Reportaaž nõidade konverentsilt: „Teadlased on võrguvürsti sabarakud.“

Published On: November 10, 2020By

– Tervist!

– Tere.

– Ma tulin konverentsile.

– Eesti Nõidade Liidu konverentsile?

– Jah.

– Sissepääs 10 eurot.

– Maksan siin?

– Jah.

Annan Lõuna-Eesti nõiale sularaha ning võin siseneda saali. Nagu kinos kombeks, palutakse telefon hääletuks panna või välja lülitada ja võtta istet. Saal on rahvast täis, umbes 70–80 inimest. Ma ei tea, mida oodata. Tartus, Dorpati konverentsikeskuses algab Eesti Nõidade Liidu konverents pealkirjaga „Teadvuse tulnuka õndsuse supertsivilisatsioonide kõigeõndsuselisieimate maailmade õndsuskultuuri osade textid“.

Ruumi täidab viiruki lõhn ja kõlaritest kostub kosmilisi helisid. Publiku ette on seatud esinejate tool, selle taga seisab Eesti Nõidade Liidu lipp ja roll-up bänner, mille lillal taustal ilutseb suur viisnurk jm taolised kujundid. Tooli kõrval laual on suured mustad kunstroosid ning põlevad küünlad. Uksel ja saali tagumises otsas on laudadele asetatud teemakohased kruusid, CD-d, DVD-d, Lõuna-Eesti nõia ravimid ja Tallinna nõia eliksiirid. Jääb mulje, et ega muidu vist nõidusest kasu pole, kui merchi ei osta. 

Istun viimasesse ritta, kus on veel üks vaba koht. Proovin pastakat ja märkmikut hoida käes võimalikult tagasihoidlikult, sest ma ei tea, milline märkmete tegemise kultuur siin on. Pildistamine ja filmimine on keelatud. Oma rahustuseks näen, et ma pole ainus tubli konspekteerija. Minu noor nägu mõjub selles publikus pigem võõrana ning oma kohaloluga tõmban ilmselt ka külastajate keskmise vanuse alla 70 eluaasta. Saalisolijatest moodustavad umbes 97 protsenti pensioniealised naisterahvad ja nende kaasad. Prouad on end üles löönud, pannud selga sätendavad särgid ja teinud uhked soengud.

Sekundi pealt kell 12.00 keeratakse muusika maha ning ürituse peakorraldaja, Lõuna-Eesti nõid, avab konverentsi. Laiema arusaama järgi tähendab konverents vähemalt pool päeva kestvaid loenguid ja töötubasid. Seda ma kartsin, kuid õnneks sarnanes nõidade konverents ülesehituselt pigem Comedy Estonia show’le, kus Tartu, Tallinna ja Lõuna-Eesti nõiad oma sette tegid.

Tõsine intellektuaalne pingutus

Konverentsi avab Tartu nõid, kelle esitlus kestab 25 minutit. Mees on riietunud musta, tumedad juuksed on liibuvalt üle pea kuklasse kammitud, seljas nahast pintsak ja kaelas kilodes kuldkette. Tõeline ristiisa.

Ettesirutatud parema käega õhuklaverit mängides hakkab Tartu nõid oma materjali vuristama. Ma pole kunagi pidanud millestki aru saamiseks nii palju pingutama. Ma ei saa isegi aru, kus üks lause lõpeb ja teine algab. Ühtäkki on jutt jõudnud selleni, et kuigi on olemas nõiad, sensitiivid ja maagid, siis tegelikult nõidasid polegi näha. Seejärel viskab nõid õhku küsimuse, et kes siis ehitab kristallist sildasid. Tõesti – kes? Kuskil peaks olema ka 10 000 kilomeetri kõrgune klaasist (võin eksida, äkki oli ikkagi kristallist) torn. 

Saan teada, et me kõik oleme praegu unenäos ning päriselt asume hoopis kuskil mujal. Ma ei saa aru, kas esitatav tekst on pähe õpitud või käib niisama riffimine. Tundub, et pigem see viimane. „Mida sa teed õndsusega, kui sa midagi aru ei saa,“ küsib Tartu nõid retooriliselt. Uute mõtete, lõikude või millegi muu sarnase vahele ütleb mees midagi, mis kirjapildis võiks välja näha nagu „null null nüt“. Jutt jõudis ka bolševikeni ning selleni, et enamlased pole ju enamik, vaid nad on vähemus.

