“The Walking Dead” pole täiuslik, aga väärib vaataja tähelepanu

Published On: March 5, 2017By

“The Walking Dead” on tagasi. Hooaja jätku plakat

“The Walking Dead” on juba mitu nädalat talvepuhkuselt tagasi, kuid senini ei ole ma väga söandanud end sarja viimaste arendustega kursis hoida. Kui nüüd mitu osa lõpuks järjestikku läbi vaatasin, mõistsin, et kuigi sarja kvaliteet on kohati langenud, kutsub miski mind siiski selle juurde tagasi.

Üheks põhjuseks tooksin just kõne all olnud järjestikuse vaatamise, mis sõltub kohati küll hooajast. “The Walking Dead” on üsna kurikuulus oma põhigrupi lahutamise poolest. Sageli lüüakse tuumik laiali mingisuguse missiooni või sündmuse tagajärjel, kus erinevad osapooled üritavad täita oma eesmärki. Nende tegelaste teekonnale kulutatakse sageli mitu osa, mis paljude meelest ei ole vajalik, kuna see täidab eetriaega lühidalt öeldes tühjusega. Tõsi, tegelaste arengut on selliste osade puhul kõige parem märgata, kuid hooajast hooaega on taolised elemendid muutnud korduvaiks ning tüütuiks.

Järjestikku vaatamise ehk võõrkeeli binge-watching’u eeliseks on loo kiire areng, mis taolise, aeglaselt liikuvama sarja puhul on vahel mõnus. Samas ei jäta see mõtlemisruumi, kuna tegelaste otsused, areng ja inimlikkus on sarja alustalad. Sama võib öelda ka erinevate müsteeriumite kohta, mida ei ole sel hooajal kuigi palju esinenud. See ei ole ilmtingimata halb märk, kuna praeguses staadiumis on sarjal targem keskenduda pigem loo arendamisele. Praegu on selleks liitlaste otsingud Ricki grupile, kes lõpuks lõpetas persel istumise. Ta mõistis Negani, praeguse hooaja ja vaieldavalt sarja ajaloo suurima vaenlase, ohtu ning vajadust teda troonilt tõugata. Pean tõdema, et seni on taoline strateegia toiminud minu jaoks üllatavalt hästi. Rick, kes on peategelasena kogu sarja vältel kaotnud märkimisväärselt palju, näeb taas lootust enda lähedasi päästa ning on valmis kõigeks, et Negan kõrvaldada. Võtmesõna on siin “lootus”, mis on terve hooaja (ning ka terve sarja) vältel meie tegelaste mõtteis olnud.

See toob mind teise põhjuseni, milleks on sarja tegelased. Ma võin kutsuda end üsna suureks telesarjade vaatajaks ja fänniks. Tegelased on iga sarja puhul selle olulisim osa. Ilma nendeta ei liiguks lugu edasi, maailm seisaks. Kui vaataja on sarjaga kaasas käinud selle alguspäevast saati, siis on keeruline sellesse mitte kiinduda. Eriti hästi näeb vaataja pühendumust tegelastele viimaste rasketel aegadel. “The Walking Dead” on sellel alal kogenud ekspert. Nad on oma tegelased võrratult hästi üles ehitanud, pannes vaataja neile kirglikult kaasa elama. Hõiskan pea iga kord, kui neil midagi korda läheb ja vähe täbaramates olukordades olen poetanud ka pisaraid. Sellistel puhkudel tunnen justkui kohustust selle sarja, nende tegelaste ja kindlasti ka sarja tegijate ees ning käin tihti sarjaga lõpuni kaasas. Olgu lõpp nii magus või mõru kui tahes. Elan üle kõik tõusud ja mõõnad, sest teekond on seda väärt.

