Kliimakriisi lahendamine ampsu kaupa

Aprilli alguses avaldasid ÜRO valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) teadlased järjekorras kuuenda kliimaraporti, mis kannab pealkirja „Kliimamuutused 2022: kliimamuutuste leevendamine“.

Tegemist on IPCC seni kõige otsekohesema pöördumisega – selleks, et globaalne soojenemine jääks alla 1.5°C, peavad inimkonna aastased emissioonid langema hakkama juba 2025. aastast. Raportis tuuakse välja hulganisti leevendusmeetmeid, sealhulgas ka tarbimisharjumuste muutmine üksikisiku tasandil, mis võib meie kui lõpptarbijate aastaseid emissioone (aastaks 2050) vähendada 40-70%.

Lisaks keskkonnasõbralikemate transpordivahendite eelistamisele soovitab raport pöörata enam tähelepanu meie toidulauale. Jätkusuutlik tervislik toitumine tugineb teadlaste sõnul taimsetele toiduainetele, nagu teravili, läätsed, puu- ja juurviljad, ning loomsetele toiduainetele, mis on toodetud kestlikult, jätkusuutlikult ning madalate emissioonidega.

Mitu keskkonnaorganisatsiooni töötab selle nimel, et koolid pakuksid keskkonna- ja tervisesõbralikku toitu. Näiteks loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad Taimse Teisipäeva kampaania on kokku pannud kooliprogrammi, mis aitab koolidel ja lasteaedadel kord nädalas lastele taimset koolilõunat pakkuda. Tänaseks on programmiga liitunud 100 haridusasutust.

Eesti Roheline Liikumine (ERL) tõi Eestisse projekti, mis hindab koolitoidu ökoloogilist jalajälge mitte ainult pakutava toidu, vaid ka selle valmistamiseks kasutatud seadmete põhjal. Projekt „CLIKIS-Network – kliimasõbralikud kooliköögid“ aitab määrata kaheksa lasteaia- ja kooliköögi keskkonnamõju. Muu hulgas hinnatakse köögitehnika energiakasutust, menüüs pakutava toidu keskkonnasõbralikkust ja jäätmekäitlust. Hindamise järel saavad koolid ka soovitusi kliimasõbralikumaks toimimiseks. Lisaks on projekti raames koostatud toidu keskkonnamõju tutvustavad plakatid, mis on eelkõige loodud haridusasutustele, kuid kättesaadavad kõigile.

Peaasi, et on maitsev

Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna keskus juhib alates käesoleva aasta jaanuarist Euroopa Liidu rahastatavat projekti SchoolFood4Change. Projektiga loodetakse jõuda kuni kahe miljoni eurooplaseni, sh kaasatakse 3000 kooli koos 600 000 õpilasega ning 16 kohalikku omavalitsust (ka Tallinna linn ja Viimsi vald) 12 Euroopa riigist. SEI ja teised projektis osalevad organisatsioonid püüavad jätkusuutlikumaks muuta kogu koolitoiduahelat, hangetest prügikastideni.

SEI Tallinna sõnul on projekti tulemusena koolitoit maitsev, tervislik ja planeedisõbralik. „Hästi oluline on toidujäätmete teema. Toit võib olla küll planeedisõbralik, aga kui me selle massiliselt ära viskame, siis raiskame palju ressurssi, millest saaks valmistada päriselt vajalikku toitu,“ selgitab SEI Tallinna vanemekspert Evelin Piirsalu. Ta lisab, et koolides pakutav toit peab lastele meeldima. Selleks plaanitakse lisaks koolidele ja toitlustajatele koostööd teha ka lastevanematega. Seesugust terviklikku lahendust nimetatakse projektis kogu kooli toidukultuuriks. Projekt seisab vastu koolitoidu kehvale mainele: „Selles mõttes on hästi oluline ka maitse teema – toit peab olema maitsev. Toidu tervislikkus on ka tähtis, aga kui lapsed seda ei söö, siis pole tervislikkusest üksi kasu,“ ütleb Piirsalu.

Lisaks koolitoidu suhtes kujunenud hoiakutele näeb Piirsalu katsumusena ka planeedisõbraliku toidu koolitoidu mahutamist eelarve piiridesse: „Hanke kaudu tahetakse odavamaid hindu. Tallinnas näiteks on hind suisa ette antud ja siis tuleb selle raames laveerida. Koolitoidule tahetakse nõudeid küll juurde panna, näiteks et mahetoidu osakaal oleks suurem, aga toidule ette nähtud raha jääb samaks. Tallinna koolitoidu maksumus ei ole viimase kaheksa aasta jooksul tõusnud.” Lisaks suuremale mahetoidu osakaalule on keskkonda säästvas koolitoidus rohkem taimseid valke. Jätkusuutliku koolitoidu mõõdikute ja keskkonnamõju metoodika väljatöötamine on samuti selle projekti osa.

