Hiina loodeosas elavad uiguurid esitasid juulis Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule sadu lehekülgi tõendeid sellest, kuidas Hiina üritab nende rahvast välja suretada. Kommunistlik ja usuvastane Hiina saadab islamiusulisi uiguure sundkorras n-ö poliitilise ümberõppe laagritesse. Uiguuride sõnul võib laagrites toimuvat nimetada genotsiidiks – väidetavalt neid piinatakse, vägistatakse ja sundstreiliseeritakse.

Juuli alguses jõustas Hiina uue Hongkongi julgeolekuseaduse, mida hoiti kuni jõustumiseni salajas. Uus seadus on pealiskaudselt sõnastatud ja laialt tõlgendatav. Sisuliselt annab see Hiinale õiguse mõista kohut salaja ning enda poolt määratud kohtunikega hongkonglaste üle, kes on Hiinale “ohtlikud”. “Ohtlikuks” saab pidada juba inimest, kes kritiseerib Hiina valitsust.

Selle seaduse pärast ei julge oma kodumaale naasta kaks Tartu Ülikooli tudengit, kellest saab lugeda käesolevast 4jalehest. See on selle aasta jooksul teine kord, kui Tartu Ülikool takistas Hiina-kriitilise informatsiooni liikumist. 

Viimasel ajal on muutunud ka poliitilised hoiakud Hiina suhtes – avaldatakse kriitikat, kehtestatakse sanktsioone ja piiratakse koostööd Hiina tehnoloogiaettevõtte Huaweiga. India keelustas juuni lõpus üle 50 Hiina päritolu mobiilirakenduse, sealhulgas TikToki, kuna India valitsuse arvates võib Hiina kasutada populaarseid rakendusi luuretegevuseks ja isikuandmete kogumiseks. Donald Trumpi sõnul kavatseb ka USA kavatseb samuti TikToki ära keelata.

Möödunud nädalal otsustas Eesti valitsus, et riik ei toeta Tallinna-Helsingi tunneli rajamist, mida oleks osalisest rahastatud Hiina investorite poolt. KAPO rääkis Hiina rahadega ehitatud tunnelist kui ohust juba eelmise aasta kevadel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valmib parasjagu määrus, millega tahetakse piirata kõrge riskiga tehnoloogiate kasutamist telekommunikatsioonivõrkudes. Ehkki ükski poliitik pole seda valjult välja öelnud, paistab see olevat suunatud otse Huawei 5G tehnoloogia tõrjumiseks. 

Ajal, mil läänemaailm ja Hiina naaberriigid on muutmas selgelt orjalikku suhtumist välissuhetes, pigistab Tartu Ülikool silmi järjest rohkem kinni ning jätkuvalt ei soovi avaldada detaile ülikooli koostööleppest Huaweiga. Kui tahtsime rääkida ülikooliga Hongkongi tudengitega juhtunust, põrgatati meid inimese juurest inimese juurde, kellest mitte keegi ei tahtnud vastata küsimustele.  Lõpuks soovitas prorektor Aune Valk lugeda oma varasemat sõnavõttu. Meie täpsustavad küsimused ei saanud ilmumise ajaks vastust. 

Avalikult põhjendas ülikool Hongkongi tudengite artikli korjamist Facebookist sellega, et ülikool ei soovi sekkuda välispoliitikasse. Ometi tegi Tartu Ülikool juulis postituse, kus avaldas toetust Black Lives Matter liikumisele. Tumedanahaliste elud loevad, aga uiguuride või hongkonglaste omad mitte? 

Kallis alma mater. Endiste ja praeguste tudengitena pöördume su poole palvega lõpetada inimõiguste kaitsmine vaid siis, kui see on mugav. Ülikooli 2015-2020 arengukavas seisab: “Teadvustame nii oma tegemiste kui ka tegemata jätmiste ühiskondlikku mõju. Meie sõnad ja teod on kantud vastutusest mineviku, oleviku ja tuleviku ees”. Vastutage siis.