Sel nädalal toimuvad kohaliku omavalitsuse volikogude valimised ning kampaaniad on lõpusirgel. Heidame pilgu valmistelkidele ja -nännile, millega erakonnad seekord valijaid võluda üritasid.

Reede hommik, kell on üksteist ja õues sajab uduvihma. Otsustame kursaõega koolitööst pausi teha ja sööma minna. Kursaõde ütleb, et ta peab valimistelkide juures intervjuusid tegema ja kuna seltsis on segasem, lähen temaga kaasa.

Kui tudengid hommikul kvartalisse jõudsid, oli EKRE juba alustanud

Jõuame oma ringiga Küüni tänavale. Kauguses paistab üks ainuke tumesinine telgikatus. Kõnnime esialgu mööda, sest julgust jääb väheks. “Ei me peame ikka ära käima,” julgustame teineteist. Astume viimaks hirm nahas tumesinisele telgile ligi, sest ega neid poliitikuid tea. EKRE laual on kommid, pastakad ja tuletikud. Õhus laperdavad õhupallid ning flaierid käivad käest kätte.

Pean mainima, et poliitikast me rääkima ei läinud ning ükski poliitik ei surunud seda teemat ka niisama vestlusesse. Mu kursaõde küsis meenete keskkonnasõbralikkuse kohta ja mina keerutasin kõrvad kikkis jalga.

Telgis oldi hoolimata ilmast õnnelikud. EKRE liige jagas meeleldi meenete populaarsuse ja keskkonnasõbralikkuse teemal kommentaare. Ta ütles, et tikud põlevad ju ära, kuid tunnistas, et õhupallid tõepoolest ei ole loodusele head. Selle peale torkas üks tema kolleeg meile kohe kiiresti õhupalli näppu. Pastakate ja tikkude peale olid kleebitud erinevad nimed ning erakonna liikmed jagasid peale enda omade ka üksteise pastakaid. Huvitav fenomen, aga erakonnakaaslaste reklaamimist oli siin rohkem kui järgmistes telkides.

Huvitav fenomen, aga erakonnakaaslaste reklaamimist oli siin rohkem kui järgmistes telkides.

Kõige paremini pidavat minema ikkagi pastakaid, kuid ka tikkudele on nõudlust. Samas ütles üks erakondlane, et ahjuküte on pigem hääbuv nähtus ning telgi alt kõlab pidevalt küsimus: “Kas teil gaasipliiti on?”

Vihmaga Reformierakonda naljalt ei silma

Tuleme linna enne kella kahte tagasi,  kuid teisi telke ei ole endiselt näha. Käime Turusilla juures, aga seal on samuti tühjus. Kellegi sõbra sõber annab teada, et Reformierakond tuleb vihma pärast hiljem.

Kellegi sõbra sõber annab teada, et Reformierakond tuleb vihma pärast hiljem.

Naaseme kolmandat korda Küüni tänavale enne kella nelja ja ennäe imet – tänav on värvilisi telke täis ja ükskõik kuhu vaatad, seal sagivad inimesed. Kvartali ette on kerkinud  tumesinisele naabriks kollane ja helesinine telk. Tartu Kaubamaja ette aga roosa, roheline ja punane.

Reformierakonna laualt leiab pastakaid, helkureid ja kandekotte. Muidugi ei jää ilma ka nende kommidest, mida valimiste kandidaat uhkelt parimaks nimetab. Endal on tal käes korv, kus lisaks muule on uputus kalendritest ja auto parkimiskelladest.

Noorpoliitik räägib, et kuigi ta enda pastakad nii uhked ei ole, siis nende Tartu linnapeakandidaadil on taaskasutatud materjalist pastakad. Õhupallidest on reformikad loobunud, sest keskkonnale need head ei tee. 

Isamaaline robot kepsutab ringi

Helesinise Isamaa telgi all on kaks kaussi ja paberid. Ühes on ainult kommid ja teises on lisaks kommidele tuletikud ja helkurid. Hirmutav vaadata, kuidas lapsed sealt salaja komme üritavad varastada. Nad jooksevad ligi, pistavad käe kaussi, krabades nii palju nänni kui võimalik ja jooksevad siis jälle minema.

Erakondlane selgitab, et iga kandidaat muretseb omanimelised meened ise ja kõik oleneb su enda maistest rikkustest. Tema näiteks jagab oma pildiga Rimi tikukarpe ja kirjaga Temust pärit pastakaid. Mõni jagab aga mett või teed.

