Kui Balti riikide tudengid koolimajja jõudsid, olid Leideni ülikooli õppejõud alandavad kaardid juba üles seadnud. Nüüd on tudengite kaitsele asunud ka Eesti ja Läti suursaadikud.

Hollandis asuva Leideni ülikooli rahvusvaheliste õpingute eriala kaartidel olid Balti riigid osa Euraasia ja Venemaa regioonist, Edela-Ukraina kuulus Ungarile, Peipsi järv Venemaale, Taiwan Hiinale ning Kosovo Serbiale.

Me tuleme kõik erinevatest Balti riikidest ja meile tuli see väga suure šokina. – Eesti tudeng

Balti riikide tudengid pöördusid saatkondade poole, ülikooli poole pöördus üle poolesaja tudengi. Ülikool süüdistab tudengeid valeinfo levitamises ja oskamatuses ajada asju majasiseselt.

Tuli suure šokina

“Kuidas sellises teaduskonnas selline fopaa üldse võimalik on?” küsis üks Leideni ülikoolis rahvusvahelist turvalisust õppiv Eesti tudeng (nimi toimetusele teada) retooriliselt, kui 4dimensioon tema poole pöördus. “Me tuleme kõik erinevatest Balti riikidest ja meile tuli see väga suure šokina,” kirjeldas ta.

Ja tõesti – Leideni ülikool on suur ja lugupeetud teadusasutus. Ülikoolis õpib sama palju tudengeid kui on Kohtla-Järvel elanikke, 33 000. Kooli hoiab igapäevaselt töös rohkem inimesi kui Sauel elanikke, 7100. Ühtlasi on see Madalmaade vanim ülikool, mille ajalugu ulatub 1575. aastasse. Lisaks uhketele arvudele on ülikooli materjalides kooli kirjeldatud kui üht juhtivat rahvusvahelist uuringuülikooli Euroopas.

Laias laastus asuvad ülikooli õppehooned kahes kohas – Haagis ja Leidenis. Viimases õpib suurel hulgal rahvusvahelisi tudengeid.

Igal aastal tutvustatakse rahvusvaheliste suhete tudengitele erinevaid regioone ning nad saavad langetada oma õpingute ühe olulisema valiku – millisele regioonile oma edasistel õpingutel keskenduda. Regioone tutvustavad suured kaardid, mis riputatakse seinale vaatamiseks. Sel aastal aga saabus üritusele ka kümneid Balti riikide tudengeid, kes päriselt õpitavas regioonis elavad.

Eesti, Läti ja Leedu olid Venemaa nisa otsas

Tudengeid häiris, et kaartidel olid Eesti, Läti ja Leedu pandud Euraasia regiooni, ühte kohta Venemaa ja teiste endiste Nõukogude Liidu riikidega. “See oli väga Russian-centric (Venemaa-keskne – toim.), nagu Venemaa oleks kõige olulisem seal, ja siis need väiksemad riigid oleksid nii-öelda sõltuvuses Venemaast,” lausus tudeng.

Kaartide kohta on varemgi kaebus esitatud.

Lisaks Balti riikide Euroopast välja jätmisele oli tudengite sõnul kaartidel ka muid küsitavusi. Näiteks Peipsi järv kuulus Venemaale, Taiwan Hiinale, Kosovo Serbiale, Taga-Karpaatia Edela-Ukrainas Ungarile, Ukraina-Moldova piir oli vale, Gruusia piir ja Horvaatia rannikupiir olid ebatäpsed.

“Minu meelest on absurdne lisada [Balti] riigid regiooni, kus on Afghanistan, Türkmenistan ja Kõrgõzstan, aga mitte regiooni, kus on Soome,” sõnas teine tudeng. “Nende kaartide kohta on ka varem kaebus esitatud. Kolm aastat tagasi see vaibus lihtsalt maha. Aga igasugune jutt ülikooli poolt, et [selliseid kaarte] ei ole ja ei kasutata, on vale.”

Tõepoolest, 4dimensioon proovis Leideni ülikoolilt teada saada, kas tõesti sellised kaardid eksisteerivad ja kui, siis miks need niimoodi koostatud on, mille alusel ja kelle poolt.

