TUIMUSE TRIUMF: märkmeid koroonakriisist

Published On: April 7, 2020By

Saaremaast on saanud Eesti koroonaepitsenter – suuresti Sotsiaalministeeriumi ja allasutuste saamatuse ning ükskõiksuse tõttu. Sotsiaalminister Tanel Kiik räägib tänaseks kujunenud olukorrast entusiastlikult kui töövõidust, kuid jätkuvalt on vastuseta näiteks küsimus, miks lasti Saaremaale Milano võrkpalliklubi ilma, et keegi oleks neid koroona suhtes testinud? See oli ju teada, et Põhja-Itaalias levib koroona ülijõudsalt.  Ei ole kahtlustki, et Saaremaa kriis oli ennetatav.

Lisaks Saaremaale on viirus tunginud hooldekodudesse, kus elavad kõige haavatavamad ühiskonnaliikmed. Hooldekodudesse leviku vältimine oli valitsuse üks prioriteete. Selles nagu paljus muuski ollakse läbi kukkunud. Miks eitasid terviseametnikud Merike Jürilo, Martin Kadai ja Irina Dontšenko pikalt, et koroonaviirusest võib saada probleem? Miks viroloog Irja Lutsar jagas lõdva randmega kommentaare teemal, millest ta tuhkagi ei jaganud ja uinutas inimesi suure ohu ees? Miks perearst Karmen Joller eksitab jätkuvalt avalikkust oma rumalustega stiilis matemaatikud-füüsikud-keemikud-hoidku-suud-kinni? Ja kõige tähtsam: mis kurat on juba aastaid toimunud Sotsiaalministeeriumis, et riigil puudub igasugune valmisolek ja valvsus kriiside suhtes?

Ja kui kriis kätte jõudis, tahtsid teadlased ja ettevõtjad koroonakriisi süvenemise vastu ja sellega seotud raskuste leevendamiseks ulatada abikäed, aga riik lükkas need käed eeemale. “Kauboid,” ütles Jaak Aab. Kauboid, kes erinevalt riigiametnikest tundsid vastutust ühiskonna ees. Tundub, et mõned tippametnikud näevad oma funktsiooni üksnes õlle vastu võitlemises. Maksku, mis maksab. Muu töö on juba aastaid tegemata ja selle hunnik tiksub nagu viitsütikuga pomm.

Kauboidest ja riigiametnikest koroonakriisis kirjutab pikemalt ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle väljaandes Kohaliku Info Keskus.

 

Leave A Comment

Sarnased artiklid

TUIMUSE TRIUMF: märkmeid koroonakriisist

Published On: April 7, 2020By

Saaremaast on saanud Eesti koroonaepitsenter – suuresti Sotsiaalministeeriumi ja allasutuste saamatuse ning ükskõiksuse tõttu. Sotsiaalminister Tanel Kiik räägib tänaseks kujunenud olukorrast entusiastlikult kui töövõidust, kuid jätkuvalt on vastuseta näiteks küsimus, miks lasti Saaremaale Milano võrkpalliklubi ilma, et keegi oleks neid koroona suhtes testinud? See oli ju teada, et Põhja-Itaalias levib koroona ülijõudsalt.  Ei ole kahtlustki, et Saaremaa kriis oli ennetatav.

Lisaks Saaremaale on viirus tunginud hooldekodudesse, kus elavad kõige haavatavamad ühiskonnaliikmed. Hooldekodudesse leviku vältimine oli valitsuse üks prioriteete. Selles nagu paljus muuski ollakse läbi kukkunud. Miks eitasid terviseametnikud Merike Jürilo, Martin Kadai ja Irina Dontšenko pikalt, et koroonaviirusest võib saada probleem? Miks viroloog Irja Lutsar jagas lõdva randmega kommentaare teemal, millest ta tuhkagi ei jaganud ja uinutas inimesi suure ohu ees? Miks perearst Karmen Joller eksitab jätkuvalt avalikkust oma rumalustega stiilis matemaatikud-füüsikud-keemikud-hoidku-suud-kinni? Ja kõige tähtsam: mis kurat on juba aastaid toimunud Sotsiaalministeeriumis, et riigil puudub igasugune valmisolek ja valvsus kriiside suhtes?

Ja kui kriis kätte jõudis, tahtsid teadlased ja ettevõtjad koroonakriisi süvenemise vastu ja sellega seotud raskuste leevendamiseks ulatada abikäed, aga riik lükkas need käed eeemale. “Kauboid,” ütles Jaak Aab. Kauboid, kes erinevalt riigiametnikest tundsid vastutust ühiskonna ees. Tundub, et mõned tippametnikud näevad oma funktsiooni üksnes õlle vastu võitlemises. Maksku, mis maksab. Muu töö on juba aastaid tegemata ja selle hunnik tiksub nagu viitsütikuga pomm.

Kauboidest ja riigiametnikest koroonakriisis kirjutab pikemalt ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle väljaandes Kohaliku Info Keskus.