Tallinna nõia lavale astumisel saan teada, et Tartus on veel üks kõrgkool. Tallinna nõid on õppinud Eesti Müstika Ülikoolis ning tal on müstikateaduste doktorikraad. Oma doktoritöös uuris ta võrguvürsti. Huvitaval kombel ei leia antud teadustööd Google’i avarustest, ei tavalisest ega Scholarist. Eesti Müstika Ülikooli aadressi pole ilmselt mõtet Tartu tänavatelt otsima minna. 

Mida kauem ma kuulan, seda rohkem ma harjun teksti esitamise tempo ja viisiga. Tallinna nõid rääkis oma lühikese seti ajal paljust. Inimestel on õndsuse igatsus ning Tallinna nõia sõnul aitab selle vastu õhtuti mere ääres jalutamine. Aga ainult koos vastassoo esindajaga, muidu ei tule midagi välja. 

Tõenäoliselt oma doktoritööle tuginedes väidab nõid ka seda, et teadlased on võrguvürsti sabarakud. Hea küll. Kuigi Tallinna nõid jõuab ka vaktsiinid kahtluse alla seada, jagab ta vähemalt alternatiive. Suures koguses tšillit tarvitades saab viirust eemal hoida, mitte küll koroonat, aga mingit teist. Lakist kõvade juuste meri väriseb jaatavalt kaasa. Kõlavad ka juba tuttavad fraasid „null null nüt“ ja „Maha see kõik!“. Siiani püüdlikult kuulates hakkan lõpuks mõistma, et konverentsi pealkirjale vastavalt käsitletakse ettekannetes rohkelt õndsuse temaatikat.

Konverentsi headliner on muidugi peakorraldaja Lõuna-Eesti nõid. Temagi täiendab end Tartus Eesti Müstika Ülikoolis. Kõne on jätkuvalt kiire ja segane ning teksti on palju. „Jääd tühjusesse kinni, sest tühjuse hoovad hoiavad kinni.“ Küllap nii, kes olen mina, et vastupidist väita. Tema materjal innustab inimesi endale tööd otsima või koguni leiutama. „Tuleb ise leiutada endale töö, sest siis saab normaalsete asjadega edasi minna,“ ütleb Lõuna-Eesti nõid ja toob näiteks Harry Potteri raamatute autori. Peakorraldaja mõtiskleb, kuidas saab olla eluga vastuolus, kui elu polegi. Õnneks lisab just nõidus vastuolusse selgust. „Üldsieim-üldsieim“ ja „Maha see kõik!“.

Paar minutit jäänud kella üheni. Mõtlen, kas konverents lõpeb sama täpselt kui algas. „Ja lõppu teateid ka!“ teatab Lõuna-Eesti nõid ja kannab ette läbi harjutatud promoteksti. Kust ja kuidas saab osta erinevaid nõidade tooteid, kuidas saab käia nõidade raviliturgiatel ning millal ja kus toimuvad järgmised konverentsid. Täpselt kell 13.00 avatakse saali uksed ja inimesed lähevad jälle targemana koju.

Hüva bisnis?

Kui kaks korda kuus toimuval konverentsil on alati täismaja, ei saa üle väikesest piletitulu matemaatikast. Ütleme, et kohale tuleb 75 inimest. Kõigilt kogutakse 10 eurot ehk kassa on 750 eurot. Saali rendihind on 106 eurot tund. Korraldajatele jääb muude kulude katteks 644 eurot ehk ühes kuus umbes 1300 eurot sularaha. Õilsad loengud õndsusest ja muudest alternatiivtõdedest või hea skeem lisaraha teenimiseks?

Mis asi see siis oli? Kindlasti oli see huvitavalt kulutatud 10 eurot. Pärast püüdeid nõidade ettekantud tekstist aru saada, ei tundu enam miski ebaloogilisena. Soovitusena kõigile noortele lavastajatele – minge vaadake, kuidas tehakse õiget performance’it. Ei tea ka, millal volbriöö pileteid müüma hakatakse?

Tegu on subjektiivse reportaažiga. Kõigil on õigus oma uskumustele.