Kandidaat meenutab üht aastat kui ta heegeldas sadakond rätti, mida sai hästi valijatele jagada. Muuseas lubab ta järgmiseks päevaks erakonna stressipalle tuua. Meile pistab ta kätte oma pastakad ja tikud ning saadab rõõmsameelselt edasi.

Kandidaat meenutab üht aastat kui ta heegeldas sadakond rätti, mida sai hästi valijatele jagada.

Saame vaevu astuda kaks sammu kui järsku hüppab teele mingi neljajalgne seadeldis. Tegemist on robotkoeraga, mis maksab umbes poolteist tuhat eurot ja mille kere kaunistavad Isamaa valimisloosungid. Vaatame paarkümmend sekundit imeliku näoga tehiskoera ja pahvatame naerma. Koer hüppab ringi, sitsib või seisab esijalgade peal. Lõpuks ei teagi, kas tegu on hirmsa või hoopis humoorika kampaaniavõttega.

Sulelisi Eesti 200 telgis ei näe, aga karvaseid küll

Üle tee vaatab vastu roosa telgikatus. Eesti 200 jagab korvist koduaia õunu ja mahe pulgakomme. Kandidaat selgitab, et erakond on otsustanud olla keskkonnasõbralik ja plastikust meeneid mitte jagada. Selle-eest on laual kohvitermos ja piim, mis kofeiinisõpru arvatavasti ükskõikseks ei jäta. 

Laste ja loomaarmastajate tähelepanu tõmbab telgi nurgas ühe erakondlase valge koer. Ühel hetkel ületab teed tema robotist kolleg, mis näeb järsku päris koera kõrval jube naljakas välja. Jätkuvalt ei tahaks eriti tehiskoera paitada, aga tema trikid on põnevad. Eesti 200 neljajalgne jälgib toimuvat kahtleval pilgul. Tema küll esikäppadel ei seisa, aga samas on ta oluliselt pehmem ja kohevam. 

Ühel hetkel ületab teed tema robotist kolleg, mis näeb järsku päris koera kõrval jube naljakas välja.

Keskerakond kontrollib vanust nagu alkoholi letis

Nende kõrval on rohelise katusega naaber, kes uurib juba ette: “Olete te 16 täis?” Ütleme, et tuleme ülikoolist, aga erakondlane kordab küsimust. Kinnitame, et jah ikka, kuidas siis muidu. 

Keskerakonna laual on lademetes pastakaid ja Tupla karpe. Meie tuuriga ühinenud kursavennale antakse üks kaasagi ja öeldakse, et õhupallid on otsa saanud.

Esimest korda kuuleme konkurentide kohta kriitikat. Kandidaat ütleb, et rohelisi flaiereid ei ole ta maas näinud, aga teisi värve küll. Ta lisab uhkelt, et äkki viiakse siis tema omad ikka koju kaasa. Lisaks tuleb välja, et visiitkaartidele on hakatud lisama QR koode, et inimestele oma programmist selgem pilt anda.

Kui kamm jäi koju, on sotsidel hea päev

Vastas on Sotsiaaldemokraadid punase telgiga. Laual näen ma sama värvi pastakaid ja paberikuhja. Telgi kõrval seisab üks nukker WildEst mängulaud, mille taga mitte keegi ei mängi.

Üks kandidaat ulatab rõõmsalt kammi ja räägib, kuidas on selline meene üldse tekkinud. Ta ütleb, et naaseb peale kümmet aastat poliitikasse ja see on tema “Comeback!” Kuna ingliskeelne sõna on meie eestikeelsele sarnane, siis otsustaski kamme jagada. Lisaks tunnistab erakondlane, et nagu teised, on ka tema oma meened Hiinast tellinud. 

Sellega  saavad telgid otsa ja meie lähme taskud punnis oma teed. Kui varem kõndisin valimistelkidest suure ringiga mööda, siis peale seda tuuri jätkan tõenäoliselt samas vaimus. Mul on lihtsalt kodus liiga palju pastakaid. Siiski oli tore näha, et poliitikud ei jaganud niisama nänni, vaid mulle jäi tunne, et nad soovisid päriselt inimestega suhelda ja nende probleemidest rääkida. Võibolla sattusime me õigete inimeste otsa, aga kõikide kandidaatide silmist oli näha, et neid päriselt huvitab, mida rahvas mõtleb. 

Igal juhul, mine valima!

 

Illustreeris: Daria Taranzhina

Toimetas: Mari Kedelauk