk oli oma projektiga toetada rahvuste- ja põlvkondadeülest koosloomet,” ütles ta. “Tudengipäevade festival on alati suunatud ka linnarahvale ehk meie üritused ei kõneta ainult tudengeid, vaid kogu linnarahvast.”
Samuti on nad tema sõnul alati kaasanud välisüliõpilasi ning ka see oli üks projekti siht. “Meie eesmärk oli arendada rahvusvahelisi suhteid ja tugevdada koostööd välistudengitega, sealjuures tuua Tartut esile kui tudengilinna,” lisas Masing.
Jäid põhiprogrammist välja
Tudengipäevade projekt jäi aga kultuuripealinna põhiprogrammist välja, mis tähendas Masingu sõnul kasutamata jäänud potentsiaali. “Oleksime saanud luua veelgi teistsugusemaid ja suuremaid üritusi kui oleme seni teinud,” rääkis ta. “Meie meeskonnal oli ja on siiani palju ideid, kuid need nõuavad suuremat rahalist toetust.”
Erinevaid ideid, mida lisaks teha, oli veel teisigi, kuid need nõuavad lisaraha. – Tartu tudengipäevade meediajuht Joonas Masing
Korraldustiimil oli plaan kõik üritused teha ingliskeelseteks, et jõuda rohkemate inimesteni. Lisaks sooviti luua suur seinamaal Tartu linna, mis väljendaks tudengite mõtteid ja tundeid seoses tudengipäevadega ning teha otseülekanne traditsiooniliselt mälumängu võistluselt “Mälukas”. “Erinevaid ideid, mida lisaks teha, oli veel teisigi, kuid need nõuavad lisaraha,” rääkis Masing.
Tudengipäevade projektijuhi Mathias Helmi sõnul polnud järelikult nende mõtted projektiks piisavad ja sobilikud. “Siiski, meeskonna jaoks see ei muuda midagi,” sõnas ta. “Tudengipäevade traditsioonilised üritused ja uued üritused jätkuvad nii sellel kevadfestivalil kui ka edaspidi.”
Eelarve ei võimaldanud
Masing märkis, et projekte hinnati Tartu 2024-s lähtuvalt “Ellujäämise kunstide” loovkontseptsioonist ja programmi kunstilisest tervikust.
“Lõpphindamise koosolekul otsustati mitte kaasrahastada rahvusvahelisest taotlusvoorust projekti “Euroopa Kultuuripealinna Tudengifestival”,” lisas Masing. “Tartu 2024 põhiprogammi vaadates on paratamatu tõsiasi, et konkurents oli tihe ja üritusi oli palju.”
Tartu 2024 kommunikatsioonispetsialisti Armas Riivese sõnul hindas komisjon kõiki taotlusvooru laekunud taotlusi samade kriteeriumide alusel. “Eelarve kahjuks ei võimaldanud rahastada kõiki taotlusvooru esitatud projekte,” selgitas Riives. Kokku esitati ligi 400 projektitaotlust ning põhiprogrammi pääses neist vaid 27.
Tudengipäevad pääsesid lisaprogrammi
Siiski nägi Tartu 2024 tudengipäevade festivali turunduslikku potentsiaali ning sooviti arendada partnerlussuhteid. “Selle tulemusel oleme 2024. aasta traditsioonilise kevadfestivaliga Tartu 2024 lisaprogrammis,” ütles Masing.
Hoolimata sellest pole Masingu sõnul koostööga kuhugi jõutud*. Tartu 2024 kommunikatsioonispetsialist Riives selgitas, et koostöö siiski toimib ja on eri formaatides.
Riivese sõnul iga sündmus lisaprogrammi ei pääse. “Lisaprogramm on samuti kureeritud, sellel on oma tingimused ning ka kõik sündmused ei pääse lisaprogrammi,” ütles ta.
Lisaprogramm tähendab turunduslikku koostööd. “Põhiprogrammi sündmused on Tartu 2024 kureeritud ja kaasrahastatud,” rääkis Tartu 2024 kommunikatsioonispetsialist Riives. “Lisaprogrammi puhul on tegemist turundusliku koostööga, et rikastada Tartu 2024 programmi erinäoliste kultuurielamustega ning pakkuda juba toimuvatele sündmustele suuremat nähtavust ja rohkem publikut.”
2024. aastal kannab Tartu Euroopa kultuuripealinna tiitlit, mis toob Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonda rohkelt erinevaid kultuurisündmusi, nagu näitus Eesti Rahva Muuseumis “Sürrealism 100”, arvamusfestival “Alasti tõde”, moefestival Estonian Fashion Festival ja palju muud.
*Lisatäpsustus 24.04.2024: Joonas Masing: turunduskoostööd oleme siiski Tartu 2024-ga teinud ja jätkame nendega selle tegemist ning siiski päris igaüks Tartu 2024 lisaprogrammi ei saa.
Sarnased artiklid
Tudengipäevad jäid Tartu 2024 põhiprogrammist välja. “Oleksime saanud luua veelgi teistsugusemaid ja suuremaid üritusi”
Tartu tudengipäevade festival ei pääsenud Euroopa kultuuripealinna põhiprogrammi, vaid hoopis lisaprogrammi.
Igal kevadel ja sügisel toimub heade mõtete linnas Tartu tudengipäevade festival, mis toob kokku üliõpilased üle terve Eesti.
2021. aasta sügisel toimus Tartu 2024 toetusele kandideerimine ning tudengipäevad esitasid taotluse üritusega “Euroopa Kultuuripealinna Tudengifestival”. Toetus oli mõeldud terveks festivaliks.
