“Ametinimetust ei ole, oledki asendusteenistuja. Teed palju erinevaid asju. Mingi osa päevast olin abiõpetaja, teise osa lapsehoiuteenuse osutaja, tugiisik. Suvel värvisin seina, olin remondimees põhimõtteliselt. Teed, mida vaja,” kirjeldab asendusteenistuse Hilariuse koolis läbinud Joonas Vatter. Üllataval kombel on palju noormehi, kes ei tea asendusteenistuse olemasolemast suurt midagi. Pealegi ei jätku kohti kõigile soovijatele – riigieelarves on ruumi keskmiselt 65 asendusteenistujale aastas.

Prantsuse kunstniku Blick illustratsioon

Alustagem aga sellest, mis on aja- ning asendusteenistusse saamise aluseks oleva arstliku komisjoni igapäev. See situatsioon ei tule kindlasti üllatuseks neile, kes on seal viibinud. Üpris suur osa kutse saanutest üritab end vaimselt haigeks rääkida või teeskleb füüsilisi valusid.

Dan Tõnus läbis asendusteenistuse tugikeskuses Juks

Dan Tõnuse kirjeldatud näide on üpris ilmekas: “Seal KRA (Kaitseressursside Ameti – toim.) erinevate arstide uste taga istuvate hulgas oli peale minu veel ainult paar noormeest, kellel ei olnud plaanis esitada mitte ühelegi arstile mitte ühtegi kaebust. Ülejäänud tegelased arutasid kõva häälega omavahel, mis tutvuste kaudu nad milliselt arstilt mingisuguse tõendi said. Mu lemmik oli härra, kes tuli psühhiaatri kabinetist välja, viskas näpud püsti ja hõiskas üle ooteruumi: “Eu, kutid! Ma sain sotsiaalse ärevusega lõplikult vabaks!” Dani sõnul oli härral rõõm silmas.

Kindlasti ei tähenda see seda, et kõik noored mehed seda teeksid, ja ilmselgelt on palju neid, kes tugevast tahtest ajateenistusse lähevad. Siiski vajab tutvustamist asendusteenistus, mille kaasabil võivad nii mõnedki mehed kogu tsirkust komisjonis vältida ja kohe oma  asendusteenistuse kasuks otsustada.

Kas võib olla, et nii mõnigi varem näitemängu korraldanud mees sooviks iseseisvalt asendusteenistusse astuda, kui ta selle olemasolust teaks? On noormehi, kes sõjalise väljaõppe asemel sooviks hoopis inimesi aidata. KRA nõuniku Heini Kevendi sõnul sõltub asendusteenistujate väike arv riigi rahastusest. Seda kinnitab ka KRA avalike suhete nõunik Anne Osvet, kes ütleb, et kaitseministeerium eraldab asendusteenistuse eelarvesse spetsiaalselt raha ja need summad ei kasva.

Asendusteenistus on ajateenistuse alternatiiv, kuhu saab usulistel või kõlblikel põhjustel astuda peale arstliku komisjoni läbimist. Seda juhul, kui inimesel on uskumusi, mille kohaselt ta ei saa ega taha relvaga metsas joosta. Asendusteenistus kestab 12 kuud ning selle eest makstakse miinimumpalka – 500 eurot kuus. Sellel aastal alustas asendusteenistust 50 inimest. Kokku on Osveti sõnul asendusteenistujaid praegu 78, kellest 7 on asendusteenistust läbimas päästekomandodes. Ülejäänud kohad on täidetud sotsiaalvaldkonnas: 26 noormeest on koolis ning 45 sotsiaalasutustes.

Eelmisel aastal esitati asendusteenistusse astumise taotlusi 112 ning üleeelmisel 106, mis näitab, et suurusjärk on enam-vähem samaks jäänud, kuid kolmandik kuni pool soovijatest ei pääse asendusteenistusse. Nemad jäävad ootejärjekorda.

