Erootikaajakiri Maaja on tänaseks Eesti ainus regulaarselt ilmuv erootilist sisu pakkuv trükiväljaanne. Ajakirja soetades ei olnud minu eesmärgiks nautida selle pornograafilist sisu, vaid süübida sügavamalt ajakirja kui tervikusse ning kirjutada sellest üks põhjalik arvustus. 

Oma pika tegutsemisaja jooksul on Maaja suutnud jääda Eesti erootikaväljaannete vaieldamatuks lipulaevaks. Ajakirja pikaaegse peatoimetaja Guido Ilvese sõnul ei saa enam Eestis rääkida pornoajakirjadest mitmuses – Maaja on ainus, mis on vaatamata tõusvatele hindadele ja vähenenud pornoajakirjade tarbimisele püsima jäänud. Nimelt läksidki kõik teised väljaanded hingusele just seetõttu, et nad ei suutnud Maajale vähimatki konkurentsi pakkuda. Seda kinnitab ka 32 aastat peatoimetaja ametit pidanud Ilves, kes on selle aja jooksul näinud kaheteistkümne konkureeriva erootikaväljaande igavikuteele minekut.

Ajakiri on ilmunud iga kuu juba aastast 1989 ning maksab tänasel päeval 11 eurot ja 95 senti. Silmapaistva kontrastina erootilise suunitlusega paberväljaandele paistab Maaja veebileht silma arvamusartiklite ja poliitikateemade rohkusega. Peatoimetaja sõnul on sellel lihtne põhjus: poliitika on tema hinnangul muutumas ise pornograafiliseks nähtuseks. 

Peatoimetaja sõnul on sellel lihtne põhjus: poliitika on tema hinnangul muutumas ise pornograafiliseks nähtuseks. 

Otsustasin kasutada 2025. aasta veebruaris ilmunud Maaja ajakirja mitte selle peamisel otstarbel. Mind, ajakirjandustudengit, huvitas väljaande kvaliteet. Siinkohal tekib aga küsimus, et kust üldse on võimalik Maajat leida. Väljaande peatoimetaja sõnul on Maaja topitud teiste ajakirjade varju, et too, jumalavallatu “kristlikke väärtusi” ohustav väljaanne, laste vaatevälja ei satuks. Pean tõdema, et ajakirja leidmine oli tõesti keerukas, kuid raskuste kiuste leidsin selle siiski ühe suurema Coopi kaupluse ajakirjade letist. 

Erootiline vaatemäng läbi retrofiltri

Nagu pornoajakirjale kohane, on ka Maajas rohkesti erootilise sisuga pilte. Nende kvaliteet on üldjoontes keskpärane – fotod on küll terava resolutsiooniga, kuid on selgelt märgata, et paljud neist pärinevad aastate tagant. See väljendub nii fotode stiilis, poseerimises kui ka pilditöötluses. Piltide paigutus lehekülgedel on väga varieeruv: sageli on need põimitud tekstide vahele, ent leidub ka lehekülgi, kus visuaalid moodustavad kogu kujunduse, näiteks kollaažidena. Ajakirja keskel asub traditsiooniline suur poster, mille saab soovi korral ajakirjast välja rebida – selline lahendus viitab ajakirja retrohõngulisele ülesehitusele ja on ilmselt jäänuk ajakirja varasematest hiilgeaegadest.

Piltidel kujutatud stseenid ulatuvad softcore‘ist hardcore’ini. Esineb pilte, kus on kujutatud alasti kehasid ja sensuaalseid situatsioone, kuid leidub ka otsese seksuaalaktiga materjali. Valdavalt on kujutatud heteroseksuaalseid stseene – naisi üksinda, naisi ja mehi seksuaalvahekorras – ning viimasel leheküljel leidub ka foto alasti mehest. Homoerootilist sisu konkreetne number ei sisalda, mistõttu võib eeldada, et sihtrühmaks on peamiselt heteroseksuaalsed mehed.

Ajakirja pilkupüüdev esikaas on kujundatud ootuspäraselt. Sellel figureerib sensuaalses poosis alasti naine, kes varjab oma intiimpiirkondi, säilitades nii teatava saladuslikkuse. Taustal paikneb ajakirja nimi “Maaja” ning selle kõrvale on paigutatud värvikates toonides ja rasvases kirjas pealkirjad, mis tutvustavad ajakirja sisu. 

