Kemmerg keset linna: Milline on Tartu parim välivets?
Kus keiser jala käib, kullakamber, hea koht, mõtlemise kabinet, salakoht või lihtsalt rahvakeeli peldik. Kes ei oleks olnud just selles kõige kiiremas (vetsu)hädas just siis, kui linna peal lõbu laialt. Sellepärast võtsingi luubi alla Tartu kesklinna välikäimlad, et nende head ja vead põhjalikult üle vaadata.
Alustame tartlastele ja eriti tudengitele kõige olulisemast kultuurilokaalist – Pirogovi pargist. Plats, kus mitu põlvkonda tarkuse taga ajajaid on nautinud kosutavat märjukest ja kus on lausa seaduslikult lahja alkoholi tarbimine lubatud. Platsi servas asub aga punane majake, mille katusel kasvab lausa haljas roheline mätas. Saage tuttavaks – Piro kemmerg! Paljude platsi püsiasukate jaoks on tavaline pehmete jalgadega diagonaalselt üle muru tatsates peaga tee peale jääva puu okstesse kihutada, kuid sellest hoolimata ikkagi õnnelikult vetsujärjekorda jõuda. Jah, tipptundidel peab seisma lausa talongideaegset järjekorda meenutavas rivis, mis võib ulatuda peaaegu Püssirohukeldrini.
Minu inspektsiooni ajal oli aeg veel varajane ning sai viivituseta ülevaatega alustada. Tuvastasin natuke väsinud siseilme, kus katlakivi nurkades haljendas. Siin vist CILLIT BANGiga mustus ei kao. Siiski leidsin esinduslikult läikivad peeglid, mille üle ei nuriseks ka kõige nõudlikumad. Ka elementaarsed asjad nagu paber ja kätepesuvesi olid olemas. Kahjuks seepi siiski ei saanud. Peab siiski toonitama, et hilisemal kellaajal võib olukord olla 180 kraadi muutunud. On tavaline, et invaliidi vets on ühel hetkel pehmelt öeldes muutunud talumatuks, sest vetsust voolab solgivesi põrandale.
Järgmine Tartu kemmergukultuuri oluline pidepunkt on keskpargi servas pärnapuude all ja R-kioski kõrval olev järjekordne tumepunane majake. 2010. aastal, kui automaatpuhastusega käimla paigaldati, läks selline luksus maksma lausa 1,4 miljonit krooni, kuid see summa ei kindlustanud majakese töökindlust. Üsna pea pärast paigaldust hakkas vets pidevalt alarmtuld näitama ning lisaks pirtsutas äsja Eestis kasutusele võetud euromüntide peale. Käimla streigid jõudsid ühel hetkel lausa Tartu Postimehe juhtkirja.
On tavaline, et invaliidi vets on ühel hetkel pehmelt öeldes muutunud talumatuks, sest vetsust voolab solgivesi põrandale.
Ka praegu ei ole maja kuulujuttudest prii. Kuuldustele ja ka oma kogemustele tuginedes on maja üheks miinuseks iseavanev uks, mistõttu soovitatakse minna mitmekesi, et üks ust kinni hoiaks. Ukse automaatne süsteem ei toeta inimestevahelist solidaarsust, kus jäetakse uks järgmisele lahti ja hoitakse kokku üks 20-sendiline. Vets karistab üleastujaid pilkase pimeduse ja ootamatult avaneva uksega. Kahjuks meie külaskäigu ajal mündimasin kõlisevat vastu ei võtnud, sest pilust paistsid kaks kinni jäänud münti. Vaatamata katsetele uks ei avanenud. Punane maja tõestas end taas – aeg-ajalt võtab ta streike ette. Seda konkreetset käimlat kasutaksin viimase variandina, sest suur on tõenäosus öösel pika ninaga jääda.
Ühe kesklinna varjatud aardena avastasin Kunstimuuseumi tagant ühe tualeti, mis jääb treenimata silmale varjatuks. Siiski võib ka viimases hädas oleval peolisel see kahe silma vahele jääda. Maja kahe külje pealt leiab uksed sildiga TRAFO. Jälle nõutakse vetsu privileegide eest 20 senti. Siiski on mõlema ukse juures asetsevad mündimasinad lausa MacGyveri teibiga kinni pitseeritud ja ühe juurde lisatud ka väike sildike „Ei tööta”. Ka mõnele inimhingele raha anda ei õnnestunud ning jäin suletud uste taha. Ukse suurtelt siltidelt paistis, et nädala sees oli vets avatud teatud aegadel, aga nädalavahetustel 24 tundi.
