Klienditeenindaja ametit peetakse lihtsaks. Öeldakse: „See ei ole mingi töö, lihtsalt seisad ja räägid inimestega ju.“ Kuid tegelikult on lood teisiti. Pikad päevad, kiire tempo ning erinevad kliendid, kellest igaühel on erisoovid, on klienditeenindaja igapäevaelu. Leti taga on aga siiski päris inimene, kelle naeratuse taga peitub hulk raskusi, mis selle ametiga kaasnevad. 

Rainis Pajumäe on töötanud nii koka, teenindaja, kelneri kui ka baarmenina kokku üle kümne aasta. Töö kõrvalt haldab ta meemilehte „Restomeemid“. „Minu jaoks on klienditeeninduse esmane tähendus külalislahkus,“ sõnas Pajumäe. 

Tema sõnul on kõige tähtsam luua kliendiga kontakt. „Minu arvates nõuab see sinult endalt suurt empaatia- või äratundmisvõimet. Kõik inimesed on erinevad. Sa ei saa teenindada ühte lauda samamoodi, nagu sa teenindasid kõrvallauda,“ sõnas Pajumäe. 

Pajumäe sõnul on töö peamised raskused selle kiirus ja rohked ootamatud olukorrad, mis nõuavad suurt kohanemisvõimet. Aeg on piiratud, tööülesandeid palju. „Lõunaaeg oleneb päevast – mõni päev ei ole sul seda üldse,“ kirjeldas Pajumäe töö tempot. 

Ta tunnistas, et väärtustab väga seda kogemust, mille saab klientidega suheldes: „Nad jagavad oma elulugusid, enda seiklusi ja rännakuid, see on hästi tore.“

Kristo Lassi on töötanud klienditeeninduses 15 aastat ning seda mitmes erinevas kohas. Ta alustas kokana, liikus üle teenindusesse, kandideeris teenindusjuhiks ja viimased kaks aastat oli restoranis tegevjuht. Nüüd tegeleb Lassi enda ettevõttega – peab oma kokteilibaari. Tema sõnul peab inimene tundma, et ta on teretulnud kohe, kui ta restorani siseneb. 

Toitlustuses on tavaline vahetuse pikkus 12 tundi või isegi rohkem. Pool ööpäeva püstijalu olemine aga ei pruugi kõigile sobida. „Üks asi, mis teeb heast teenindajast võib-olla mitte nii hea teenindaja, on see, et nad ei jõua taastuda,“ sõnas Lassi. 

Innustav on Lassi sõnul külaliste positiivne reaktsioon. „Eriti äge on see, kui inimesed jätavad sind meelde mitte teenindajana, vaid isiksusena. Nad ei tule lihtsalt baari, nad tulevad selle konkreetse inimese juurde,“ rääkis ta. Tema arvates on just hea tagasiside see, mis häid teenindajaid toidab. 

Diana (nimi muudetud) on töötanud mitmes erinevas kiirtoidukohas. Tema sõnul on töö pingeline ja stressirohke, aga kiirtoidukoha klientuur on väga kirju – koolilastest eakate inimesteni ja tuhandete turistideni välja. Põhiline probleem on see, et tihtipeale pole korraga tööl piisavalt töötajaid, seega kogu koormus langeb kahe-kolme inimese peale. „Peab reaalselt jooksma. Sa pead olema valmis selleks, et mingi aeg tuleb palju inimesi ja sul võib-olla ei olegi aega puhata või süüa,“ sõnas Diana. 

Ta meenutas kohutavat juhtumit, mida koges kiirtoidukohas teenindajana. Kui klient sai tellimuse kätte, hakkas ta teenindajat sõimama, sest arvas, et söögiga läks liiga kaua. Seejärel hakkas ta süüdistama Dianat, et teenindus on kohutav ning kokk ei jälginud toiduohutuse nõudeid. Mees viskas seejärel oma burgeri leti taha. „Ta oli kas alkoholi- või narkojoobes,“ rääkis Diana. „See oli hirmus. Mulle tundus, et see lendab otse näkku. Olime kõik šokeeritud.“

Sageli ei näe kliendid teenindajas inimest. „Nad tahavad kiiret ja kvaliteetset teenindust, kuid on ise tihtipeale ebaviisakad,“ rääkis Diana. Teenindaja ei jõua füüsiliselt kõike teha – mõni laud jääb ikka koristamata, mõni asi tegemata. „Hea oleks, kui inimene suudaks end teenindaja jalatsitesse panna,“ leidis Diana. Töö headest külgedest rääkides muigas Diana, et alati on tore, kui klient oma prügi ise ära viskab või teeninduse eest isegi tänab. 

Sten Lipp on baarmenina töötanud neli aastat. Baarmeni töö meeldib talle, sest see ühendab endas suhtlemist ja loovust. Ent ta pole täielikult nõus väitega, et baaris teenindamine sarnaneb liinitööga.

Öötööga on Lipp harjunud. „Ma üldiselt valiksingi pigem öö- kui päevavahetuse,“ tunnistas ta. Tema sõnul on päevane teenindus väga formaalne ning reeglite järgi, öösel aga vabam ja personaalsem. „Mulle meeldib, kui tempo on kiire, siis aeg lendab ka kiiremini,“ rääkis Lipp. Ta arvab, et töö tempoga harjub ära ning lõpuks võib seda isegi nautima hakata.  

Baarmeni töös on väga palju loovust ja personaalset suhtlemist. Kui klient ei oska endale jooki valida, pöördub ta soovituse saamiseks teenindaja poole. „Eriti hea on, kui pakud kellelegi midagi erilist, ja see meeldib talle väga, ta on õnnelik,“ lausus Lipp.

See töö nõuab väga palju pingetaluvust ja positiivset suhtumist, sõnas Lipp. Vahepeal juhtub, et kliendid käituvad ebaviisakalt. „Neid olukordi ei tohi südamesse võtta, unustad ja paned edasi,“ rääkis Lipp. „Eriti hea on see, kui sa oled ise positiivne ja suudad seda head energiat klientidele üle anda.” 

Igasugune töö väärib lugupidamist – olgu see arst, juuksur või klienditeenindaja. Kõik ootavad head teenindust, kuid ei mõelda, kui raske see teenuse pakkujale olla võib. Öelda teenindajale tere, aitäh ja head aega ei maksa ju midagi. Kui tellimusega läheb kauem aega või järjekord on pikk, säästab rahulikuks jäämine nii kliendi kui teenindaja närve. Klienditeenindus on eelkõige suhtlus, kus samaväärset rolli kannavad mõlemad osapooled. Siiski tuleb vahepeal taas meelde tuletada – leti taga on eelkõige inimesed, mitte lihtsalt teenindajad.