Tudengid ei tea, kuidas asju lahendada majasiseselt ning selle asemel otsivad viise, kuidas segada loenguid ja otsida meedia tähelepanu. – professor Isabelle Dyvesteyn

Ülikooli rahvusvaheliste õpingute ja maailmaajaloo professori Isabelle Duyvesteyni sõnul ei vasta tudengite väited tõele. Ta väitis, et selliseid kaarte ei eksisteeri ning tudengid esitavad valeinfot. Tema sõnul ollakse ülikoolis kurvad, et nende tudengid ei tea, kuidas asju lahendada majasiseselt ning selle asemel otsivad viise, kuidas segada loenguid ja otsida meedia tähelepanu.

Duyvesteyeni sõnul valivad tudengid endale regiooni, mida süvitsi õppida ja nende regioonide jagunemine on pideva diskussiooni ja vaatenurga küsimus. Ta väitis, et Balti riike ei õpetata koos Venemaa ja Euraasiaga, vaid neid õpetatakse hoopis Euroopa suunal.

Kuid siiski ütles Duyvesteyen, et kaasaegset ajalugu õpetades on kõige õigem õpetada Balti riike koos Nõukogude Liidu ajalooga, mida käsitletakse just Venemaa ja Euraasia regioonis. Duyvesteyeni sõnul väljendab praegune olukord just seda, et sellele küsimusele on mitmeid perspektiive ning nende sõnul on see akadeemiliselt vajalik.

Tudengite sõnul nad otsisid lahendust, aga neid ei kuulatud

“Me olime seal tund aega enne ürituse algust ja puhtalt läbi juhuse avastasime, et sellised kaardid üldse on. Organiseerija ütles meile, et temal ei ole mitte mingisugust kontrolli selle üle. “Oodake kuni regiooni professorid kohale jõuavad, rääkige nendega sellest”,” kirjeldas tudeng olukorda.

Natuke aega hiljem saabus Euroopa regiooni ajalugu õpetav professor, kellele tudengid oma muret kurtsid. Professor mõistis neid, kuid ütles, et tema ei saa teise regiooni õppejõudude eest kaarte muuta ega maha võtta. Kuna aga Venemaa ja Euraasia regiooni professorid kohale ei tulnudki, siis otsustas seltskond tudengeid nad ise üles otsida, et pärida, miks sellised kaardid ülesse on pandud.

Professorid andsid samal ajal tutvustavat vene keele loengut. “Me vaatasime, kus neil mingi tutvustusloeng algab ja siis läksime sinna klassi,” kirjeldas tudeng.

Auditooriumis oli kaks Euraasia ja Venemaa regiooni õppejõudu. Balti riikide tudengid sadasid tutvustavasse loengusse kambakesi sisse. “Muidugi, ma saan aru, et on veidi hirmus, kui nii palju tudengeid korraga järsku tulevad – võib olla natukene overwhelming (rõhuv – toim.). Me läksime sinna – ma võtsin nende kaartide pildid välja ja ütlesin, et all korrusel on sellised kaardid, me tuleme kõik erinevatest Balti riikides ja meile tuli see väga suure šokina, et Balti riigid on pandud Venemaa ja Euraasia alla,” lausus tudeng ning nad palusid nende kaartide eemaldamist, kuna need on solvavad.

Nad süüdistasid meid emotsionaalsuses. – Eesti tudeng

Teine tudeng kirjeldas, et Balti riikide tudengid olid proovinud asja rahulikult selgitada ja aru saada, miks sellised kaardid olemas on. Nende seas oli ka Läti suursaatkonnas praktikal olev Läti tudeng.

Läti saatkonnast öeldi kohe, et sellised kaardid on lubamatud. “Nad (ülikooli õppejõud – toim.) süüdistasid meid emotsionaalsuses, kuigi me lasime [saatkonna] esindajal rahulikult rääkida. Oli näha, et neis kasvas see paanika, et me süüdistame neid, kuigi me tahtsime aru saada, miks sellised kaardid kasutusel on,” kirjeldas teine tudeng ning lisas, et Ida-Euroopa tudengitesse on suhtutud “väga ükskõikselt ja vastikult”. “Saime teada, et Balti riigid on seal kaardil seetõttu, et õppetöös käsitletakse Balti riike vaid kui endist Venemaa osa. Rohkem ajalugu ju meil siis polegi,” selgitas tudeng.

Professorid olid tudengite käitumisest häiritud. Seda kinnitas 4dimensioonile ka Leideni ülikooli-poolne allikas. Ühe professoriga läks sõneluseks.

“Te ei pea tulema mulle ütlema, milline solvang see teie riigile on. Mina olen selle regiooni ekspert,” olevat professor ühe tudengi sõnul üliõpilastele vastanud. “Te ei saa tulla siia ja süüdistada mind putinismis. Ma tegelikult väga toetan Ukrainat.”