Kindlasti tahaks kunagi nende suletud uste taha piiluda, aga hetkel ei soovita lugejatel sinnapoole samme seada.
Praeguse ülevaate ainuke teisaldatav vets asub Delta treppide vahetus läheduses. Selle suve rahvakogunemised on ilmselgelt tekitanud ka vajaduse lähema WC järele. Nüüdseks on küll alkoholi tarbimise keelu silt vähendanud käimla himustajate arvu, aga kemmerg on omal kohal. Kahjuks oli see minu inspektsiooni üks nõrgemaid. Puuduste rida oli pikk. Vajaka olid nii lukustamisvõimalus, kätepesuvesi kui ka paber. Lisaks ei läinud ka öötundidel oluline tuli põlema. Positiivselt poolelt peab välja tooma, et tegemist oli ikkagi tasuta luksusega ja leidsin seest isegi pistiku, mille töökindluse kontrollimiseks mul kahjuks vastavat tehnikat kaasas ei olnud. Üldiselt kehva ilmega käimla võib viimases hädas küll asja ära ajada, aga ei soovita.
Stiilipunktide poolest läheb esikoht La Dolce Vita läheduses asuvale, kuid mitte eriti silmapaistvale monumenti meenutavale tualetile. Paistab, et Jaak Joala kuju projekteerija on šnitti võtnud kemmergu maitsekast ornamentidega kaunistatud katusest. Tagasihoidlikuks jääval putkal ei puudunud ka muud elementaarsed hüved. Leidusid paber, jooksva veega kätepesuvõimalus ja isegi seep. Meie vaatluskriteeriumite A ja O – uks käis lukku. Läikiv roostevabast terasest sisu peegeldas eeskujulikku hügieenilisust. Lisaks eelpool mainitud hüvedele oli asjaajamine ka veel tasuta. Halleluuja! Kahjuks peab siinkohal välja tooma imelist WC-de inspektsiooni seganud asjaolu. Nii Delta juures asuvas kui ka Pirogovi vetsus koos La Dolce Vita lähedase vetsuga olid prill-lauad üles jäetud.
Nüüdseks on küll alkoholi tarbimise keelu silt vähendanud käimla himustajate arvu, aga kemmerg on omal kohal.
Kodanikud, palume mitte jätta prill-lauda üles, arvestage ka teistega! Täname!
Järgnev tualett pole küll avalikult kasutatav, kuid siiski on Raekoja platsi äärne Hesburgeri vets üks palju kasutatud võimalus. Letist mööda, vildakast trepist üles asub täiesti viie tärni vääriline WC. Meile kõik olulised tingimused olid täidetud – jooksev vesi, seep, paber – täielik luksus. Kahjuks jällegi nõuti 20 senti. Ei saa kuskil ilma maksmata. Keegi ei mõtle vaestele tudengitele … Samuti eksisteerib see võimalus kuni kella 23ni ehk Hesburgeri sulgemiseni. Kiirustage, seltsimehed unetud! Kui sul kõlisevat on ja ka väga hiline pidutseja pole, siis kindlasti võid sinnapoole sammud seada.
Kuid ka suplejaid ja päevitajaid ei jäeta hätta. Juhuks kui peaksid liikuma Anne kanali poole, sealt leiad ranna-ala servalt puude kaitsvast varjust eest loodusesse sulanduvad rohelised Kemmerlingu käimlad. Esialgu rustikaalselt mõjuvad vetsud siiski pettumust ei valmista. Leidsin nii paberit, korraliku luku kui ka pumbatava vee. Ei tasu peljata.
Kuid hoopis vastupidises suunas liikudes leiab Tähtvere-taguse ranna servast samuti tuttava kamuflaažiga põõsastesse peidetud Kemmerlingu metallputka. Esmapilgul võib see kõhe metallist kolakas jube tunduda. Kuid julge hundi rind on rasvane ning kääksuvast uksest sai ikkagi sisse kiigatud. Eest leidsin lausa kolm paberirulli ja samuti tuttava pumbatava kraani.
Kodanikud, palume mitte jätta prill-lauda üles, arvestage ka teistega! Täname!
Peale suplust võite ikka ära käia, kuna soliidsemat Kemmerglingu käimlat annab otsida.
