Jõulukampsunist on saanud peaaegu samasugune pühadeklassika (või -klišee) nagu jõulupuust, kingikuhjast või seapraest. Tänapäevaste üle-võlli-džemprite eelkäijad olid aga märksa tagasihoidlikumad. 

1950ndatel oli jõulukampsun kõigest veider nišitoode, mis oli küll teadlikult turule toodud, ent mida väljaspool tele-eetrit eriti kandma ei kiputud. Järgmiseks 30–40 aastaks jäigi jõulukampsunile kergelt piinlik aura. Kuni juhtus see, mis “veidertoodetega” sageli juhtub: popkultuur. 1989. aastal linastunud filmis “National Lampoon’s Christmas Vacation” kandis Chevy Chase’i kehastatud pereisa Clark Griswold rõõmsalt lumehelbemustriga kampsunit. Ent kõige suurema “teene” tegi jõulukampsunitele ilmselt Mark Darcy (Colin Firth) põhjapõdrakampsun 2001. aasta filmis “Bridget Jonesi päevik”. 

Jõlekampsun läks massidesse, algul irooniliselt, hiljem juba täiesti “ausa” riideesemena, jõudes isegi kõrgmoelavadele. Temaatilised kampsunipeod, ühispildid ja parima kampsuni võistlused ei pane enam kulmugi kergitama. Nagu ka see, et kalendrisse on hiilinud lausa koleda jõulukampsuni päev, mida tähistatakse detsembri kolmandal reedel. Algatuse eesmärk on “tuua rõõm jõuludesse tagasi” ja muuta pühad taas pingevabaks ajaks, nagu need algselt olema pidid. Ehk siis vastukaaluks tarbimishullusele ja kingipaanikale võiks tõmmata selga ühe kitšimaigulise kampsuni ja vabalt võtta. 

Siinkohal poeb hinge siiski väike künismipisik, sest kolekampsunialgatus tundub iga aastaga muutuvat järjest rohkem samasuguseks tarbimishulluseks, millele vastanduda püütakse. Guugeldades sõnapaari “christmas sweater” hüppab ette lehekülgede kaupa kolekampsuneid (sõna “ugly” võib otsingust vabalt välja jätta, sest ühtegi “mittekoledat” vastet jõulukampsunile Google nagunii ei anna). Kui kampsun ei kõneta, võib valida koledate dressipluuside, särkide ja muude temaatiliste riideesemete seast. 

See ei tähenda muidugi, et jõulukampsuni peaks kohe maha kandma. Igal juhul on kiiduväärt mõte, et jõulude ajal võiks vähem närvitseda ja ennast mitte nii tõsiselt võtta. Kolekampsunipäeva korraldusmeeskond on sidunud oma algatuse heategevusega, nii et kampsuniostuga saab toetada puudust kannatavaid lapsi. Lisaks on internet täis õpetusi, kuidas sobiv kampsun hoopis ise valmis kududa. Selleks, et jõulukampsunite virvarris mitte pead kaotada, olgu välja toodud peamised kampsunikategooriad, mis pühadeaegse enesemääratlemise ehk veidi lihtsamaks teevad.

Kampsuniklassika

Jõuluvanad, põhjapõdrad, lumehelbed,  kuusekesed jne on ilmselt ka ajaliselt kõige vanem kampsunikategooria. Piisavalt neutraalne, et sobida ühtviisi hästi nii perekondlikule jõulusöömingule, lasteaia jõulupeole kui ka kogu töökollektiivi ühispildile. Ja loomulikult kõigile hingelt Mark Darcydele. Samuti hea hüppelaud algajale jõulukampsuni kandjale, kes kohe liigset tähelepanu äratada ei taha (ent soovib siiski trendiga kaasas käia). Muuseas, väiksemate ja vähem tähelepanu äratavate mustritega eksemplarid võivad esmapilgul meenutada lausa tavalisi kampsuneid. Näiteks uudistasin ma üht kampsunit H&M-is tükk aega, enne kui taipasin, et sellel on tegelikult põdramotiiv.

Tõeline jõuluklassika. Parempoolse kampsuniga paistab jõulupeol sama hästi silma nagu päris punaninaga Rudolf

Kavalkampsun

Sõnamängud, naljad, viited popkultuurile. Näiteks pildil olev kampsun on hommage palavalt armastatud (või tuliselt vihatud, sõltub, kellelt küsida) jõulufilmile “Üksinda kodus 2”. Peategelane Kevin McCallister (Macaulay Culkin) vaatab filmi “Angels With Filthier Souls”, kus kurikaelad arveid klaarivad ja püstolitärina taustaks kõlab just seesama jõulusoov, mis kampsunil kirjas on. Muide, Kevini vaadatud film on omakorda lavastus 1939. aasta gangsterifilmist “Angels With Dirty Faces”, nii et üllatavalt metatasandiline lähenemine ühe kerglase jõulufilmi kohta. Sobib taas põhimõtteliselt kõigile ja kõikjale (eriti Instagrami). Aga naljadest aru saamine eeldab teatud sarnase kultuuritausta olemasolu (ja keeleoskust). Nii võib näiteks vanavanaema leida, et oleks ilus kampsun küll, kui seda imelikku kirjakribu ees ei oleks ja kogu hoolikalt planeeritud vaimukus läheb täiesti kaotsi.

Tsitaat, mida teavad ilmselt une pealt kõik, kes vähegi pühade ajal televiisorit vaatavad

Küüniku kampsun

Igasugune jõuludonnõmedad- ja häidmisiganespühi-kirjaga kampsun. Boonuspunktid, kui kampsun on musta värvi. Neile, kes tahavad näidata, et kogu see jõuluvärk jätab nad täiesti külmaks (aga mitte nii külmaks, et oma suhtumist kampsuniga edasi anda). Sobib ka inimestele, kes on just avastanud, et (SPOILER) jõuluvana ei ole tegelikult olemas.

Parimal juhul leiavad nii tulihingeline jõulufänn kui -vihkaja endale korraga sobivad kampsunid.

Kaheksateist-pluss-kampsun

Teatud mõttes edasiarendus kõigist eelnevatest kategooriatest, ainult et oluliselt vähem peresõbralik ja oluliselt rohkemate F-sõnadega. Ja kahjuks ka sageli vähem vaimukas. Paarituvad põhjapõdrad, joomisnaljad, nilbed päkapikud – nimekiri on peaaegu lõputu. Sobib näiteks kolmanda tekiilaringi ajaks ja poissmeestepidudele. Tartu poodides luurates ma neid ei leidnud, ent siit leiab mõned stiilinäited: https://www.uglychristmassweater.com/product-category/adult-humor/

Artikkel valmis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrantide õppeaine “Projektipraktika” raames.