Väljavõte KRA koduleheküljelt

Teadlikkus puudub

Asendusteenistujad leiavad, et teadlikkus asendusteenistusest on üldiselt pigem väike. Sellel arvamusel on ka asutused, kus asendusteenistajad oma kohust täidavad. Nii praeguste kui endiste asendusteenistujate sõnul peaks riik ja KRA panustama sellele, et oleks rohkem võimalusi asendusteenistujaid juurde värvata. Nii ütleb ka juba teenistuse läbinud Peeter (nimi muudetud – toim.), et väga paljud tänapäeva noored ei tea ilmselt endiselt, mida asendusteenistus endast kujutab ega oska selle võimalusega arvestada. See viitab, et riik ei ole teinud piisavalt teavitustööd. Neljanda Dimensiooniga rääkinud allikad möönavad, et riik võib olla ei tahagi, et kutsealused oleksid sellest liiga teadlikud.

Kas riik võiks sellele rohkem tähelepanu pöörata? “Võiks,” ütleb Jaagup, kes ei taha oma perekonnanime avaldada, kuid on asendusteenistusega lähedalt kokku puutunud. “Aga riigi jaoks on ilmselgelt tähtsam ajateenistus ja seetõttu arvan, et see ei muutu. Riigikaitse suhtes on ajateenistus riigile kasulikum, isegi kui reservväelaste armee jääks ilmselt reaalses sõjaolukorras väga hapraks. Ka arvud räägivad enda eest – 100 eurot sõdurile ja 500 eurot asendusteenistujale – seega kahtlen, et nad seda väga promoda tahavad.”

Samal arvamusel on Tartu Laste Turvakodu juhataja Piret Värno, kes nõustub intervjuuga kohe, kui kuuleb, et teema keskendub asendusteenistusele. “Meie asutusse on noormehi appi tulnud juba kuus aastat, kuid eelmine aasta jäi vahele. Saime hakkama küll, kuid kergelt see ei tulnud,” sõnab Värno. Samuti rõhutab Värno, et sotsiaaltöö nõuab üha rohkem abikäsi ning palgalistest inimestest on puudu: “Mis siis veel abilistest rääkida.” Värno sõnul on suur vajadus asendusteenistujate järele.

KRA kodulehel on asendusteenistusele pühendatud vaid üks lehekülg enam kui kümne lehe kõrval, mis keskenduvad ajateenistust. Seejuures loetletakse väga palju hüvesid, mida regulaarne ajateenistus endaga kaasa toob, alustades enesekindlusest ja lõpetades sõprussuhetega, mis selle jooksul tekivad. Asendusteenistust kirjeldavas peatükis hüvesid välja toodud ei ole. 

Asendusteenistus ei ole lillepidu

Vaatamata üldarvamusele ei ole asendusteenistus kergema vastupanuteed minemine. See on suunatud otseselt neile, kes on valmis inimesi aitama ja tunnevad, et 2. jalaväebrigaadi üks motodest “kui ihul paha ei ole, siis ei õpi mitte midagi” ei ole neile.

Tartu Laste Turvakodu juhataja Värno sõnul ootavad nad õige suhtumisega inimesi, mitte aja surnuks lööjaid. “Töö on küll raske, kuid see on täielik elukool, sest olgem ausad – nad on noored, kuid siin on vaja hakata peremeest mängima.”

Samuti toonitab KRA avalike suhete nõunik Osvet, et kindlasti on vajalik enne asendusteenistusse astumist põhjalikult läbi mõelda, kas inimene on selleks ikka sada protsenti valmis. Asendusteenistus ei ole kerge. “Kui ta siiski avastab, et vanemate hooldamine ei ole päris mokka mööda, et tahaks ikka metsa müttama minna nagu tõeline mees, siis enam ühest vormist teise ümber hüpata ei ole võimalik,” lausub Osvet.

Asendusteenistuse raskusi kinnitab ka Peeter, kes räägib, kui palju seal niisama passimise aega on. “Kui sa oled selline inimene, kes tahab asendusteenistust lihtsalt läbi käia, siis küll sul seda aega ka on. Küll aga tekib mul küsimus, miks siis üldse sinna minna. Leia parem viis, kuidas nii aja- kui ka asendusteenistusest kõrvale hiilida.”

