95 miljonit tonni naftat. USA plaanib rajada Alaskale ülisaastava naftapuurimise reservi
USA president Joe Biden lubas valituks saades, et föderaalsetel maadel enam naftapuurimist ei toimu. Märtsi keskel kiitis aga Bideni administratsioon heaks Willow’ projekti Alaskal, mis on ärritanud paljusid kliimaaktiviste ning noori.
Willow’ projekt on ulatuslik ja aastakümneid kestev naftapuurimisprojekt Alaska põhjarannikul riiklikus naftavaramus, mis kuulub USA föderaalvalitsusele. Projekti pakkus välja Houstonis asuv energiaettevõte ConocoPhillips, mis on aastaid Alaskal naftat uurinud ja puurinud. Ettevõte on ainus, mis praegu Alaska riiklikus naftapuurimisreservis naftat puurib. Selle kaks käimasolevat projekti on aga väiksemad, kui oleks Willow.
Piirkonnas, kuhu projekti kavandatakse, on ümardatult kuni 95,4 miljonit tonni naftat. Selle nafta jõudmine turule võtaks aga aastaid, kuna projektiga pole veel alustatud. USA valitsuse hinnangul saaks sealt piisavalt naftat, et paisata aastas õhku 9,2 miljonit tonni planeeti soojendavat süsinikdioksiidi. Võrdluseks: kogus on sama, kui lisada teedele juurde kaks miljonit sisepõlemismootoriga autot.
Noored on mures oma tuleviku pärast
Pärast Bideni administratsiooni heakskiitu on läinud sotsiaalmeedia kihama ning noored on mures oma tuleviku pärast. TikTokis levivad videod, millel seisavad kirjad: „Keegi räägib minuga, kuid kõik, millele ma suudan mõelda, on see, kuidas Willow’ projekt sai heakskiidu ja 30 aasta pärast oleme tõenäoliselt kõik surnud ja minu lapsed kasvavad üles kaoses.” Sellise video postitas ka Netflixi reality’st tuntud Francesca Farago oma 3,7 miljonile jälgijale koos üleskutsega allkirjastada petitsioon projekti vastu.
Avaldus „Ütle ei Willow’ projektile” on 20. aprilliks saanud üle 5,1 miljoni allkirja ning allkirjastanute hulk kasvab iga minutiga. Oma hääle saab anda iga inimene, olenemata rahvusest ja kodakondsusest. Petitsiooni saab allkirjastada veebilehel Change.org.
„Ma olen alles 11 ja ma olen mures,” alustas Austraaliast pärit Leisl oma kommentaari petitsiooni all olevas kommentaariumis. „Ma olen mures, et meie maailm ei ole enam turvaline elamiseks, et inimestel, kes on veel nooremad kui mina, ei ole enam võimalust. Mõnikord soovin, et oleksin vanem, et saaksin elada elu täisväärtuslikult. Sõna otseses mõttes iga päev, nii kaua kui ma mäletan, olen soovinud, et kliimamuutused peatuksid. Aga ma olen õppinud, et soovimine ei vii mind kuhugi – muutused on paratamatud. Ma tean, et me ei saa kliimasoojenemist täielikult ära hoida, kuid me saame selle mõju vähendada. Vähemalt ma loodan seda. Ma loodan, et see „Willow’ projekti” jama lõpetatakse.”
Sarnaseid kommentaare on teisigi, kus inimesed süüdistavad Bidenit ning räägivad, kuidas nad unistavad helgest tulevikust nii endale kui oma tulevastele lastele.
Alaskas asuva keskkonnaõiguse rühmituse Earthjustice vanemadvokaat Jeremy Lieb sõnas CNNile, et Willow’ projekt on tohutu oht kliimakriisile ning vastuolus Bideni administratsiooni lubadustega. Nimelt lubas Biden 2020. aasta presidendivalimiste ajal, et lõpetavad uute nafta- ja gaasipuuraukude puurimise. Kuigi algselt seda lubadust täideti, on nüüdseks Bideni administratsioon avanud mitu piirkonda uuteks puurimisteks.