“Isiklikult pani see mind tundma, et okei, kui sa ekspert oled, siis miks need kaardid on ikka veel üleval? Sa peaksid teadma, milline mõju sellel on meie riigile,” kirjeldas tudeng oma mõtteid.

“Ta võttis seda kohe rünnakuna ja ma sain aru, et sellest jutuajamisest meil midagi välja ei tule. Läksime sealt sama targalt minema. Nad hakkasid meid enam-vähem välja ka viskama sealt klassiruumist,” kirjeldas tudeng olukorra lõppu.

Teibime need kaardid üle!

Auditooriumist lahkudes suundusid tudengid tagasi kaartide juurde ning kuna muud lahendust ei leitud, otsustati vigased kaardid üle teipida. Nii tebiti ja soditi ära Eesti, Läti ja Leedu Venemaa-kesksel Euraasia kaardil ning lisati teibi peal kirjutatuna Balti riigid Euroopa regiooni.

Tudeng pöördus Eesti saatkonna poole Hollandis ja kirjeldas kohapeal juhtunut. Saatkond ütles, et ka nende arvates ei tohiks sellised kaardid üleval olla, kuid soovitati asi tudengitel iseseisvalt lahendada.

Ka Läti suursaatkond oli kaartide osas sama meelt. Ühe tudengi väitel oli isegi suursaadik lubanud ülikooli üritusi seni boikoteerida, kuni need kaardid eemaldatakse.

4dimensioon proovis ka korduvalt Läti suursaatkonnalt kinnitust saada, kuid saatkond artikli ilmumise hetkeks küsimustele vastuseid andnud ei ole.

Poolesaja tudengi pöördumine

Eesti, Läti, Leedu ja teiste idapoolsete Euroopa riikide tudengid otsustasid teha ühise kirjaliku pöördumise Leideni ülikooli poole. Pöördumisele kirjutas alla 57 tudengit ja 3 tudengiorganisatsiooni, muuhulgas ka Adriatic Baltic Black Azov Seas Student Association. Täismahus pöördumist saab lugeda artikli lõpus.

Tudengid said ka ülikoolilt lühikese vastuse, mis oli suures osas samas sõnastuses, kui see, mida öeldi varem ka 4dimensioonile.

Vastuses noomitakse tudengeid avalikkuse poole pöördumise eest. Muuhulgas kinnitatakse, et kaardid parandatakse, kuid regioonide piire akadeemilise käsitluse mõistes ei muudeta.

“Me oleme alati valmis osalema arutelus. Me oleme veendunud, et see on parim viis, kuidas edasi liikuda ja meie oleme valmis rahvusvaheliste õpingute kogukonnaga laiemalt seda küsimust arutama. Kuna aga teie tõstatatud probleem põhineb valeinfol, justkui kasutaksime üritusel olnud kaarte ka õppetöös, siis lisame vastusega kaasa maailmakaardid, mida kasutame oma õpingutel,” seisis tudengitele saadetud vastuses.

On küll ja küll olnud olukordi, kus mõni Hollandi noor ütleb, et meie riik on lihtsalt Venemaa vari. – Eesti tudeng

Teise tudengi sõnul on ta peale seda üllatunud, milline suhtumine valitseb praegu Lääne-Euroopas. “Enamus noori isegi ei tea siin Balti riikide kohta midagi. Mõtle, mis arusaam siin neil on. On küll ja küll olnud olukordi, kus mõni Hollandi noor ütleb, et meie riik on lihtsalt Venemaa vari. See on palju suurem probleem kui iial oleks osanud arvata,” tõdes tudeng.

Tudengite pöördumine (tõlgitud inglise keelest):

Mure seoses Balti riikide väärkajastamisega rahvusvahelisel õppeväljaku messil 2024

Lugupeetud administratsioon,

Meie, Leideni ülikooli Balti riikide üliõpilased ja murelikud kaasõpilased, kirjutame teile, et väljendada olulist muret seoses meie Balti riikide geograafilise väärkajastamisega kaartidel, mis olid välja pandud 1. novembril Schouwburgstraati hoones toimuval messil. Meile on teatavaks saanud, et kaartidel on paigutatud Balti riigid ebatäpselt Venemaa ja Euraasia kaardile, jättes need Euroopa kaardilt lubamatult välja. Selline väärkajastamine ei ole mitte ainult faktiliselt vale, vaid vähendab ka nende riikide tunnustatud suveräänset staatust.

