EKSPERIMENT | Kas feromoonisprei meelitab pidudel kaaslasi ligi?
Kas tõesti jooksevad mehed feromoonidega lõhnastatud naistele tormi ja on nõus nende jaoks kasvõi kuu ja tähed alla tooma? Või on nad esialgu vähemalt uue joogigi valmis välja tegema? Uurisin järele.
Inimkeha toodab looduslikke lõhnaained, mida nimetatakse feromoonideks. Need on loomade, sealhulgas ka inimeste kehas tekkivad keemilised ühendid, mis mõjutavad samasse liiki kuuluva teise olendi käitumist. Niisiis sarnanevad feromoonid justkui hormoonidega, kuid töötavad väljaspool keha ehk ei mõjuta organismi sisemiselt. Ühtlasi suunavad need inimeste käitumist, näiteks kutsuvad esile seksuaalset erutust.
Kuna tänapäeval on võimalik soetada erinevaid parfüüme ja õlisid, mida on rikastatud just feromoonidega, otsustasin ühe sellise toote endale osta ning proovida sõna otseses mõttes omal nahal järele, kas see produkt toimib ning kas ma leian endale tavapärasest rohkem tutvusi pimedas ja sündmusterohkes ööelus nii Eestis kui ka välismaal.
Tegu on katse, mitte teadusliku eksperimendiga, mistõttu mõjutasid kindlasti eri aspektid mu kogemust.
,,Vastupandamatu tõmme kõigile”
Tellisin endale internetiavarustest ühe 20 ml naturaalsete feromoonidega rikastatud lõhnaõli, mille pakendil olev kiri lubas järgmist: ,,See sensuaalne naiselik parfüümiõli tõstab teie seksuaalset atraktiivsust, suurendab teie enesekindlust ja muudab teid teiste silmis põnevamaks, ahvatlevamaks ja ihaldusväärsemaks inimeseks. Lisaks stimuleerib seksuaalset iha loomulikul viisil: vastupandamatu tõmme kõigile.” Kes siis selline olla ei tahaks? Mina igal juhul ei suutnud ära oodata, et seda endale peale panna ja juba välja peole minna.
Eksperimendi jaoks katsetasin teadlikult ka ilma lisaferomoonideta (ehk käisin oma naturaalse lõhnaga) väljas käimist kahel korral. Feromoonidega lõhnadeodoranti proovisin järgmiselt: ühel korral Levil (Lapimaal) suusareisil kohalikus ööklubis, ühel õhtul Londonis kokteilibaaris, kahel korral Tallinnas klubis D3 ning kahel korral koduses tudengilinnas Tartus, kui külastasin n-ö Bermuda kolmnurga kohti (baare Kivi, Seik ja Trepp) ja üldtuntud Mökut.
Käitusin siiski eksperimenti tehes professionaalselt ega lähenenud kuidagi omakasupüüdlikult. Ühtlasi olid loos esinenud asjaosalised täisealised ja kõik muugi seaduspärane.
Kiirtee VIP-i
Esimesed katsejänesed olid põhjanaabrite juures suusakuurordis viibinud noormehed, kes olid peale pikka mäepäeva otsustanud end ööklubis LIFT lõdvaks lasta ja mõne dringi teha. Aga kus sa siis sellega, kui mina oma täies atraktiivsuses seal olin. Tajusin ringi liikudes nii mõndagi pilku, kuid nendega esialgu asi piirduski. Kuni ühe hetkeni, mil baarileti ääres kahe soomlasega tutvusin, kes mind ja mu sõbrannat hea meelega enda juurde ülakorrusel asuvasse VIP-alasse kutsusid. Neil oli seal eraldatud diivaninurk pika lauaga, millel oli suur küüler jää, toonikute, mahlade, energiajookide ja mitmeliitrise pudeli viinaga. Peagi pakuti meile juba kokteile, jagati komplimente ning kutsuti tantsupõrandale jalga keerutama. Minu meeleolukas öö lõppes sealsamas umbes kella kolme paiku öösel, kui meile autojuht järele saabus.
