Berliini karu ei ole lihtsalt linna sümbol, mis on vapilt sujuvalt turistipoe kraamile tõstetud. Lisaks võtmehoidjatelt, kruusidelt, särkidelt, pliiatsitelt leiab karu ka linnaruumist, värvitud vastavalt stiilile või sõnumile, mida ta kannab. Aga miks karu? Selgub, et keegi päris täpselt ei teagi.

Keskaegse Berliini piirkonna pitsatil kujutati hoopiski kotkast. See oli aeg, mil Rooma impeerium ulatus Lääne-Euroopasse. Samast ajastust on pärit ka teine Brandenburgi piirkonna pitsat, millele oli mõlemale poole kotkast ilmunud kaks seisvat karu. 1709. aastast on karu pitsatil olnud üksi.

Miks siis ikkagi ei osata pakkuda selgitust, miks on just karu valitud vapiloomaks? Üks põhjendus on see, et 14. sajandil hävisid suur hulk dokumente tulekahjus, arvatakse, et seetõttu jääb küsimus igavesti vastuseta.

Samas on välja pakutud mõned oletused. Neist esimene viitab tagasi Brandenburgi piirkonna asutajale ja valitsejale Albrecht Karule. Austusavaldus valitsejale, tänu kellele Berliini piirkond asustati, oleks loogiline. Kuid meenutades eelnevat – Brandenburgi piirkonna pitser kujutas originaalis hoopiski kotkast. Niisiis ei peeta seda teooriat kuigi vettpidavaks.

Sümboolset kattuvust nähakse ka saksakeelses sõnas “Bär” (ä hääldatakse saksa keeles e-na), mis kõlab väga sarnaselt Berliini esimese silbiga: Ber-lin/Bär-lin. Filoloogid on aga selle seose välja naernud, sest Berliin kui kohanimi ei seostu ajalooliselt kuidagi karudega.

Võib-olla tuleb leppida lihtsaima selgitusega? Karu on Saksamaa metsade suurim, seega ka kõige enam hirmu tekitav loom. Mis siis veel paremini sobiks sümboliseerima suurlinna?

Mis on Buddy Bears?

Artikli juures olevas galeriis on pildid seisvatest kirjutest karude kujudest. Tegemist on projektiga Buddy Bears, mis algatati 2001. aastal. Nii nagu New Yorgis ja Zürichis, on tänavatel kõikvõimalikesse mustritesse võõbatud lehmad, soovisid kaks kunstniku tuua sarnase projekti ka Berliini tänavatele. Mõistagi valiti kujuks karu – Berliini sümbol.

Tudengid alustasid kahest karust, kuid kuna need nii väga inimestele meeldisid ja said avalikkuselt suure toetuse, loodi mõne nädala jooksul veel enam kui sada karu. Ei kulunud kaua aega enne kui mõmmikute kollektsioon maailma näitustele viidi.

2002. aastal panid kunstnikud aluse teisele “kollektsioonile”: United Buddy Bears. Selles on karu iga ÜRO-s tunnustatud riigi kohta, kusjuures kujud on värvitud vastavalt riigi omapärale, näiteks rahvusmotiividega. Karude kujundamiseks paluti appi kunstnikud igast riigist. United Buddy Bears rändab mööda maailma ning kuulutab seeläbi tolerantsust ja teineteisemõistmist. Kas panete tähele, et kui kujud teineteise kõrval seisavad, hoiaks nad justkui üksteisel käes kinni? Seegi on taotuslik ühtsuse sümbol.

Eesti Buddy Bear: inspireeritud rahvatantsust

Selline näeb välja United Buddy Bears kollektsioonis Eestit esindav karu. Fotod: Buddy Bears

Eesti karu disainis kodumaine kunstnik Katrin Koskaru, kes selgitas, et mõtles karu disainides eesti rahvalauludele ja -tantsudele. “Siiski, ma ei joonistanud karule tavapäraseid tantsijaid. Valisin välja ajalehes ilmunud fotod, millel on Eesti sportlased. See sümboliseerib eestlaste sitkust ja meelekindlust.”

Koskaru jättis maalimata spordivahendid ning asetas kõik justkui jalgpalliväljakule, väravateks laulukaared. Oranžid triibud, mis karul looklevad, annavad edasi eesti rahvarõivamotiivi.

Autorid: Greete Palmiste, Kristi Sarap, Laura Kalam

Tartu Ülikooli ajakirjandusmagistrandid sõidavad aprilli viimasel nädalal Saksamaale, et tutvuda sealsete toimetuste ja ülikoolidega. Tudengid kajastavad reisi Neljandas Dimensioonis tekstis, fotos ja videos.