Eesti, Läti ja Leedu on rahvusvaheliselt tunnustatud iseseisvad riigid, mis pärast iseseisvuse taastamist 1990-1991 said diplomaatilise tunnustuse ja liitusid samal aastal ÜROga kui suveräänsed Euroopa riigid. 2004. aastal liitusid Balti riigid Euroopa Liiduga, järgides Kopenhaageni kriteeriume ja Euroopa Liidu lepingu artiklit 49, milles on sätestatud: „Iga EUROOPA riik, kes austab artiklis 2 osutatud väärtusi ja on pühendunud nende edendamisele, võib taotleda liidu liikmeks saamist.“ Lisaks sellele on kolm Balti riiki – Eesti, Läti ja Leedu – ÜRO poolt geograafiliselt tunnustatud Euroopa, täpsemalt Põhja-Euroopa osana. See tekitab küsimusi ülikooli motiivide ja põhjenduste kohta, miks Balti riigid on paigutatud Venemaa ja Euraasia piirkonda. Selline vale paigutus kaardil aitab kaasa väärarusaamadele, stereotüüpidele ja eelarvamustele Balti riikide kohta, millega meie, üliõpilased, lääneriikides, näiteks Madalmaades, sageli kokku puutume. Need väärarusaamad võivad olla solvavad ja haavavad ning jätavad tähelepanuta meie tähelepanuväärsed jõupingutused Venemaa rõhumisest ja vägivallast vabanemiseks, mida me, Balti rahvas, aastakümneid kannatasime. Näiteks on valearusaam, et Balti riigid on Venemaa osa, et nad on Venemaa käpiknukud või et nad on slaavi riigid, mis jagavad tänapäeva Venemaaga sama kultuuri ja traditsioone – kõik need on valed. 

Lisaks tundub, et selline kujutamine eirab rahvusvahelises õiguses sätestatud piire ning tekitab küsimusi Leideni ülikooli „mitmekesisuse ja kaasamise“ väärtuste kehtivuse kohta. Balti riikide kohalolek Venemaa ja Euraasia kaardil kannab neokoloniaalseid konnotatsioone, jättes tähelepanuta sajanditepikkuse võitluse Venemaa ja Nõukogude rõhumise vastu ning raskelt võideldud iseseisvuse, vabaduse ja tunnustuse taastamise eest suveräänsete Euroopa riikidena üle 30 aasta tagasi.

Lisaks oli veel ebatäpsusi ja tõsiseid vigu, mis äratasid meie tähelepanu. Esiteks, Euroopa kaardil on selgelt näha, et Ungari territooriumid ulatuvad Euroopa Transkarpaatia piirkonda, mis on vastuvõetamatu piirkonna poliitiliste pingete kontekstis. Teiseks, Euraasia kaardil on Moldova Vabariigi ja Ukraina piirid märkimisväärselt ebakorrektsed, eriti Bessaraabia piirkond, mida eespool nimetatud kaardi kohaselt ei ole olemas. Kolmandaks on Kosovo lisatud Serbia territooriumile, kuigi see on alates 2008. aastast iseseisev riik. Lisaks sellele tunnustasid Madalmaad Kosovot vahetult pärast selle iseseisvuse väljakuulutamist. Lõpuks on Gruusia ja Horvaatia rannikuala paigutus naeruväärselt vale. See nimekiri on väga tõenäoliselt ebatäielik ja näitab murettekitavalt hoolimatu suhtumise suundumust just Ida-Euroopa piirkonda (kuna Lääne-Euroopa osa ei ole nii nähtavalt moonutatud), mis tekitab küsimusi, kas see asümmeetria on tingitud süstemaatilisest piirkondlikust teadmatusest ja läänetsentristlikkusest. Selline juhtum ei ole absoluutselt sobilik sellise staatusega ülikoolile.

Sellest tulenevalt nõuame viivitamatut tegutsemist, et muuta kaardid rahvusvaheliselt kinnitatud kaartideks, eemaldada Balti riigid Euraasia kaardilt ja paigutada need täpselt Euroopa kaardile. Nagu üks kursuse koordinaator märkas messi ajal, ei puuduta kaardil olevad väärkajastamised ainult Balti riike, seega on vaja ka teisi rahvusriike täiendavalt üle vaadata. See on aga väljaspool meie kirja ulatust ja me kutsume teid üles vastutustundlikult tegelema kursuse materjali laiema korrigeerimisega.

Allpool on võrdluseks lisatud messil väljapandud kaardid. Loodame, et meie mured ja taotlused võetakse arvesse ja muudetakse nähtavalt.