Alustades small talk‘ist
Teisena lennutasin end taas koos sõbrannadega välismaale, nimelt Londonisse, kus sain jällegi kohalikke oma salarelva ehk feromoonidega hullutada. Etteruttavalt võin öelda, et ka see kogemus oli minu jaoks eriliselt tulemuslik. Niisiis väisasime täiskasvanutele mõeldud kokteilibaari, kus oli kaks eri suuruses pallimerd, DJ-pult, tantsuplats ja meeletult suur baarilett. Olime tüdrukutega mõnda aega tantsinud ja tundsime, et on aeg uute kokteilide järele minna, ning suundusime leti äärde, kui mind üks noorhärra peatas ja inglispäraselt öelduna small talk‘i ehk lobisema kutsus. Muidugi mõistis viimane mu janu ja pakkus, kas ta võib mulle järgmise joogi välja teha. Ma loomulikult tänasin ja ütlesin, miks ka mitte, ning seejärel jäime veel natukeseks jutustama ja tantsima. Klaasi tühjenedes märkas seda kaaslane ning oli valmis mulle veel kord märjukest ostma, kuid tänasin ja ütlesin, et mulle tänaseks aitab. Ta aktsepteeris mu otsust ja üsna pea jätsin ka selle vahva kuti sinna maha, uut ja veel paremat ootama!
Pettumine kodumaas ja feromoonis
Pealinnas asuvas klubis D3 ja tudengilinnas Tartus minu üllatuseks paraku mu kallid feromoonid oma tööd ei teinud. Ei tea, kas asi oli vales ajavalikus, mind ümbritsevas sõbralikus seltskonnas (mis koosnes nii poistest kui ka tüdrukutest), kelle tõttu ei julgetud läheneda, inflatsiooni pärast valitsevas rahapuuduses või minus eneses, aga nendel kordadel ma midagi märkimisväärset ei kogenud. Eks ikka panin tähele mõnda silmapaari, kes eemalt vaatas, kuid otsest kontakti kui sellist keegi otsima küll ei tulnud. Sellest tulenevalt ei kogenud ma kodumaal kahjuks neid feromoonivõlusid, mida mulle pakendil lubati.
Neil kordadel, kui väljusin kodust n-ö iseendana, midagi meeldejäävat ei juhtunud. Kuid ausalt öeldes on olnud siiski kordi ja mitte vähe, kui olen siinsamas kellelegi silma jäänud. Nii et tegelikult ei ole meil oma klubides ja baarides ka midagi viga ning kõige (ja kõigi) jaoks on oma õige aeg ja koht.
Sa nagu meenutad midagi …
Küsisin huvi pärast baarides ja klubides ka mõnelt mehelt, mida mul peal olev lõhn meenutab või kas see neile meeldib. Mõni nentis, et lõhn on hea või et ma olen ilus, ühele meenutas lillelõhna, samas ei osatud ka öelda, mis silme ette kerkib, ja üks naeris lihtsalt kohmetult.
Tegu on huvitava tootega ja veel põnevama eksperimendiga, mida soovitan teistelegi. Tulenevalt erinevatest asjaoludest, näiteks (tudengite) rahapuudusest, oma sõprusringkonnas pidutsemisest ja rikastest välismaalastest, pole feromoonidega rikastatud parfüümi(õli)de kasutamine minu hinnangul Eestis vajalik, kuna me elame siiski konnatiigis, kus iga konnake leiab nii või naa endale meelepärase (lõhnaga) kaaslase! Vähemalt nii ma tahaks loota.
Sellest hoolimata oli eksperiment edukas ja eesmärk sai täidetud, sest leidsin nii mõnegi uue tutvuse, kes mulle meelsasti teise ringi jooke välja tegi ja teab võib-olla enamatki, kuid sellest ajalugu vaikigu.