Projekt ei võta ilmet vaid köögis. Keskendutakse ka toiduga seotud teemade õppekavasse integreerimisele. „Inimestena oleme nii linnastunud, et me tegelikult ei tea, kust meie toit tuleb, kuidas seda tehakse, mis sinna sisse läheb ja kuidas. Siis tundubki toit abstraktne ja meil on täiesti ükskõik, kas viskame selle ära või mitte. Selline side toiduga on oluline. Ja seda saab selle projekti kaudu ka tõsta,” ütleb Piirsalu tabavalt.

Kuid kogu koolitoidu köögipool algab hangetest. Planeedisõbralike tingimuste hangetesse kirjutamine on täna veel haruldane. Kuid Piirsalu usub, et SchoolFood4Change muudab seda: „Sellest projektist tulevad kindlasti juhendid, kuidas ja milliseid kriteeriume hangetesse sisse kirjutada, et toit oleks rohkem planeedisõbralik ehk jätkusuutlik ja tervislik. Toitlustuse hankimine on Eestis väga keeruline teema just nimelt toidu hinna tõttu. Toidu hind on tihtipeale ette antud, hankes on vaja leida võimalused, kuidas toitlustusettevõtteid välja valida. Kuidas sinna nüüd veel jätkusuutlikkuse kriteeriume lisada, on Eestis keeruline küsimus, millega me kindlasti selle projekti raames tegelema peame.“ Projekt kestab aastani 2025.

Noored on teadlikumad kui kunagi varem

Eestimaa Looduse Fond (ELF) veab Eestis alates 2020. aastast Maailma Looduse Fondi (WWF) juhitud projekti „Eat4Change – Mobilising youth for sustainable diets“, mis tegeleb samuti noorte toiduteadlikkuse tõstmisega. Nende fookus on just vanematel koolilastel ja noortel vanuses 15–35. Noorteni jõudmiseks on ELF tänaseks korraldanud hulganisti toiduteemalisi üritusi, muu hulgas näiteks ühiskokkamisi ja kokkamisvõistluseid. Projekti raames käib projekti assistent Brigita Tool gümnasistidele toiduga seotud keskkonnamõjusid selgitamas.

„Me üritame populariseerida mõtet „rohkem taimset, vähem loomset” ja siinkohal pean silmas just valitud loomset,” selgitab Tool. Tema sõnul on just selline lähenemine kõige jätkusuutlikum, sest ekstreemsed vaated hirmutavad inimesi eemale. Keskkonnasõbralike lihatoodete valimise teeb lihtsamaks ELFi loodud Lihafoor (lihafoor.ee). Eat4Change projektiga loodetakse Euroopas jõuda 52 miljoni nooreni. Projekt kestab veel kaks aastat ning ELF plaanib juba käimasolevat koostööd koolide ning toitlustajatega jätkata.

Tooli sõnul on koolinoored teemale avatud ja ka juba üsna teadlikud: „See on küll kooliti või suisa klassiti pisut erinev, osad koolid on ise keskkonnateemad ise fookusesse võtnud.” Noorte suhtumine planeedisõbralikku toitu on üldjuhul positiivne, halvimal juhul neutraalne.

„Osade õpilaste suhtumine on veidi küüniline, aga halbu kogemusi loengutes olnud ei ole. Tundub, et teooria jõuab kohale, iseasi on see, kas see kajastub ka noorte toitumisvalikutes,” ütleb Tool.

ELFi ja WWFi koostöös valminud loeng juhib tähelepanu ka laiematele toiduprobleemidele, nagu vihmametsade langetamine loomasööda kasvatamiseks ning toidusektori mõju kliimale ja elurikkusele.

Tartu linn teeb tänavu projekti „Talust taldrikule” raames koostööd SA Eesti Maaülikooli Mahekeskusega, viimane pakub Tartu lasteaedadele ja 1.–5. klasside õpilastele tutvustust mahetootmisesse ning teemaatilisi töötubasid.

Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann kommenteerib: „Põllumajandustootmise ja keskkonnaseoste õpetamine lastele on väga oluline. Mul on äärmiselt hea meel, et Tartu linn on võtnud oma südameasjaks mahepõllumajanduse tutvustamise erinevate töötubade ja mahetalude külastuste kaudu. Laste teadlikkuse tõstmine, kust toit tuleb ja kui palju tööd selleks on vaja teha, aitab kindlasti kaasa ka toiduraiskamise vähendamisele.”

Me ei saa lahendada kliimakriisi toiduteemat puudutamata. Teades nüüd, kui suurt mõju omavad kliimale ning elurikkusele meie igapäevased valikud, on oluline seda teadmist jagada kasvava põlvkonnaga, kes peavad meie tänaste otsuste tagajärgede keskel elama.