Lisaks muredele kiiresti soojeneva Arktika pärast on rühmad mures, et projekt võib hävitada kohalike liikide elupaiku ja muuta loomade, sealhulgas Põhja-Ameerikas elavate põhjapõtrade ehk karibude, rändemustreid.
Märtsis ilmunud valitsustevahelise kliimamuutuse paneeli ehk IPCC raporti andmetel on üleilmne temperatuur juba praegu soojenenud võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga 1,1 kraadi. Samamoodi jätkates soojeneb maailm sajandi lõpuks IPCC prognoosi kohaselt 3,2 kraadi. Võib minna ka hullemini, kui kasvuhoonegaaside õhku paiskamist järsult ei vähendata.
Kliimamuutuste tagajärjed on juba käes – sagedasemaks on muutunud näiteks kuumalained, üleujutused ja liigsurmad, samuti on massiliselt hävinenud loomade elupaiku. Olukord süveneb iga aastaga. Soojenemist pole võimalik enam ära hoida ja 1,5 kraadi piiri ületame tõenäoliselt juba sel kümnendil. Siiski loeb iga kümnendik kraad. Muu hulgas tähendab see, et tuleb lõpetada fossiilkütuste, sh nafta, kasutamine. Sestap on Willow ja teised taolised projektid väga keskkonnakahjulikud ja lühinägelikud ettevõtmised, mis panustavad tugevalt globaalsesse soojenemisesse.
Projekt vähendaks USA sõltuvust välisriikidest
Aga miks sai Willow’ projekt heakskiidu, kui on teada, millist kahju see keskkonnale teeb? Kes seda pooldab?
Alaska osariigi seadusandjate sõnul loob projekt töökohti, suurendab kodumaist energiatootmist ja vähendab riigi sõltuvust välisriikide naftast. Kõik kolm Alaska kaheparteilise kongressi delegatsiooni seadusandjat kohtusid märtsi algul president Joe Bideni ja tema vanemnõustajatega, kutsudes presidenti ja tema administratsiooni üles projekti heaks kiitma.
Nad kinnitasid, et projekt toodab fossiilkütust puhtamal viisil kui seda saaks teistest riikidest, sealhulgas Saudi Araabiast või Venezuelast.
Projekti toetab ka Alaska põlisrahvaste rühmade koalitsioon North Slope’i piirkonnas, sõnades, et see võiks olla piirkonna jaoks väga vajalik uus tuluallikas, et rahastada näiteks haridust ja tervishoiuteenuseid. „Willow annab võimaluse jätkata investeeringuid kogukondadesse,” ütles Arktika Iñupiatide hääle eestkõnelejate rühma president Nagruk Harcharek CNNile. „Ilma selle raha ja tuluvooluta oleme sõltuvuses osariigist ja föderatsioonist.”
Teised Alaska põliselanikud, kes elavad kavandatavale projektile lähemal, sealhulgas linnaametnikud ja Nuiqsuti põliselanike küla hõimuliikmed, on sügavalt mures suure naftaehituse mõju pärast tervisele ja keskkonnale. Nuiqsuti linnapea Rosemary Ahtuangaruak ja kaks teist Nuiqsuti linna- ja hõimuametnikku ütlesid siseminister Deb Haalandile saadetud kirjas, et küla kannataks Willow’ projektist tingitud tervise- ja keskkonnamõjude all kõige rohkem. “Teised külad saavad nafta- ja gaasitegevusest teatavat rahalist kasu, kuid nende mõju on palju väiksem kui Nuiqsuti puhul,” seisis kirjas. „Me oleme Arktika industrialiseerimise nullpunktis.”
Willow’ projekti arendamine võib tuua küll majanduslikke hüvesid, aga tuleks kaaluda selle mõju keskkonnale. Maailm põleb. Kumb jääb peale – raha või elu?