Sarnased artiklid
EKSPERIMENT | Kas feromoonisprei meelitab pidudel kaaslasi ligi?
Kas tõesti jooksevad mehed feromoonidega lõhnastatud naistele tormi ja on nõus nende jaoks kasvõi kuu ja tähed alla tooma? Või on nad esialgu vähemalt uue joogigi valmis välja tegema? Uurisin järele.
Inimkeha toodab looduslikke lõhnaained, mida nimetatakse feromoonideks. Need on loomade, sealhulgas ka inimeste kehas tekkivad keemilised ühendid, mis mõjutavad samasse liiki kuuluva teise olendi käitumist. Niisiis sarnanevad feromoonid justkui hormoonidega, kuid töötavad väljaspool keha ehk ei mõjuta organismi sisemiselt. Ühtlasi suunavad need inimeste käitumist, näiteks kutsuvad esile seksuaalset erutust.
Kuna tänapäeval on võimalik soetada erinevaid parfüüme ja õlisid, mida on rikastatud just feromoonidega, otsustasin ühe sellise toote endale osta ning proovida sõna otseses mõttes omal nahal järele, kas see produkt toimib ning kas ma leian endale tavapärasest rohkem tutvusi pimedas ja sündmusterohkes ööelus nii Eestis kui ka välismaal.
Tegu on katse, mitte teadusliku eksperimendiga, mistõttu mõjutasid kindlasti eri aspektid mu kogemust.
,,Vastupandamatu tõmme kõigile”
Tellisin endale internetiavarustest ühe 20 ml naturaalsete feromoonidega rikastatud lõhnaõli, mille pakendil olev kiri lubas järgmist: ,,See sensuaalne naiselik parfüümiõli tõstab teie seksuaalset atraktiivsust, suurendab teie enesekindlust ja muudab teid teiste silmis põnevamaks, ahvatlevamaks ja ihaldusväärsemaks inimeseks. Lisaks stimuleerib seksuaalset iha loomulikul viisil: vastupandamatu tõmme kõigile.” Kes siis selline olla ei tahaks? Mina igal juhul ei suutnud ära oodata, et seda endale peale panna ja juba välja peole minna.
Eksperimendi jaoks katsetasin teadlikult ka ilma lisaferomoonideta (ehk käisin oma naturaalse lõhnaga) väljas käimist kahel korral. Feromoonidega lõhnadeodoranti proovisin järgmiselt: ühel korral Levil (Lapimaal) suusareisil kohalikus ööklubis, ühel õhtul Londonis kokteilibaaris, kahel korral Tallinnas klubis D3 ning kahel korral koduses tudengilinnas Tartus, kui külastasin n-ö Bermuda kolmnurga kohti (baare Kivi, Seik ja Trepp) ja üldtuntud Mökut.
Käitusin siiski eksperimenti tehes professionaalselt ega lähenenud kuidagi omakasupüüdlikult. Ühtlasi olid loos esinenud asjaosalised täisealised ja kõik muugi seaduspärane.
Kiirtee VIP-i
Esimesed katsejänesed olid põhjanaabrite juures suusakuurordis viibinud noormehed, kes olid peale pikka mäepäeva otsustanud end ööklubis LIFT lõdvaks lasta ja mõne dringi teha. Aga kus sa siis sellega, kui mina oma täies atraktiivsuses seal olin. Tajusin ringi liikudes nii mõndagi pilku, kuid nendega esialgu asi piirduski. Kuni ühe hetkeni, mil baarileti ääres kahe soomlasega tutvusin, kes mind ja mu sõbrannat hea meelega enda juurde ülakorrusel asuvasse VIP-alasse kutsusid. Neil oli seal eraldatud diivaninurk pika lauaga, millel oli suur küüler jää, toonikute, mahlade, energiajookide ja mitmeliitrise pudeli viinaga. Peagi pakuti meile juba kokteile, jagati komplimente ning kutsuti tantsupõrandale jalga keerutama. Minu meeleolukas öö lõppes sealsamas umbes kella kolme paiku öösel, kui meile autojuht järele saabus.