Asendusteenistuse asendamatu roll

Asendusteenistuse kogemusest on palju positiivseid näiteid. Nii räägib ka oma kogemusest Peeter, kes tegeles puuetega lastega: “Ma andsin endast rohkem, kui minult nõuti. Ma motiveerisin lapsi ja premeerisin neid, kuid kõige enam uhkust tunnen ma selle üle, et ühe poisi puhul, keda saatsid tahtmatud liigutused, ei andnud ma enne alla, kui ta lõpuks põhimõtteliselt ise WC-s käima hakkas. Kui varem vajas ta abi isegi pükste alla- ja ülestõmbamisel, siis hiljem läks tal abi vaja vaid tagumiku pühkimisel. Laiskus ja liigne mugavus pole mulle kunagi meeldinud.”

“Kui on tore noormees, siis ta on täieõiguslik personaliliige,” kirjeldab asendusteenistujat Värno. Ta rõhutab, et eriti teretulnud on need inimesed, kellel on oma algatus-, organiseerimis- ja märkamisvõime. Värno sõnul on asendusteenistuja kui personali käepikendus.

Seda tõestavad ka asendusteenistuse läbinud Dani sõnad: “Viiekümne personaliliikme hulgas on täpselt null meest. Mehed on seal nagu vääriskaup.”

Dan räägib, et teda ei häirinud, kui tal paluti erinevaid tööülesandeid teha. Häiris see, kui keegi piiras ennast sellepärast, et mingi asi on rohkem meeste või rohkem naiste töö.

Selleks, et puuetega inimestega vabatahtlikult tegelema minna või hakata kellegi tugiisikuks, on vaja vähemalt sama suurt eneseületust kui väkke minnes. Seetõttu oleks ülekohtune vaadata altkulmu mehi, kes on traditsioonilise ajateenistuse asemel valinud hoopis asendusteenistuse.

Tartu Laste Turvakodu

Kaitsevägi ei vaja mähkmevahetajaid

KRA avalike suhete nõuniku Osveti sõnul on Eesti riigikaitse põhialus siiski regulaararmee, tavapärane ajateenistus ja reservväe loomine, mitte niivõrd asendusteenistuse forsseerimine. Just selline mõtteviis on sisse kirjutatud kaitseministeeriumi rahastuspoliitikasse, kus asendusteenistusele raha ülemäära ei planeerita. Juba komisjoni läbinud noormeeste sõnul ei paku ka KRA välja võimalusena asendusteenistust. Seda tõestavad asendusteenistujate selgitused, kus mainitakse, et võimalusest saadi teada kas tuttavate kaudu või iseseisva uurimistööna. Võimalust teha ühiskondlikku tööd on KRA kodulehel mainitud minimaalselt ja asendusteenistusse pääsemiseks peab nägema omajagu vaeva.

Osveti sõnul ei ole vajadus ühiskondliku abi järele väike, aga ta nendib, et kuigi tööjõudu on sotsiaalvaldkonnas palju puudu, siis võiks seda rahastada pigem sotsiaalvaldkonna eelarvest kui riigikaitsest. See aga osutab jälle rahapuudusele. Praegu on asendusteenistust läbimas 78 inimest. Terve Eesti riigi peale on kaitseväe klauslile ning seadustele vastavaid asutusi, kus asendusteenistust läbida võib, Osveti sõnutsi umbes 300.

Sellest lähtuvalt võib järeldada, et kuigi praegu on KRA sõnul eelarve järgi kohad täidetud, siis tegelikkuses võib olla veel paljudes asutustes teenistujatest puudu. Seda kinnitab ka Värno, kes oleks eelmisel aastal väga üht teenistujat kampa oodanud, kuid kedagi ei tulnud.

Eelarve piiratusest räägib ka tõik, et tegu on asukohapõhise võimalusega, mis enamjaolt tähendab, et teenistujale otsitakse võimalikult kodulähedane koht. Seega võib juhtuda, et inimene Valgast ei saa minna asendusteenistust tegema Haapsallu, sest öömaja, tasuta sööki ning vormiriideid talle ei tagata. Kehtib vaid miinimumpalga suurune hüvitis, millest võõras linnas elatuda on üpris keeruline.

Osveti sõnul on asendusteenistuse eelarve 391 000 eurot, milles on arvestatud keskmiselt 65 asendusteenistujaga aastas ja see raha kulub ka kõik ära. Järgmise aasta eelarvesse on planeeritud täpselt sama arv asendusteenistujaid. Muutusi lähiajal ei paista.