Meme Kristofer arvustab. Autor: Kristofer Jürisoo

Kui rääkida korraks sarja praegusest madalpunktist, siis hooaja esimene pool ei olnud parimate killast, mida tõestas eriti vaatajaskonna vastukaja. Nimelt on hetkel “The Walking Dead” 7. hooaja vaatajaskond langenud keskmisest 14 miljonist inimesest 10 miljonini. Sarja hävitav langus see ei ole, ent märgatav sellest hoolimata. Viimati oli sarjal säärane vaatajaskond kolmanda hooaja kestel, kuid sellel ajal tõusis see järk-järgult. Samuti ei aidanud sellele kaasa vastuoluline esimene osa, mis oli küll sarja teine enim vaadatud episood, kuid järgmisel osal oli hoobilt viis miljonit vaatajat vähem. Siiski on sarjal arvukas fännibaas ja ustavad vaatajad, seega “The Walking Dead” veel ära ei kao. Sarja on järgmiseks hooajaks juba pikendatud. Esimese osa kohta on mul ka spoileritest kubisev arvustus siin olemas. Kui huvi pakub, visake pilk peale.

Kõige selle juures on “The Walking Dead” suutnud mind köita oma postapokalüptilise keskkonna ja õhustikuga. Sarjas kasutatud asukohad on sageli põnevad ja omapärased, pakkudes vaatajale visuaalset vaatemängu, mis üllatab nii vaatajat kui tegelasi. Sellele lisavad vunki juurde kaunilt inetud elavad surnud, kes võlgnevad oma õõvastava välimuse andekatele meigikunstnikele. Kuigi sarjal on arvestatav eelarve (umbes kolm miljonit dollarit episoodi peale), mis on aastate jooksul vähenenud, kulub see tihti teistele aspektidele ja meigikunstnike tööd ei peaks mingil juhul alavääristama.

Rekordeid murdval ja maailma vallutaval sarjal on pea alati mingeid vajakajäämisi. Sellest hoolimata pean tõdema, et isegi pärast arvestatavat pausi olen siiani võlutud “The Walking Deadi” jaburast šarmist. Hästi realiseeritud tegelased, põnev maailm, kus kohati tahaks ka ise elada, kui just surm ei varitseks iga nurga taga ja minu armastus apokalüpsise vastu hoiavad mind tänaseni ootuses, mida järgmised osad toovad. “The Walking Dead” pole täiuslik, aga on vaataja tähelepanu väärt.

 

+ posts

Leave A Comment

Sarnased artiklid

“The Walking Dead” pole täiuslik, aga väärib vaataja tähelepanu

Published On: March 5, 2017By

“The Walking Dead” on tagasi. Hooaja jätku plakat

“The Walking Dead” on juba mitu nädalat talvepuhkuselt tagasi, kuid senini ei ole ma väga söandanud end sarja viimaste arendustega kursis hoida. Kui nüüd mitu osa lõpuks järjestikku läbi vaatasin, mõistsin, et kuigi sarja kvaliteet on kohati langenud, kutsub miski mind siiski selle juurde tagasi.

Üheks põhjuseks tooksin just kõne all olnud järjestikuse vaatamise, mis sõltub kohati küll hooajast. “The Walking Dead” on üsna kurikuulus oma põhigrupi lahutamise poolest. Sageli lüüakse tuumik laiali mingisuguse missiooni või sündmuse tagajärjel, kus erinevad osapooled üritavad täita oma eesmärki. Nende tegelaste teekonnale kulutatakse sageli mitu osa, mis paljude meelest ei ole vajalik, kuna see täidab eetriaega lühidalt öeldes tühjusega. Tõsi, tegelaste arengut on selliste osade puhul kõige parem märgata, kuid hooajast hooaega on taolised elemendid muutnud korduvaiks ning tüütuiks.

Järjestikku vaatamise ehk võõrkeeli binge-watching’u eeliseks on loo kiire areng, mis taolise, aeglaselt liikuvama sarja puhul on vahel mõnus. Samas ei jäta see mõtlemisruumi, kuna tegelaste otsused, areng ja inimlikkus on sarja alustalad. Sama võib öelda ka erinevate müsteeriumite kohta, mida ei ole sel hooajal kuigi palju esinenud. See ei ole ilmtingimata halb märk, kuna praeguses staadiumis on sarjal targem keskenduda pigem loo arendamisele. Praegu on selleks liitlaste otsingud Ricki grupile, kes lõpuks lõpetas persel istumise. Ta mõistis Negani, praeguse hooaja ja vaieldavalt sarja ajaloo suurima vaenlase, ohtu ning vajadust teda troonilt tõugata. Pean tõdema, et seni on taoline strateegia toiminud minu jaoks üllatavalt hästi. Rick, kes on peategelasena kogu sarja vältel kaotnud märkimisväärselt palju, näeb taas lootust enda lähedasi päästa ning on valmis kõigeks, et Negan kõrvaldada. Võtmesõna on siin “lootus”, mis on terve hooaja (ning ka terve sarja) vältel meie tegelaste mõtteis olnud.