Alustades small talk‘ist
Teisena lennutasin end taas koos sõbrannadega välismaale, nimelt Londonisse, kus sain jällegi kohalikke oma salarelva ehk feromoonidega hullutada. Etteruttavalt võin öelda, et ka see kogemus oli minu jaoks eriliselt tulemuslik. Niisiis väisasime täiskasvanutele mõeldud kokteilibaari, kus oli kaks eri suuruses pallimerd, DJ-pult, tantsuplats ja meeletult suur baarilett. Olime tüdrukutega mõnda aega tantsinud ja tundsime, et on aeg uute kokteilide järele minna, ning suundusime leti äärde, kui mind üks noorhärra peatas ja inglispäraselt öelduna small talk‘i ehk lobisema kutsus. Muidugi mõistis viimane mu janu ja pakkus, kas ta võib mulle järgmise joogi välja teha. Ma loomulikult tänasin ja ütlesin, miks ka mitte, ning seejärel jäime veel natukeseks jutustama ja tantsima. Klaasi tühjenedes märkas seda kaaslane ning oli valmis mulle veel kord märjukest ostma, kuid tänasin ja ütlesin, et mulle tänaseks aitab. Ta aktsepteeris mu otsust ja üsna pea jätsin ka selle vahva kuti sinna maha, uut ja veel paremat ootama!
Pettumine kodumaas ja feromoonis
Pealinnas asuvas klubis D3 ja tudengilinnas Tartus minu üllatuseks paraku mu kallid feromoonid oma tööd ei teinud. Ei tea, kas asi oli vales ajavalikus, mind ümbritsevas sõbralikus seltskonnas (mis koosnes nii poistest kui ka tüdrukutest), kelle tõttu ei julgetud läheneda, inflatsiooni pärast valitsevas rahapuuduses või minus eneses, aga nendel kordadel ma midagi märkimisväärset ei kogenud. Eks ikka panin tähele mõnda silmapaari, kes eemalt vaatas, kuid otsest kontakti kui sellist keegi otsima küll ei tulnud. Sellest tulenevalt ei kogenud ma kodumaal kahjuks neid feromoonivõlusid, mida mulle pakendil lubati.
Neil kordadel, kui väljusin kodust n-ö iseendana, midagi meeldejäävat ei juhtunud. Kuid ausalt öeldes on olnud siiski kordi ja mitte vähe, kui olen siinsamas kellelegi silma jäänud. Nii et tegelikult ei ole meil oma klubides ja baarides ka midagi viga ning kõige (ja kõigi) jaoks on oma õige aeg ja koht.
Sa nagu meenutad midagi …
Küsisin huvi pärast baarides ja klubides ka mõnelt mehelt, mida mul peal olev lõhn meenutab või kas see neile meeldib. Mõni nentis, et lõhn on hea või et ma olen ilus, ühele meenutas lillelõhna, samas ei osatud ka öelda, mis silme ette kerkib, ja üks naeris lihtsalt kohmetult.
Tegu on huvitava tootega ja veel põnevama eksperimendiga, mida soovitan teistelegi. Tulenevalt erinevatest asjaoludest, näiteks (tudengite) rahapuudusest, oma sõprusringkonnas pidutsemisest ja rikastest välismaalastest, pole feromoonidega rikastatud parfüümi(õli)de kasutamine minu hinnangul Eestis vajalik, kuna me elame siiski konnatiigis, kus iga konnake leiab nii või naa endale meelepärase (lõhnaga) kaaslase! Vähemalt nii ma tahaks loota.
Sellest hoolimata oli eksperiment edukas ja eesmärk sai täidetud, sest leidsin nii mõnegi uue tutvuse, kes mulle meelsasti teise ringi jooke välja tegi ja teab võib-olla enamatki, kuid sellest ajalugu vaikigu.