Sarnased artiklid
95 miljonit tonni naftat. USA plaanib rajada Alaskale ülisaastava naftapuurimise reservi
USA president Joe Biden lubas valituks saades, et föderaalsetel maadel enam naftapuurimist ei toimu. Märtsi keskel kiitis aga Bideni administratsioon heaks Willow’ projekti Alaskal, mis on ärritanud paljusid kliimaaktiviste ning noori.
Willow’ projekt on ulatuslik ja aastakümneid kestev naftapuurimisprojekt Alaska põhjarannikul riiklikus naftavaramus, mis kuulub USA föderaalvalitsusele. Projekti pakkus välja Houstonis asuv energiaettevõte ConocoPhillips, mis on aastaid Alaskal naftat uurinud ja puurinud. Ettevõte on ainus, mis praegu Alaska riiklikus naftapuurimisreservis naftat puurib. Selle kaks käimasolevat projekti on aga väiksemad, kui oleks Willow.
Piirkonnas, kuhu projekti kavandatakse, on ümardatult kuni 95,4 miljonit tonni naftat. Selle nafta jõudmine turule võtaks aga aastaid, kuna projektiga pole veel alustatud. USA valitsuse hinnangul saaks sealt piisavalt naftat, et paisata aastas õhku 9,2 miljonit tonni planeeti soojendavat süsinikdioksiidi. Võrdluseks: kogus on sama, kui lisada teedele juurde kaks miljonit sisepõlemismootoriga autot.
Noored on mures oma tuleviku pärast
Pärast Bideni administratsiooni heakskiitu on läinud sotsiaalmeedia kihama ning noored on mures oma tuleviku pärast. TikTokis levivad videod, millel seisavad kirjad: „Keegi räägib minuga, kuid kõik, millele ma suudan mõelda, on see, kuidas Willow’ projekt sai heakskiidu ja 30 aasta pärast oleme tõenäoliselt kõik surnud ja minu lapsed kasvavad üles kaoses.” Sellise video postitas ka Netflixi reality’st tuntud Francesca Farago oma 3,7 miljonile jälgijale koos üleskutsega allkirjastada petitsioon projekti vastu.
Avaldus „Ütle ei Willow’ projektile” on 20. aprilliks saanud üle 5,1 miljoni allkirja ning allkirjastanute hulk kasvab iga minutiga. Oma hääle saab anda iga inimene, olenemata rahvusest ja kodakondsusest. Petitsiooni saab allkirjastada veebilehel Change.org.
„Ma olen alles 11 ja ma olen mures,” alustas Austraaliast pärit Leisl oma kommentaari petitsiooni all olevas kommentaariumis. „Ma olen mures, et meie maailm ei ole enam turvaline elamiseks, et inimestel, kes on veel nooremad kui mina, ei ole enam võimalust. Mõnikord soovin, et oleksin vanem, et saaksin elada elu täisväärtuslikult. Sõna otseses mõttes iga päev, nii kaua kui ma mäletan, olen soovinud, et kliimamuutused peatuksid. Aga ma olen õppinud, et soovimine ei vii mind kuhugi – muutused on paratamatud. Ma tean, et me ei saa kliimasoojenemist täielikult ära hoida, kuid me saame selle mõju vähendada. Vähemalt ma loodan seda. Ma loodan, et see „Willow’ projekti” jama lõpetatakse.”
Sarnaseid kommentaare on teisigi, kus inimesed süüdistavad Bidenit ning räägivad, kuidas nad unistavad helgest tulevikust nii endale kui oma tulevastele lastele.
Alaskas asuva keskkonnaõiguse rühmituse Earthjustice vanemadvokaat Jeremy Lieb sõnas CNNile, et Willow’ projekt on tohutu oht kliimakriisile ning vastuolus Bideni administratsiooni lubadustega. Nimelt lubas Biden 2020. aasta presidendivalimiste ajal, et lõpetavad uute nafta- ja gaasipuuraukude puurimise. Kuigi algselt seda lubadust täideti, on nüüdseks Bideni administratsioon avanud mitu piirkonda uuteks puurimisteks.