+ posts

Leave A Comment

Sarnased artiklid

Reportaaž nõidade konverentsilt: „Teadlased on võrguvürsti sabarakud.“

Published On: November 10, 2020By

– Tervist!

– Tere.

– Ma tulin konverentsile.

– Eesti Nõidade Liidu konverentsile?

– Jah.

– Sissepääs 10 eurot.

– Maksan siin?

– Jah.

Annan Lõuna-Eesti nõiale sularaha ning võin siseneda saali. Nagu kinos kombeks, palutakse telefon hääletuks panna või välja lülitada ja võtta istet. Saal on rahvast täis, umbes 70–80 inimest. Ma ei tea, mida oodata. Tartus, Dorpati konverentsikeskuses algab Eesti Nõidade Liidu konverents pealkirjaga „Teadvuse tulnuka õndsuse supertsivilisatsioonide kõigeõndsuselisieimate maailmade õndsuskultuuri osade textid“.

Ruumi täidab viiruki lõhn ja kõlaritest kostub kosmilisi helisid. Publiku ette on seatud esinejate tool, selle taga seisab Eesti Nõidade Liidu lipp ja roll-up bänner, mille lillal taustal ilutseb suur viisnurk jm taolised kujundid. Tooli kõrval laual on suured mustad kunstroosid ning põlevad küünlad. Uksel ja saali tagumises otsas on laudadele asetatud teemakohased kruusid, CD-d, DVD-d, Lõuna-Eesti nõia ravimid ja Tallinna nõia eliksiirid. Jääb mulje, et ega muidu vist nõidusest kasu pole, kui merchi ei osta. 

Istun viimasesse ritta, kus on veel üks vaba koht. Proovin pastakat ja märkmikut hoida käes võimalikult tagasihoidlikult, sest ma ei tea, milline märkmete tegemise kultuur siin on. Pildistamine ja filmimine on keelatud. Oma rahustuseks näen, et ma pole ainus tubli konspekteerija. Minu noor nägu mõjub selles publikus pigem võõrana ning oma kohaloluga tõmban ilmselt ka külastajate keskmise vanuse alla 70 eluaasta. Saalisolijatest moodustavad umbes 97 protsenti pensioniealised naisterahvad ja nende kaasad. Prouad on end üles löönud, pannud selga sätendavad särgid ja teinud uhked soengud.

Sekundi pealt kell 12.00 keeratakse muusika maha ning ürituse peakorraldaja, Lõuna-Eesti nõid, avab konverentsi. Laiema arusaama järgi tähendab konverents vähemalt pool päeva kestvaid loenguid ja töötubasid. Seda ma kartsin, kuid õnneks sarnanes nõidade konverents ülesehituselt pigem Comedy Estonia show’le, kus Tartu, Tallinna ja Lõuna-Eesti nõiad oma sette tegid.

Tõsine intellektuaalne pingutus

Konverentsi avab Tartu nõid, kelle esitlus kestab 25 minutit. Mees on riietunud musta, tumedad juuksed on liibuvalt üle pea kuklasse kammitud, seljas nahast pintsak ja kaelas kilodes kuldkette. Tõeline ristiisa.

Ettesirutatud parema käega õhuklaverit mängides hakkab Tartu nõid oma materjali vuristama. Ma pole kunagi pidanud millestki aru saamiseks nii palju pingutama. Ma ei saa isegi aru, kus üks lause lõpeb ja teine algab. Ühtäkki on jutt jõudnud selleni, et kuigi on olemas nõiad, sensitiivid ja maagid, siis tegelikult nõidasid polegi näha. Seejärel viskab nõid õhku küsimuse, et kes siis ehitab kristallist sildasid. Tõesti – kes? Kuskil peaks olema ka 10 000 kilomeetri kõrgune klaasist (võin eksida, äkki oli ikkagi kristallist) torn. 

Saan teada, et me kõik oleme praegu unenäos ning päriselt asume hoopis kuskil mujal. Ma ei saa aru, kas esitatav tekst on pähe õpitud või käib niisama riffimine. Tundub, et pigem see viimane. „Mida sa teed õndsusega, kui sa midagi aru ei saa,“ küsib Tartu nõid retooriliselt. Uute mõtete, lõikude või millegi muu sarnase vahele ütleb mees midagi, mis kirjapildis võiks välja näha nagu „null null nüt“. Jutt jõudis ka bolševikeni ning selleni, et enamlased pole ju enamik, vaid nad on vähemus.