Kujundus tervikuna on väga kirju. Kasutatud on silmatorkavaid toone nagu roosa, lilla, punane, sinine ja roheline. See loob tugeva visuaalse esmamulje, mis on ühtaegu kaootiline ja natuke ülekoormav. Kujunduse esteetika mõjub retrohõnguliselt, mis võib olla teadlik valik, rõhutamaks ajakirja pikaajalist ajalugu.

Stiil ja toon viitavad selgelt sellele, et ajakirja sihtrühmaks on valdavalt mehed. Ka väljaande peatoimetaja sõnab, et nende sihtgrupiks on mehed ja ainult mehed, sest naisi seks ei huvita. Kujunduses domineerib seksuaalse iha esiletoomine ning visuaalne ülesehitus järgib meeste fantaasiatele orienteeritud loogikat.

Ka väljaande peatoimetaja sõnab, et nende sihtgrupiks on mehed ja ainult mehed, sest naisi seks ei huvita.

Erootikast entsüklopeediani

Maaja tekstiline sisu on üllatavalt mitmekesine ning ulatub erootilistest jutustustest ja rollimängulistest dialoogidest kuni krimi- ja ajalooteemaliste lugudeni. Valdava osa moodustavad siiski fantaasiarikkad lood, milles on detailselt kirjeldatud seksuaalvahekorda. Erootiliste vestluste keelekasutus on lihtne, vahel ka labane ning peamiselt kasutatakse otsekoheseid ja vulgaarseid väljendeid. Tekstid on kirjutatud eesmärgiga pakkuda vahetut erutust, mitte kirjanduslikku kvaliteeti.

Samas väärivad tähelepanu krimi ja ajaloolise sisuga lood, mis eristuvad ülejäänust nii vormi kui ka sisulise ülesehituse poolest. Neis on kasutatud korrektset ja isegi formaalset keelt ning need võivad pakkuda lugejale lisaks meelelahutusele ka uut informatsiooni. Need tekstid annavad märku, et ajakiri ei piirdu vaid pornograafilise sisuga, vaid üritab pakkuda oma lugejatele ka mitmekülgset lugemiskogemust.

Vahelduseks erootikale

Lisaks leidub ajakirjas mitmeid meelelahutuslikke osiseid, näiteks “Kohtingu test”, mille põhjal saab määrata potentsiaalse partneri sobivust ning vanusepõhine juhend, mis väidetavalt aitab mõista, millised asjad naistele mingis vanuses meeldivad. Veel on esindatud test “Milline orgasmitüüp sa oled?”, mis aitab sul punktiskoori alusel määrata enda tüübi. Sellised testid pakuvad lugejaile meelelahutust ja huumorit, ehkki nende tõsiseltvõetavus jääb küsitavaks.

Veel on esindatud test “Milline orgasmitüüp sa oled?”, mis aitab sul punktiskoori alusel määrata enda tüübi.

Veel leiab ajakirjast koomiksi, mille tegevustik keerleb ümber seksuaalakti, ristsõna (ilma seksuaalse alatoonita täiesti tavaline ristsõna), horoskoobi ning rubriigi “Natuke nalja”, mis sisaldab lühikesi anekdoote ja humoorikaid pilte. Lisarubriigid aitavad muuta ajakirja sisult mitmekesisemaks ning võimaldavad lugejal erootikale vahelduseks tarbida ka kergemat meelelahutust.

Väärib põhjalikumat teadustööd

Maaja erootikaajakiri on oma kestva ilmumisega vaieldamatult tähelepanuväärne nähtus Eesti meediamaastikul. Mitte vaid põhjusel, et tegemist on ainsa regulaarselt ilmuva erootikaajairjaga, vaid ka seetõttu, et selle kaudu on võimalik analüüsida ajakirjanduse ja tehnoloogia arengut ning ajas muutunud ühiskondlikke hoiakuid. Ajakiri võiks olla huvitavaks uurimisobjektiks nii meediauurijatele, sotsioloogidele kui ka antropoloogidele. 

Maaja on oma eluea jooksul pidanud kaasas käima kõiksuguste muutuste ja uute olukordadega. Ajakiri ise, oma visuaalset ja keelelist sisu arvestades, ei pruugi olla küll peen ja pretensioonikas, kuid Maaja teab täpselt, mis ta on ning selles peitubki väljaande võlu. Nagu peatoimetaja ise oma väljaande juubeliartikli pealkirjaga öelnud on, “siis tehke järele tattninad – 35 aastat Maajat!”

 

Illustratsioon: Daria Taranzhina