Minu seiklusrohke rännak mööda Tartu välikäimlaid tõestas, et kemmerguid leidub igasuguseid. Mõned puhtad, teised tasulised ja kolmandad jäid üldse suletuks. Minu inspektsiooni tulemuste põhjal on Tartu kesklinna käimlakultuuri kõige esinduslikum isend La Dolce Vita lähedal pargis asuv stiilne, puhas ja tasuta tualett. Kõige puudusterohkem oli hetkel Delta läheduses asuv teisaldatav kemmerg. Siiski loodan, et ükski inimene ei jää ilma ja vaatamata puudustele saab asjad aetud.
Kaubanduskeskuste vetsude võidujooks
Tasku keskus – Eeskujulikult puhtad, paberi ja kätepesuvõimalustega tualetid nii esimesel, teisel kui ka kolmandal korrusel. Kahjuks on Tasku keskus viimastel aastatel teinud kõik vetsud tasuliseks.
2/5
Kvartal – Teise korruse WC on pea täiesti viie tärni vääriline, kuna on palju ruumi, modernsed võimalused ning isegi mahe muusika mängib taustal. Kuuldavasti on just see WC paljude seas eelistatud. Kas just valgustusega peeglite või loomapiltidega kaunistatud kabiinide uste pärast? Kvartali algusaegadel oli kahjuks küll tegemist tasulise vetsuga, kuid õnneks on keskuse omanikud mõistuse häält kuulda võtnud ja enam rahvast ei kasseeri. Kuid alumise korruse omade kohta ei saa sama öelda. Seal tuleb jälle münditaskud välja võtta.
4/5
Kaubamaja – Kaubamaja suur kolmandal korrusel asuv tualett on kahjuks oma ruumikitsikusega üks nõrgimaid Tartus. Kabiinid on väiksemad kui tikukarbid, nii et ei mahu isegi ümber keerama. Paistab, et eesmärk on olnud tekitada võimalikult palju kabiine väikese ala peale, kuid selle võrra ei mahu seal keegi ei istuma ega astuma. Õnneks ei pea kukrut selle vaimustava kogemuse eest kergitama.
1/5
Sarnased artiklid
-
-
-
-
DIALOOG
-
DIALOOG
Kemmerg keset linna: Milline on Tartu parim välivets?
Kus keiser jala käib, kullakamber, hea koht, mõtlemise kabinet, salakoht või lihtsalt rahvakeeli peldik. Kes ei oleks olnud just selles kõige kiiremas (vetsu)hädas just siis, kui linna peal lõbu laialt. Sellepärast võtsingi luubi alla Tartu kesklinna välikäimlad, et nende head ja vead põhjalikult üle vaadata.
Alustame tartlastele ja eriti tudengitele kõige olulisemast kultuurilokaalist – Pirogovi pargist. Plats, kus mitu põlvkonda tarkuse taga ajajaid on nautinud kosutavat märjukest ja kus on lausa seaduslikult lahja alkoholi tarbimine lubatud. Platsi servas asub aga punane majake, mille katusel kasvab lausa haljas roheline mätas. Saage tuttavaks – Piro kemmerg! Paljude platsi püsiasukate jaoks on tavaline pehmete jalgadega diagonaalselt üle muru tatsates peaga tee peale jääva puu okstesse kihutada, kuid sellest hoolimata ikkagi õnnelikult vetsujärjekorda jõuda. Jah, tipptundidel peab seisma lausa talongideaegset järjekorda meenutavas rivis, mis võib ulatuda peaaegu Püssirohukeldrini.
Minu inspektsiooni ajal oli aeg veel varajane ning sai viivituseta ülevaatega alustada. Tuvastasin natuke väsinud siseilme, kus katlakivi nurkades haljendas. Siin vist CILLIT BANGiga mustus ei kao. Siiski leidsin esinduslikult läikivad peeglid, mille üle ei nuriseks ka kõige nõudlikumad. Ka elementaarsed asjad nagu paber ja kätepesuvesi olid olemas. Kahjuks seepi siiski ei saanud. Peab siiski toonitama, et hilisemal kellaajal võib olukord olla 180 kraadi muutunud. On tavaline, et invaliidi vets on ühel hetkel pehmelt öeldes muutunud talumatuks, sest vetsust voolab solgivesi põrandale.