Tallinna nõia lavale astumisel saan teada, et Tartus on veel üks kõrgkool. Tallinna nõid on õppinud Eesti Müstika Ülikoolis ning tal on müstikateaduste doktorikraad. Oma doktoritöös uuris ta võrguvürsti. Huvitaval kombel ei leia antud teadustööd Google’i avarustest, ei tavalisest ega Scholarist. Eesti Müstika Ülikooli aadressi pole ilmselt mõtet Tartu tänavatelt otsima minna. 

Mida kauem ma kuulan, seda rohkem ma harjun teksti esitamise tempo ja viisiga. Tallinna nõid rääkis oma lühikese seti ajal paljust. Inimestel on õndsuse igatsus ning Tallinna nõia sõnul aitab selle vastu õhtuti mere ääres jalutamine. Aga ainult koos vastassoo esindajaga, muidu ei tule midagi välja. 

Tõenäoliselt oma doktoritööle tuginedes väidab nõid ka seda, et teadlased on võrguvürsti sabarakud. Hea küll. Kuigi Tallinna nõid jõuab ka vaktsiinid kahtluse alla seada, jagab ta vähemalt alternatiive. Suures koguses tšillit tarvitades saab viirust eemal hoida, mitte küll koroonat, aga mingit teist. Lakist kõvade juuste meri väriseb jaatavalt kaasa. Kõlavad ka juba tuttavad fraasid „null null nüt“ ja „Maha see kõik!“. Siiani püüdlikult kuulates hakkan lõpuks mõistma, et konverentsi pealkirjale vastavalt käsitletakse ettekannetes rohkelt õndsuse temaatikat.

Konverentsi headliner on muidugi peakorraldaja Lõuna-Eesti nõid. Temagi täiendab end Tartus Eesti Müstika Ülikoolis. Kõne on jätkuvalt kiire ja segane ning teksti on palju. „Jääd tühjusesse kinni, sest tühjuse hoovad hoiavad kinni.“ Küllap nii, kes olen mina, et vastupidist väita. Tema materjal innustab inimesi endale tööd otsima või koguni leiutama. „Tuleb ise leiutada endale töö, sest siis saab normaalsete asjadega edasi minna,“ ütleb Lõuna-Eesti nõid ja toob näiteks Harry Potteri raamatute autori. Peakorraldaja mõtiskleb, kuidas saab olla eluga vastuolus, kui elu polegi. Õnneks lisab just nõidus vastuolusse selgust. „Üldsieim-üldsieim“ ja „Maha see kõik!“.

Paar minutit jäänud kella üheni. Mõtlen, kas konverents lõpeb sama täpselt kui algas. „Ja lõppu teateid ka!“ teatab Lõuna-Eesti nõid ja kannab ette läbi harjutatud promoteksti. Kust ja kuidas saab osta erinevaid nõidade tooteid, kuidas saab käia nõidade raviliturgiatel ning millal ja kus toimuvad järgmised konverentsid. Täpselt kell 13.00 avatakse saali uksed ja inimesed lähevad jälle targemana koju.

Hüva bisnis?

Kui kaks korda kuus toimuval konverentsil on alati täismaja, ei saa üle väikesest piletitulu matemaatikast. Ütleme, et kohale tuleb 75 inimest. Kõigilt kogutakse 10 eurot ehk kassa on 750 eurot. Saali rendihind on 106 eurot tund. Korraldajatele jääb muude kulude katteks 644 eurot ehk ühes kuus umbes 1300 eurot sularaha. Õilsad loengud õndsusest ja muudest alternatiivtõdedest või hea skeem lisaraha teenimiseks?

Mis asi see siis oli? Kindlasti oli see huvitavalt kulutatud 10 eurot. Pärast püüdeid nõidade ettekantud tekstist aru saada, ei tundu enam miski ebaloogilisena. Soovitusena kõigile noortele lavastajatele – minge vaadake, kuidas tehakse õiget performance’it. Ei tea ka, millal volbriöö pileteid müüma hakatakse?

Tegu on subjektiivse reportaažiga. Kõigil on õigus oma uskumustele.

+ posts
+ posts