Hanna Tänav on Saaremaalt pärit moedisainer, kes on vaatamata oma noorele eale pälvinud kõrgeid kohti kodumaistel võistlustel ning käinud oma loomingut näitamas ka välismaal. Kohtume temaga Kuressaare Ametikooli Disainimajakas, kus ta õpib parasjagu moedisaini viimasel kursusel.

Mis sind rõivaste disainimisel ja loomisel inspireerib?

Minu selle ja eelmise aasta kollektsioonid on mõlemad ammutanud inspiratsiooni müstilistest lugudest. Aga tegelikult inspireerib mind kõik minu ümber, nii teadlikult kui ka alateadlikult. Hiljutine Piste Moeshow jaoks valminud kollektsioon kandis nime „SOL III” ning tulnukalikud look’id tulid pähe vandenõuteooriaid kuulates. Ma küll ei uskunud neid, aga huvitav oli ikka. Eelmise aasta Roosade Kääride „Lyktemann” tuleneb põhjamaade folkloorist.

Kuidas sinu loomeprotsess välja näeb?

Esmalt tuleb mingi idee, mille kritseldan kiirelt paberile. Seejärel hakkab idee välja töötamine ning viimistlemine. Lähen valitud teemasse süvitsi, uurin fakte ning visuaale lähemalt ja kaugemalt. Otsin inspiratsiooniallika tausta ja päritolu kohta, süvenen pisidetailidesse, näiteks võib idee kangastuda kasvõi loomakarvast. Teen visioonitahvleid ja visandeid, millele järgnevad katsetused erinevate tehnikate ja lõigetega ning pärast seda protsessi hakkab valmima juba päris toode.

Mis on sinu enda lemmik look või kollektsioon, mille oled loonud?

Proovin oma „laste” vahel lemmikuid mitte valida, aga kõige efektsem on kindlasti olnud selle aasta Kuressaare Tänavafestivali moešõuks valminud kostüüm.

Kuidas leidsid oma tee moedisainini?

See tuli minu jaoks loomulikult, sest tugev huvi kunsti vastu oli mul juba lapsena. Minu kodune keskkond suuresti toetas seda ja andis võimalusi, kuidas enda huvi ja oskuseid edasi arendada. Osalesin mitmetel joonistamis- ja kunstivõistlustel, kust tõin koju ka hulgaliselt auhindu. 

Varateismelisena leidsin juhuslikult konkursi, kuhu sai esitada enda loodud rõivakomplekti. Tegin kasvuhoonekilest vihmamantli, mille taskutest piilusid välja fake taimed. Pääsesin selle tööga ka Saku Suurhallis toimunud finaalvõistlusele, aga sain sellest teada umbes neli aastat hiljem enda meilikasti sorteerides. Sel ajal ma ilmselt ei teadnud kuidas meilid töötavad ja et ma peaksin üldse kelleltki mingit vastust ootama. Sealt läks mu teekond loomulikul teel edasi, esimene kollektsioon ja moešõu ning siis tase läks aina paremaks.

Pääsesin tööga Saku Suurhallis toimunud finaalvõistlusele, aga sain sellest teada umbes neli aastat hiljem enda meilikasti sorteerides.

Kes on su suurimad iidolid või inspiratsiooniallikad moemaastikul?

Mind on inspireerinud moemaailma kaks kõige legendaarsemat loojat, John Galliano ja Alexander McQueen ning seda just enda lõputu kirega moe vastu. Nende mõlema teekonnad on olnud kannatusterohked, kuid kõige trotsiks on nad loonud geniaalseid kunstiteoseid.

Kust said selle julguse ja enesekindluse oma loomingut niivõrd noorena maailmaga jagada?

Mul ei ole olnud kunagi ärevust publiku ees – soov maailmaga enda loomingut jagada on olnud suurem kui hirm teiste arvamuse ees.

Kasutad oma riietes ning aksessuaarides tihti taaskasutatud materjale – riidetükkidest ja paberist kuni näiteks lõhenahani välja. Kuidas sa selliste põnevate ideede peale tuled?

Tihti tuleb telefonis scroll’ides ette mõni paari sekundiline video mõnest tehnikast, näiteks viltimisest, lapitööst või lõhe naha parkimisest. See sütitab mind ja tekib tahtmine sellesse tehnoloogiasse süvitsi sisse minna. Muidugi on kõik suuresti ka katsetamise tulemus, juba kõigile tuntud asja natuke teistmoodi tehes sünnib jälle midagi uut. Lõhenahas ei olnud ma algul üldse kindel, aga keetsin seda teevees ja värvisin ning lõpuks sain soovitud tulemuse.

