Tartu koostas arengukava ning kaasas ka kohalikke elanikke, kelle pöörasemad ettepanekud võivad jääda linna eelarveseisu tõttu toppama.

Ligi kahe aasta jooksul on toimunud koostöös linnavalitsuse, ekspertide ja linlastega Tartu arengukava 2025-2035 koostamine. Uus kava annab ülevaate linna arengusuundadest ning seab sihid, mille poole pürgida. Arengukava ja eelarvestrateegia olid avalikul väljapanekul tänavu 10. juunist 19. augustini. Selle aja jooksul said linlased teha ettepanekuid, mida laekus kokku üle 200.

Kõikjale Tartu kalapüügikohtadele teha tasuta kasutamiseks korgiga õng, kasvõi keti otsas.

Paljud ideed jäid arengukava tegevusvaldkonnast välja. Näiteks: “Kõikjale Tartu kalapüügikohtadele teha tasuta kasutamiseks korgiga õng, kasvõi keti otsas. Siis saaks paljud inimesed ja noored tegevuse, mis asendaks nt lolluste tegemise.” Lisaks soovitati muuta Annelinna kui linnaosa nime, kuna see tuleneb nõukogude ajast. Toodi ka välja probleemid, nagu bussipeatuses suitsetamine ja sooline palgalõhe, mida ei saa samuti linnaruumi arengukavaga lahendada.

Kui enamasti selgitati oma ettepanekute tagamaid, oldi ka väga konkreetsed: “Tartu Ülikoolis võimalus kosmonaudiks õppida tasuta!” või “Jaamamõisa Selveri rajoonis ei ole spordiväljakut, siis võib ehitada!”. Kuigi ideed olid suurejoonelised, jäid ettepanekud tihti rahaliste ressursside taha kinni.

Kohalik: Tartul ja kogu Eestil on kadumas visioon!

Linn tutvustas arengukava ja eelarvestrateegiat 16. septembril Tartu loomemajanduskeskuse saalis, kus tervitas inimesi värske kohv ja saiakesed. Atmosfäär oli hubane ja võrdlemisi esinduslik – leidus neid, kes olid tulnud kohale äärmiselt viisakalt, aga ka neid, kes tundsid end mugavalt sandaalide ja lühikeste pükstega. Kohale tuli ligi 20 inimest, suurem osa otsustas vaadata otseülekannet Tartu linna Facebooki lehelt.

Õhkkond muutus kiiresti hubasest pingeliseks, kui paar linnaelanikku teatasid, et nemad ei saanud avalikule arutelule kutset, mis edastati kõigile, kes olid ettepanekud teele pannud, ega ka tagasisidet oma ideedele. Inimesed andsid mõista, et nende arvamusele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Tartu linna ruumiloome osakonna juhataja Kertu Vuks selgitas, et tegelikuks tagasiside puudumise põhjuseks võis olla aga lihtsalt kodaniku poolt valesti sisestatud meiliaadress.

Arengukava tutvustamine käis käsikäes eelarvestrateegiaga, mida tutvustas abilinnapea Meelis Leidt. Ta sõnas, et Sõpruse silla ja Siuru kultuurikeskuse ehitamine võib kujuneda oodatust kallimaks.

“Kui kõige kallinemisega on arvestatud, siis kuidas ei mahu eelarvesse uute õppehoonete rajamine, näiteks Ihastesse?” kerkis rahva seast küsimus. Leidt vastas, et hetkel on eelarves raha renoveerimise, mitte uute hoonete rajamise jaoks. Teemaks tuli ka täbaras seisus olev Masingu kool, mille detailplaneeringu raha on järgmisel aastal eelarves ette nähtud.

Kerkis küsimus, et miks ei taha Tartu linn silma paista ja ülejäänud maailmast eristuda? Vuks vastas ausalt: “Puudub julgus.”

Heaolu, kodu ja kogukonna teemade juures toodi probleemiks linnaosad, millel puudub oma kultuuriasutus. Arutelul pakuti välja, et igas linnaosas võiks olla oma raamatukogu. Kertu Vuks teatas, et linn algatab detailplaneeringu selleks, et igal linnaosal oleks oma süda.

Oluliseks teemaks kujunesid veel keskkond ja linnaruum. Linlased leidsid, et sujuv ja mugav liikumine jalgrattaga on takistatud, kuna rattateed on vaid mõnel lõigul ning lõppevad järsult ära. Samal meelel olid ka jalakäijaid, kes leidsid, et liiklemine on äärmiselt ohtlik just jalgratturite ja elektritõukerataste tõttu. Ettepanekutes on nimetatud Bolti lausa “ülimalt kuritegelikuks” ettevõtteks, mis ei oska arvestada jalakäijate ohutusega ning seab seeläbi nende elud ohtu. Vuks vastas seepeale, et linn alustab liiklusheaduse kampaaniat, et teavitada, milline on hea liikluskultuur.

Juttu jätkus kauemaks, kui oli planeeritud. “Tartul ja kogu Eestil on kadumas visioon!” kõlas rahvast. Sellele lisati, et linna arengut peaks kujundama mitte kümne, vaid saja aasta kaugusele tulevikule mõeldes. Kerkis küsimus, et miks ei taha Tartu linn silma paista ja ülejäänud maailmast eristuda? Vuks vastas ausalt: “Puudub julgus.”

Kertu Vuks: investeeringud võivad jääda raha taha kinni

Vuks sõnas, et kuna on ise töötanud Tartu linnavalitsuses lühidalt ehk ligi aasta aega, ei oska ta võrrelda, kui palju on varem tehtud arengukavale ettepanekuid. Sellegipoolest meeldis talle, et tänavu tehti sisulisi ettepanekuid.

“Loomulikult on ettepanekuid, mis on väga detailsed, aga on ka neid, mis arutlevad laialt ja suurelt linna jaoks oluliste teemade üle,” rääkis ta ja lisas, et kuigi kõiki sisukaid ettepanekuid ei saa arengukava protsessis kasutada, on need linna jaoks olulised sisendid muude tegevuste loomisel.

Ettepaneku arvesse võtmist otsustavad valdkonna eest vastutavad inimesed linnavalitsuses. “Peamine mõttekoht ongi see, et kui detailne ettepanek on, sõltuvalt sellest, kas ta juba on arengukava tegevustega hõlmatud,” märkis Vuks. “Otsustajate ring on osakonnajuhatajate tasandil, seejärel abilinnapeade ja lõpuks volikogu otsustab.”

Samuti otsustavad linna osakondade eksperdid, millised ettepanekud on olulised ja millised mitte. “Kui on juttu investeeringutest, siis need võivad jääda ka raha taha kinni,” nentis Vuks. “Kui aga põhimõttelistest asjadest, nagu kampaaniad, siis seal pole kindlasti küsimus rahas.”

Küsimusele, kas Vuks tundis, et kohalviibijate küsimused olid liiga ründavad, vastas ta, et seda ta ei tundnud. “Väga tore arutelu oli ja täpselt selline üks hea arutelu peabki olema, et inimesed julgevad oma mõtteid väljendada ja meie oleme siin selleks, et need mõtted ära kuulata,” selgitas ta. “Väga mitme ettepaneku esitajad avasid ise ka oma idee tausta laiemalt, et me mõistaksime paremini, mida nad sellega öelda tahtsid.”