Meie eesmärk oli oma projektiga toetada rahvuste- ja põlvkondadeülest koosloomet. – Tudengipäevade meediajuht Joonas Masing
Projekt oleks sisuliselt erinenud klassikalistest pidustustest. “Lisaks kevad- ja sügisfestivalile oleksime üritusi ja projekti kuuluvaid tegevusi korraldanud väljaspool festivali aega ning rahaline toetus oleks läinud selle jaoks,” sõnas tudengipäevade meediajuht Joonas Masing.
Masingu sõnul tõid nad projektitaotluses välja, et tudengipäevad toetavad tugevalt Tartu 2024 programmi. “Meie eesmärk oli oma projektiga toetada rahvuste- ja põlvkondadeülest koosloomet,” ütles ta. “Tudengipäevade festival on alati suunatud ka linnarahvale ehk meie üritused ei kõneta ainult tudengeid, vaid kogu linnarahvast.”
Samuti on nad tema sõnul alati kaasanud välisüliõpilasi ning ka see oli üks projekti siht. “Meie eesmärk oli arendada rahvusvahelisi suhteid ja tugevdada koostööd välistudengitega, sealjuures tuua Tartut esile kui tudengilinna,” lisas Masing.
Jäid põhiprogrammist välja
Tudengipäevade projekt jäi aga kultuuripealinna põhiprogrammist välja, mis tähendas Masingu sõnul kasutamata jäänud potentsiaali. “Oleksime saanud luua veelgi teistsugusemaid ja suuremaid üritusi kui oleme seni teinud,” rääkis ta. “Meie meeskonnal oli ja on siiani palju ideid, kuid need nõuavad suuremat rahalist toetust.”
Erinevaid ideid, mida lisaks teha, oli veel teisigi, kuid need nõuavad lisaraha. – Tartu tudengipäevade meediajuht Joonas Masing
Korraldustiimil oli plaan kõik üritused teha ingliskeelseteks, et jõuda rohkemate inimesteni. Lisaks sooviti luua suur seinamaal Tartu linna, mis väljendaks tudengite mõtteid ja tundeid seoses tudengipäevadega ning teha otseülekanne traditsiooniliselt mälumängu võistluselt “Mälukas”. “Erinevaid ideid, mida lisaks teha, oli veel teisigi, kuid need nõuavad lisaraha,” rääkis Masing.
Tudengipäevade projektijuhi Mathias Helmi sõnul polnud järelikult nende mõtted projektiks piisavad ja sobilikud. “Siiski, meeskonna jaoks see ei muuda midagi,” sõnas ta. “Tudengipäevade traditsioonilised üritused ja uued üritused jätkuvad nii sellel kevadfestivalil kui ka edaspidi.”
Eelarve ei võimaldanud
Masing märkis, et projekte hinnati Tartu 2024-s lähtuvalt “Ellujäämise kunstide” loovkontseptsioonist ja programmi kunstilisest tervikust.
“Lõpphindamise koosolekul otsustati mitte kaasrahastada rahvusvahelisest taotlusvoorust projekti “Euroopa Kultuuripealinna Tudengifestival”,” lisas Masing. “Tartu 2024 põhiprogammi vaadates on paratamatu tõsiasi, et konkurents oli tihe ja üritusi oli palju.”
Tartu 2024 kommunikatsioonispetsialisti Armas Riivese sõnul hindas komisjon kõiki taotlusvooru laekunud taotlusi samade kriteeriumide alusel. “Eelarve kahjuks ei võimaldanud rahastada kõiki taotlusvooru esitatud projekte,” selgitas Riives. Kokku esitati ligi 400 projektitaotlust ning põhiprogrammi pääses neist vaid 27.
Tudengipäevad pääsesid lisaprogrammi
Siiski nägi Tartu 2024 tudengipäevade festivali turunduslikku potentsiaali ning sooviti arendada partnerlussuhteid. “Selle tulemusel oleme 2024. aasta traditsioonilise kevadfestivaliga Tartu 2024 lisaprogrammis,” ütles Masing.
Hoolimata sellest pole Masingu sõnul koostööga kuhugi jõutud*. Tartu 2024 kommunikatsioonispetsialist Riives selgitas, et koostöö siiski toimib ja on eri formaatides.
Riivese sõnul iga sündmus lisaprogrammi ei pääse. “Lisaprogramm on samuti kureeritud, sellel on oma tingimused ning ka kõik sündmused ei pääse lisaprogrammi,” ütles ta.
Lisaprogramm tähendab turunduslikku koostööd. “Põhiprogrammi sündmused on Tartu 2024 kureeritud ja kaasrahastatud,” rääkis Tartu 2024 kommunikatsioonispetsialist Riives. “Lisaprogrammi puhul on tegemist turundusliku koostööga, et rikastada Tartu 2024 programmi erinäoliste kultuurielamustega ning pakkuda juba toimuvatele sündmustele suuremat nähtavust ja rohkem publikut.”
2024. aastal kannab Tartu Euroopa kultuuripealinna tiitlit, mis toob Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonda rohkelt erinevaid kultuurisündmusi, nagu näitus Eesti Rahva Muuseumis “Sürrealism 100”, arvamusfestival “Alasti tõde”, moefestival Estonian Fashion Festival ja palju muud.
*Lisatäpsustus 24.04.2024: Joonas Masing: turunduskoostööd oleme siiski Tartu 2024-ga teinud ja jätkame nendega selle tegemist ning siiski päris igaüks Tartu 2024 lisaprogrammi ei saa.