Märkimisväärse tähtsusega on iga kollektsiooni juures ka nimi – kuidas sa need välja mõtled?

Kui nüüd aus olla, siis kollektsioonidele panen nime ainult seepärast, et šõudel on seda vaja. Võin isegi unustada, mis nime mõni varasem kollektsioon kannab, tavaliselt on meeles ikka visuaal või kontseptsioon. Olen neid eristanud ka vastava ürituse või valmimisaasta järgi. Kui aga rääkida nime valimisest, siis tavaliselt lähtun kollektsiooni teemast, et nimi annaks vihje, millest kollektsioon räägib, kuid ei oleks liiga ilmselge.

Käisid sel suvel Maltal praktikal ning osalesid ka kohalikul Fashion Week’il. Mida selle kogemuse käigus õppisid?

Kuna praktikaettevõtteks oli Maltal nahaateljee, sain põhjaliku väljaõppe nahast vööde valmistamisel. Loomulikult sain ka osa kohalikust kultuurist, kuid kõige väärtuslikumad on tutvused, mida sellest kogemusest kaasa võtan. Näiteks soovis üks tunnustatud Itaalia stilist mu töid näha ja kiitis need heaks. Siiamaani haibib ta mu tegemisi Instagramis.

Tänu Piste Moeshow eripreemiale külastasid Milanot ning tutvusid sealse moemaailmaga. Mida sellest kogemusest kodumaale kaasa võtsid?

Milanos pöörasin just tähelepanu pisidetailidele, näiteks kuidas kõrgmoes tooteid presenteeritakse ja kuidas kliendiga suheldakse. Rõhk on vabal ruumil toote ümber ja igal kliendil on oma saatja, kellega koos tooteid vaadatakse. Kui kõik klienditeenindajad on kinni, siis ootab klient ukse juures lindi taga kuni mõni klient lahkub ja vabastab koha. Seal olles tundsin ennast küll üpris ebamugavalt ning hakkasin igat enda liigutust üleliia läbi mõtlema, proovides seda samal ajal varjata. Kuid see oli siiski väärtuslik kogemus.

Kui lähtud oma kogemustest Maltal ja Itaalias, mida tehakse sealsel moemaastikul teisiti kui Eestis?

Ma ei näe küll suuri erinevusi, kuna ka eestlased teevad kõrgmoodi. Võib-olla see, et eestlane hindab esteetilises mõttes rohkem puhtust, minimalismi ja skandinaavialikku lähenemist. Maltal ja Itaalias nähtud töödel on rohkem detaile ning pilt on rohkem busy.

Eestlane hindab esteetilises mõttes rohkem puhtust, minimalismi ja skandinaavialikku lähenemist.

Oled praegu lõpetamas Kuressaare Ametikooli. Kuidas on kool toetanud sinu disainerikarjääri?

Ei kujutaks elu ilma ametikoolita ettegi, disainisuund on väga toetav. Siin hinnatakse individuaalseid ettevõtmisi ja soositakse kastist välja mõtlemist. Isegi koolivälistele ettevõtmistele tullakse vastu – olgu see siis tehnika- või ruumikasutusega. Kuna tihti on moeetendustega seotud mitmed meie kooli õpilased, oleme saanud toetust ka transpordi osas.

Tegelikult ei toimeta sa ühele moešõule jõudmiseks üksi vaid sul on terve tiim – fotograafid, assistendid ja modellid, kellest suur osa on sinu sõbrad. Kuidas leiad tasakaalu töö ja sõpruse vahel nii, et kõik saab tehtud nii nagu soovid, aga keegi omavahel tülli ei lähe?

Minu jaoks oli suur eneseületamine, et üldse abi küsida ja usaldada olulisi ülesandeid ka teiste kätte. Olen õppinud tunnetama end ümbritsevate inimeste tugevusi ning sellele vastavalt jagan ka ülesandeid. Suuri arusaamatusi ei ole olnud, kuid on juhtunud tiimisiseseid pingeid, millest mina alles palju hiljem olen teada saanud. Tihti ei taheta minus lihtsalt asjatult paanikat tekitada, kuna olen ise niigi päris pinges. 