Lisaks muredele kiiresti soojeneva Arktika pärast on rühmad mures, et projekt võib hävitada kohalike liikide elupaiku ja muuta loomade, sealhulgas Põhja-Ameerikas elavate põhjapõtrade ehk karibude, rändemustreid.
Märtsis ilmunud valitsustevahelise kliimamuutuse paneeli ehk IPCC raporti andmetel on üleilmne temperatuur juba praegu soojenenud võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga 1,1 kraadi. Samamoodi jätkates soojeneb maailm sajandi lõpuks IPCC prognoosi kohaselt 3,2 kraadi. Võib minna ka hullemini, kui kasvuhoonegaaside õhku paiskamist järsult ei vähendata.
Kliimamuutuste tagajärjed on juba käes – sagedasemaks on muutunud näiteks kuumalained, üleujutused ja liigsurmad, samuti on massiliselt hävinenud loomade elupaiku. Olukord süveneb iga aastaga. Soojenemist pole võimalik enam ära hoida ja 1,5 kraadi piiri ületame tõenäoliselt juba sel kümnendil. Siiski loeb iga kümnendik kraad. Muu hulgas tähendab see, et tuleb lõpetada fossiilkütuste, sh nafta, kasutamine. Sestap on Willow ja teised taolised projektid väga keskkonnakahjulikud ja lühinägelikud ettevõtmised, mis panustavad tugevalt globaalsesse soojenemisesse.
Projekt vähendaks USA sõltuvust välisriikidest
Aga miks sai Willow’ projekt heakskiidu, kui on teada, millist kahju see keskkonnale teeb? Kes seda pooldab?
Alaska osariigi seadusandjate sõnul loob projekt töökohti, suurendab kodumaist energiatootmist ja vähendab riigi sõltuvust välisriikide naftast. Kõik kolm Alaska kaheparteilise kongressi delegatsiooni seadusandjat kohtusid märtsi algul president Joe Bideni ja tema vanemnõustajatega, kutsudes presidenti ja tema administratsiooni üles projekti heaks kiitma.
Nad kinnitasid, et projekt toodab fossiilkütust puhtamal viisil kui seda saaks teistest riikidest, sealhulgas Saudi Araabiast või Venezuelast.
Projekti toetab ka Alaska põlisrahvaste rühmade koalitsioon North Slope’i piirkonnas, sõnades, et see võiks olla piirkonna jaoks väga vajalik uus tuluallikas, et rahastada näiteks haridust ja tervishoiuteenuseid. „Willow annab võimaluse jätkata investeeringuid kogukondadesse,” ütles Arktika Iñupiatide hääle eestkõnelejate rühma president Nagruk Harcharek CNNile. „Ilma selle raha ja tuluvooluta oleme sõltuvuses osariigist ja föderatsioonist.”
Teised Alaska põliselanikud, kes elavad kavandatavale projektile lähemal, sealhulgas linnaametnikud ja Nuiqsuti põliselanike küla hõimuliikmed, on sügavalt mures suure naftaehituse mõju pärast tervisele ja keskkonnale. Nuiqsuti linnapea Rosemary Ahtuangaruak ja kaks teist Nuiqsuti linna- ja hõimuametnikku ütlesid siseminister Deb Haalandile saadetud kirjas, et küla kannataks Willow’ projektist tingitud tervise- ja keskkonnamõjude all kõige rohkem. “Teised külad saavad nafta- ja gaasitegevusest teatavat rahalist kasu, kuid nende mõju on palju väiksem kui Nuiqsuti puhul,” seisis kirjas. „Me oleme Arktika industrialiseerimise nullpunktis.”
Willow’ projekti arendamine võib tuua küll majanduslikke hüvesid, aga tuleks kaaluda selle mõju keskkonnale. Maailm põleb. Kumb jääb peale – raha või elu?
