CO2 tehislik atmosfäärist eemaldamise tehnoloogia (ingl carbon capture) on eksisteerinud aastakümneid. Sellele vaatamata on antud meetod seni olnud süsihappegaasi kontsentratsiooni märkimisväärseks langetamiseks liiga kallis ning iroonilisel kombel tohutult energiakulukas protsess.

Süsinikku eraldavad masinad toimivad sarnaselt fotosünteesiga taimedes. Nad tõmbavad endasse õhku ning eraldavad sellest süsihappegaasi, kuid protsessi lõpptulemuseks ei ole mitte hapnik ja süsivesikud, vaid hoopis süsinikdioksiidiga täidetud balloonid. Seadmes eraldatakse õhust süsihappegaas kaaliumhüdroksiidiga, mis moodustab kasvuhoonegaasiga soola. Järgmises konteineris surutakse tekkinud sool kokku pelletiteks, mille kuumutamise järel eraldub süsihappegaas, mis seejärel surutakse balloonidesse.

Protsessi lõpp-produkti edasine teekond võib olla väga erinev – osa eraldatud süsinikdioksiidist ladustatakse maa-alustesse kambritesse ning osa kasutatakse kütuse tootmiseks. Samuti kasutatakse seda ka taimekasvu kiirendamiseks kasvuhoonetes ning gaseeritud jookide valmistamiseks.

Õlifirmade agenda

Suurimateks tehisliku süsihappegaasi eraldamise toetajateks on kujunenud hiiglaslikud õlifirmad nagu Exxon Mobile, Chevron Corp ja Occidental Petroleum Corp. 57% antropogeensetest emissioonidest tekkivad fossiilsed kütused vabastavad põlemisel süsigappegaasi, mis on üks peamisi kasvuhooneefekti tekitavaid gaase.

Õlifirmad kasutavad nafta efektiivsemaks kaevandamiseks eraldatud süsihappegaasi, mille abil saab puuraukudest kätte rohkem õli ja gaase ning mis muudab puuraugu kasulikumaks. Õlifirmade palav armastus eraldustehnoloogiate vastu ei ole seotud emissioonide vähendamisega. Nende eesmärgiks on süsinikoksiidi lühiajaline sidumine uute fossiilsete kütuste kaevandamiseks, mille tulemusel jõuab atmosfääri kasvuhoonegaase veelgi enam.

Exxon Mobile on lubanud 2025. aastaks süsihappegaasi eraldamise tehnoloogia arendamisse investeerida 3 miljardit dollarit ning ettevõte usub, et süsiniku sidumistehnoloogiast saab 2040. aastaks 2 triljoni dollariline äri. Suure osa oma süsinikdioksiidist müüb Exxon edasi, kuid osa kogutud gaasist talletatakse kivimitesse ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Mitmed õlitootjad investeerivad käesolevasse tehnoloogiasse, kuna nad näevad selles suurt ökonoomilist väärtust ja usuvad, et tulevikus süsihappegaasi hind tõuseb ja neil on võimalik seda müüa. Sellisel juhul sõltub nende kasum suuresti riikide poolt määratud süsihappegaasi hinnast.

Ma pole nagu teised miljardärid

2021. aasta veebruaris üllatas PayPali, Tesla ning SpaceXiga maailma üheks rikkaimaks meheks saanud Elon Musk meediat 100 miljoni dollari suuruse auhinnaga XPrize konkursil parima uue CO2 eemaldamise tehnoloogia idee eest.

Pandeemia-aastal tõusid Jeff Bezose ettevõtte Amazon CO2 emissioonid 19% ning 2019. aastal 15%, seega pole imekspandav ettevõtte 2 miljardi suurune investeering rohelahendustesse, sealhulgas süsiniku eraldamise tehnoloogia arendamisse.

Ka Bill Gates, kes viimasel ajal tihti keskkonnateemadel sõna võtab, investeerib läbi oma ettevõtte Microsoft järgneva nelja aasta jooksul CO2 eraldamise tehnoloogiate arendamisesse miljard dollarit.

Kolme tuntud tehnoloogiamoguli jälgedes astuvad ka tuhanded kergema rahakotiga investorid. Raske on leida nende hiiglaslike investeeringute põhjendusi, kuid eeldada võib, et ilmselged lahendused neid mehi ei köida – nad on kuulsust kogunud julgusega eristuda ja nad tahavad seda teha ka nüüd kliimaküsimustes.

Loodus töötab paremini

Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) 2018. aasta raportis leiti, et kliimasoojenemise pidurdamiseks peame globaalselt muutma oma energiakasutust ning liikuma fossiilsetest energiaallikatest taastuvenergiale. Selleks et kliimasoojenemine jääks alla 1,5°C, peavad rahvusvahelised CO2 emissioonid 2010. aastaga võrreldes langema 2030. aastaks 45% ning 2050. aastaks peaks inimkonna tegevus olema kliimaneutraalne. Kuna süsihappegaasi molekuli eluiga atmosfääris on pikk (300–1000 aastat) on kliimamuutuste pidurdamise huvides selle sidumine väga oluline. Kuid kas me vajame selleks kallist tehnoloogiat või on meil lahendus juba olemas?

Märgalade taastamine, metsa istutamine, loomade karjatamine ning vastutustundlik põllumajandus on teadlaste sõnul parim viis, kuidas süsihappegaasi atmosfäärist efektiivselt eraldada. Need võtted panustavad loomuliku süsinikuringe taastumissening süsihappegaasi pikaajalisse sidumisse.

First things first – kõigepealt üleminek taastuvenergiale, kortermajade muutmine soojusefektiivsemaks, jätkusuutlik toidutootmine ja emissioonivaba transport ning alles siis taevasse jääva süsinikdioksiidi kallale.

Pariisi kliimaleppes määratud eesmärke täidab järgneval 30 aastal 94% ulatuses emissioonide peatamine ning rohepööre. Vaid 6% süsihappegaasi kontsentratsiooni langust mõjutab gaasi eraldamine looduslikult või tehnoloogia abil. Miljarditesse ulatuvad investeeringud on justkui panuste panemine lahendusele, mille toimimisele ei saa me veel täna loota. Lisaks toetab looduslike süsihappegaasi sidumismeetotite kasutamine ka ökosüsteeme ning elurikkust, samal ajal kui tehislik meetod vajab palju erinevaid ressursse nagu näiteks maad, toorainet ning energiat.

Süsihappegaasi eraldamise tehnoloogia on ahvatlev nii õlifirmadele kui ka tehnoloogiamiljardäridele, kuid tegemist on vaid särava ideega, mis võtab reaalsetelt lahendustelt tähelepanu ning raha. Talupojamõistus ütleb, et kalli ning keerulise tehnoloogia kasutamine on mõttetu, kui samaaegselt emissioone ei vähendata. Inimkonna ajaloo suurima looduskatastroofi vältimise nimel tegutsemiseks on meil aega kõigest 30 aastat. Meil ei ole aega katse-eksituse meetoditeks, vaid peame tegutsema kasutades parimaid olemasolevaid lahendusi ning teadmisi.