Õues on Eesti kevad oma täies hiilguses – jahe, pilves ja tuuline. Ukse kõrval vihmaveetoru peal on Telegrami kleeps, üle õla vaatab mulle vastu Ameerika suursaatkond
Continuekehad voodis ristatud valge lagi vaatab vastu teises toas raadio sealt kostumas tagurpidi vaal ma ei mäleta, kas oli hommik see või hoopis õhtu aga sa puudutasid mind ilma lähedale
ContinueBubye Valley looduspark Zimbabwes on koht, kus ameeriklasest hambaarst Walter Palmer lasi maha lõvi Cecili, mis tekitas maailmas suurt poleemikat.
ContinueÄrkasin Lisebethi hääle peale. Ta karjus hüsteeriliselt ja hirmunult ning peletas nii meilt kõigilt une.
Continueveel on vara ja natuke aega me oleme endaga päri hetkel veel enese mõte ei vääna kohustusnõlv ei tee tüli
Continuenagu vietnaami aal nelke püssirauda topiti püssisuude asemel nüüd inimsuudesse topiks
ContinueNoela Rukundo istus oma Austraalias Melbourne’is asuva maja ees autos ja vaatas, kuidas viimased leinajad välja marssisid. Nad tulid matustelt – tema matustelt.
ContinueNeljas Dimensioon avaldab oma nägemuse vastvalmiva sarja “Protsess” esimese osa käsikirjast.
Continuekui oled paarikümnendais siis koju jõuad harva sest kohustusi rohkem on kui aega, mida võtta distants sind paneb kohkuma ja kuigi ju ei tahaks
Continue