See toob mind teise põhjuseni, milleks on sarja tegelased. Ma võin kutsuda end üsna suureks telesarjade vaatajaks ja fänniks. Tegelased on iga sarja puhul selle olulisim osa. Ilma nendeta ei liiguks lugu edasi, maailm seisaks. Kui vaataja on sarjaga kaasas käinud selle alguspäevast saati, siis on keeruline sellesse mitte kiinduda. Eriti hästi näeb vaataja pühendumust tegelastele viimaste rasketel aegadel. “The Walking Dead” on sellel alal kogenud ekspert. Nad on oma tegelased võrratult hästi üles ehitanud, pannes vaataja neile kirglikult kaasa elama. Hõiskan pea iga kord, kui neil midagi korda läheb ja vähe täbaramates olukordades olen poetanud ka pisaraid. Sellistel puhkudel tunnen justkui kohustust selle sarja, nende tegelaste ja kindlasti ka sarja tegijate ees ning käin tihti sarjaga lõpuni kaasas. Olgu lõpp nii magus või mõru kui tahes. Elan üle kõik tõusud ja mõõnad, sest teekond on seda väärt.

Meme Kristofer arvustab. Autor: Kristofer Jürisoo

Kui rääkida korraks sarja praegusest madalpunktist, siis hooaja esimene pool ei olnud parimate killast, mida tõestas eriti vaatajaskonna vastukaja. Nimelt on hetkel “The Walking Dead” 7. hooaja vaatajaskond langenud keskmisest 14 miljonist inimesest 10 miljonini. Sarja hävitav langus see ei ole, ent märgatav sellest hoolimata. Viimati oli sarjal säärane vaatajaskond kolmanda hooaja kestel, kuid sellel ajal tõusis see järk-järgult. Samuti ei aidanud sellele kaasa vastuoluline esimene osa, mis oli küll sarja teine enim vaadatud episood, kuid järgmisel osal oli hoobilt viis miljonit vaatajat vähem. Siiski on sarjal arvukas fännibaas ja ustavad vaatajad, seega “The Walking Dead” veel ära ei kao. Sarja on järgmiseks hooajaks juba pikendatud. Esimese osa kohta on mul ka spoileritest kubisev arvustus siin olemas. Kui huvi pakub, visake pilk peale.

Kõige selle juures on “The Walking Dead” suutnud mind köita oma postapokalüptilise keskkonna ja õhustikuga. Sarjas kasutatud asukohad on sageli põnevad ja omapärased, pakkudes vaatajale visuaalset vaatemängu, mis üllatab nii vaatajat kui tegelasi. Sellele lisavad vunki juurde kaunilt inetud elavad surnud, kes võlgnevad oma õõvastava välimuse andekatele meigikunstnikele. Kuigi sarjal on arvestatav eelarve (umbes kolm miljonit dollarit episoodi peale), mis on aastate jooksul vähenenud, kulub see tihti teistele aspektidele ja meigikunstnike tööd ei peaks mingil juhul alavääristama.

Rekordeid murdval ja maailma vallutaval sarjal on pea alati mingeid vajakajäämisi. Sellest hoolimata pean tõdema, et isegi pärast arvestatavat pausi olen siiani võlutud “The Walking Deadi” jaburast šarmist. Hästi realiseeritud tegelased, põnev maailm, kus kohati tahaks ka ise elada, kui just surm ei varitseks iga nurga taga ja minu armastus apokalüpsise vastu hoiavad mind tänaseni ootuses, mida järgmised osad toovad. “The Walking Dead” pole täiuslik, aga on vaataja tähelepanu väärt.

 

+ posts
+ posts