Näiteks käis videograaf ükskord nurga taga nutmas, sest kartis, et ei saanud oma tööga piisavalt hästi hakkama, aga teised tiimiliikmed lohutasid teda. Hindan väga, et kõik on jäänud omavahel professionaalseks ning pole lasknud isiklikel asjadel enda töö kvaliteeti segada. Ise olen tänu projektidele pigem loonud või tugevdanud oma suhteid.

Kus ja millal on lootust sinu järgmist kollektsiooni lavalaudadel näha?

Raske südamega olen lubanud endale, et võtan aja maha ning loon mõnda aega väiksemas mastaabis loomingut.

Mis on sinu edasised plaanid, eesmärgid või unistused disainerina?

Lähitulevikus viib mind tee Kunstiakadeemiasse, kus soovin kõige rohkem enda brändi välja töötada. Edasi vaatan, kuhu elu mind kannab. Ideaalis näen ennast elamas suurest linnakärast eemal, et enda kaootilisele tööle vaheldust pakkuda.

Ideaalis näen ennast elamas suurest linnakärast eemal, et enda kaootilisele tööle vaheldust pakkuda.

Mida ütleksid noorele, kes disainib vaid iseendale sahtlisse ning unistab oma ideedest suurtel moelavadel, kuid ei julge esimest sammu teha?

Ütleksin talle julgustuseks, et kõige jaoks on oma publik ja sihtrühm olemas. Ei tasu karta, et tema looming kellelegi ei meeldi. Ta on andelt sama hea kui suured nimed, neil on lihtsalt rohkem kogemust. Aga kogemus tuleb ainult lõputu proovimise, katsetamise ja loomisega.

 

Dialoogi ankeet: HANNA TÄNAV

Mis tunne on? 

Tunne on päris vägev :)

Kui peaksid homsest oma eriala vahetama, siis mida sa teeksid? 

Mulle ei tule tõesti midagi sellist pähe, mis ei oleks seotud kujundamise või kunstiga. Loomingulisest tööst ei suuda ma eemal olla, ilmselt leiaks mind ürituste või projektide korraldamise meeskonnast.

Kas sa usud, et edu on seotud rohkem ande või tööga? 

Arvan, et anne ongi palju harjutamist ja huvi, mis on järjepideva töö tagajärg.

Millised muudatused viiksid esimesena ellu, kui oleksid üheks päevaks peaminister? 

Muudaksin poliitikute sissetulekuid, kuna minu arvates on need absurdselt suured. Ehk muutuks ka valimistel kandideerivate inimeste motiivid suure palga asemel parema tuleviku loomiseks.

Mida tehakse sinu arvates kriminaalselt harva? 

Mina arvan, et inimesed on väga harva õnnelikud ja tänulikud väikeste asjade üle. Asjade üle, mis on tegelikult iseenesest mõistetavad. Mida rohkem me oleme tänulikud, seda rohkem on maailmal meile pakkuda.

Milline leiutis on sinu arvates täiesti mõttetu? 

Pole küll otseselt leiutis, aga jõulude saabudes olen tihti mõelnud, et kui mõttetud on need tohututes kogustes tuliuued jõuluehted ja dekoratsioonid. Miks me ei võiks tarbida juba olemasolevaid ehted ja miks peab neid iga aasta üldse juurde ostma?

Mis on kõige veidram kompliment, mille oled saanud? 

Ei tule küll meelde, et oleksin mõne veidra komplimendi saanud.

Mis oli viimane asi, mis sind päriselt üllatas? 

Olin hiljuti üllatunud, et lihtsalt küsides on võimalik saavutada palju. Kõige hullem, mida keegi öelda võib on „ei” ja kui sa üldse ei küsi on vastus niikuinii „ei”.

Ütle ühe lausega, mis tunne on olla noor aastal 2025? 

Kerge, kuid samas üllatavalt keeruline, kuna noortel on tugev ühiskondlik surve. Kõik eeldavad, et kool, töö ja suhted on nii lihtsad.

Mida võiksid kõik sinu kohta teada? 

Kõik võiksid teada seda, et mul ei ole kellegi kohta eelarvamusi enne, kui ma teda tundma olen õppinud. Ükskõik, milline on tema välimus, minevik või maine.

 

“Dialoog” on Neljanda Dimensiooni intervjuusari, kus vestleme silmapaistvate ja omanäoliste noortega erinevatelt elualadelt. Värskelt, rikkumata ja otse. Nagu ikka.

Illustreeris: Daria Taranzhina

Toimetas: Johannes Peetsalu