Järgmine Tartu kemmergukultuuri oluline pidepunkt on keskpargi servas pärnapuude all ja R-kioski kõrval olev järjekordne tumepunane majake. 2010. aastal, kui automaatpuhastusega käimla paigaldati, läks selline luksus maksma lausa 1,4 miljonit krooni, kuid see summa ei kindlustanud majakese töökindlust. Üsna pea pärast paigaldust hakkas vets pidevalt alarmtuld näitama ning lisaks pirtsutas äsja Eestis kasutusele võetud euromüntide peale. Käimla streigid jõudsid ühel hetkel lausa Tartu Postimehe juhtkirja.
On tavaline, et invaliidi vets on ühel hetkel pehmelt öeldes muutunud talumatuks, sest vetsust voolab solgivesi põrandale.
Ka praegu ei ole maja kuulujuttudest prii. Kuuldustele ja ka oma kogemustele tuginedes on maja üheks miinuseks iseavanev uks, mistõttu soovitatakse minna mitmekesi, et üks ust kinni hoiaks. Ukse automaatne süsteem ei toeta inimestevahelist solidaarsust, kus jäetakse uks järgmisele lahti ja hoitakse kokku üks 20-sendiline. Vets karistab üleastujaid pilkase pimeduse ja ootamatult avaneva uksega. Kahjuks meie külaskäigu ajal mündimasin kõlisevat vastu ei võtnud, sest pilust paistsid kaks kinni jäänud münti. Vaatamata katsetele uks ei avanenud. Punane maja tõestas end taas – aeg-ajalt võtab ta streike ette. Seda konkreetset käimlat kasutaksin viimase variandina, sest suur on tõenäosus öösel pika ninaga jääda.
Ühe kesklinna varjatud aardena avastasin Kunstimuuseumi tagant ühe tualeti, mis jääb treenimata silmale varjatuks. Siiski võib ka viimases hädas oleval peolisel see kahe silma vahele jääda. Maja kahe külje pealt leiab uksed sildiga TRAFO. Jälle nõutakse vetsu privileegide eest 20 senti. Siiski on mõlema ukse juures asetsevad mündimasinad lausa MacGyveri teibiga kinni pitseeritud ja ühe juurde lisatud ka väike sildike „Ei tööta”. Ka mõnele inimhingele raha anda ei õnnestunud ning jäin suletud uste taha. Ukse suurtelt siltidelt paistis, et nädala sees oli vets avatud teatud aegadel, aga nädalavahetustel 24 tundi.
Kindlasti tahaks kunagi nende suletud uste taha piiluda, aga hetkel ei soovita lugejatel sinnapoole samme seada.
Praeguse ülevaate ainuke teisaldatav vets asub Delta treppide vahetus läheduses. Selle suve rahvakogunemised on ilmselgelt tekitanud ka vajaduse lähema WC järele. Nüüdseks on küll alkoholi tarbimise keelu silt vähendanud käimla himustajate arvu, aga kemmerg on omal kohal. Kahjuks oli see minu inspektsiooni üks nõrgemaid. Puuduste rida oli pikk. Vajaka olid nii lukustamisvõimalus, kätepesuvesi kui ka paber. Lisaks ei läinud ka öötundidel oluline tuli põlema. Positiivselt poolelt peab välja tooma, et tegemist oli ikkagi tasuta luksusega ja leidsin seest isegi pistiku, mille töökindluse kontrollimiseks mul kahjuks vastavat tehnikat kaasas ei olnud. Üldiselt kehva ilmega käimla võib viimases hädas küll asja ära ajada, aga ei soovita.
Stiilipunktide poolest läheb esikoht La Dolce Vita läheduses asuvale, kuid mitte eriti silmapaistvale monumenti meenutavale tualetile. Paistab, et Jaak Joala kuju projekteerija on šnitti võtnud kemmergu maitsekast ornamentidega kaunistatud katusest. Tagasihoidlikuks jääval putkal ei puudunud ka muud elementaarsed hüved. Leidusid paber, jooksva veega kätepesuvõimalus ja isegi seep. Meie vaatluskriteeriumite A ja O – uks käis lukku. Läikiv roostevabast terasest sisu peegeldas eeskujulikku hügieenilisust. Lisaks eelpool mainitud hüvedele oli asjaajamine ka veel tasuta. Halleluuja! Kahjuks peab siinkohal välja tooma imelist WC-de inspektsiooni seganud asjaolu. Nii Delta juures asuvas kui ka Pirogovi vetsus koos La Dolce Vita lähedase vetsuga olid prill-lauad üles jäetud.
Nüüdseks on küll alkoholi tarbimise keelu silt vähendanud käimla himustajate arvu, aga kemmerg on omal kohal.
Kodanikud, palume mitte jätta prill-lauda üles, arvestage ka teistega! Täname!
Järgnev tualett pole küll avalikult kasutatav, kuid siiski on Raekoja platsi äärne Hesburgeri vets üks palju kasutatud võimalus. Letist mööda, vildakast trepist üles asub täiesti viie tärni vääriline WC. Meile kõik olulised tingimused olid täidetud – jooksev vesi, seep, paber – täielik luksus. Kahjuks jällegi nõuti 20 senti. Ei saa kuskil ilma maksmata. Keegi ei mõtle vaestele tudengitele … Samuti eksisteerib see võimalus kuni kella 23ni ehk Hesburgeri sulgemiseni. Kiirustage, seltsimehed unetud! Kui sul kõlisevat on ja ka väga hiline pidutseja pole, siis kindlasti võid sinnapoole sammud seada.
Kuid ka suplejaid ja päevitajaid ei jäeta hätta. Juhuks kui peaksid liikuma Anne kanali poole, sealt leiad ranna-ala servalt puude kaitsvast varjust eest loodusesse sulanduvad rohelised Kemmerlingu käimlad. Esialgu rustikaalselt mõjuvad vetsud siiski pettumust ei valmista. Leidsin nii paberit, korraliku luku kui ka pumbatava vee. Ei tasu peljata.
Kuid hoopis vastupidises suunas liikudes leiab Tähtvere-taguse ranna servast samuti tuttava kamuflaažiga põõsastesse peidetud Kemmerlingu metallputka. Esmapilgul võib see kõhe metallist kolakas jube tunduda. Kuid julge hundi rind on rasvane ning kääksuvast uksest sai ikkagi sisse kiigatud. Eest leidsin lausa kolm paberirulli ja samuti tuttava pumbatava kraani.
Kodanikud, palume mitte jätta prill-lauda üles, arvestage ka teistega! Täname!
Peale suplust võite ikka ära käia, kuna soliidsemat Kemmerglingu käimlat annab otsida.
Minu seiklusrohke rännak mööda Tartu välikäimlaid tõestas, et kemmerguid leidub igasuguseid. Mõned puhtad, teised tasulised ja kolmandad jäid üldse suletuks. Minu inspektsiooni tulemuste põhjal on Tartu kesklinna käimlakultuuri kõige esinduslikum isend La Dolce Vita lähedal pargis asuv stiilne, puhas ja tasuta tualett. Kõige puudusterohkem oli hetkel Delta läheduses asuv teisaldatav kemmerg. Siiski loodan, et ükski inimene ei jää ilma ja vaatamata puudustele saab asjad aetud.
Kaubanduskeskuste vetsude võidujooks
Tasku keskus – Eeskujulikult puhtad, paberi ja kätepesuvõimalustega tualetid nii esimesel, teisel kui ka kolmandal korrusel. Kahjuks on Tasku keskus viimastel aastatel teinud kõik vetsud tasuliseks.
2/5
Kvartal – Teise korruse WC on pea täiesti viie tärni vääriline, kuna on palju ruumi, modernsed võimalused ning isegi mahe muusika mängib taustal. Kuuldavasti on just see WC paljude seas eelistatud. Kas just valgustusega peeglite või loomapiltidega kaunistatud kabiinide uste pärast? Kvartali algusaegadel oli kahjuks küll tegemist tasulise vetsuga, kuid õnneks on keskuse omanikud mõistuse häält kuulda võtnud ja enam rahvast ei kasseeri. Kuid alumise korruse omade kohta ei saa sama öelda. Seal tuleb jälle münditaskud välja võtta.
4/5
Kaubamaja – Kaubamaja suur kolmandal korrusel asuv tualett on kahjuks oma ruumikitsikusega üks nõrgimaid Tartus. Kabiinid on väiksemad kui tikukarbid, nii et ei mahu isegi ümber keerama. Paistab, et eesmärk on olnud tekitada võimalikult palju kabiine väikese ala peale, kuid selle võrra ei mahu seal keegi ei istuma ega astuma. Õnneks ei pea kukrut selle vaimustava kogemuse eest kergitama.
1/5
