Raplamaa sügavustes pesitsev ökokogukond püüab maailma päästa

Published On: March 2, 2017By

Väikse Jalajälje liikmed loomulikus keskkonnas

Märjamaal pesitseb ökokogukond Väike Jalajälg, mille aateks on keskkonnasäästlik eluviis. Nii nagu paljusid online-kogukondi, iseloomustab ka Väikse Jalajälje 15 liiget peavooluvastane meelestatus, alternatiividesse kaldumine ja uue tõe otsimine.

21.novembril alustasin koos kahe kursusekaaslasega sõitu Raplamaa suunas, et näha oma silmaga, kuidas kogukonnaelu toimib. November oli küll üritustevaba kuu, kuid meie õnneks nõustuti meile intervjuud andma. Saabudes tervitas meid kirjude retuuside ja 90ndatest pärit tuulejopega naine, käekõrval kombinesoonis laps, kes meid õigete inimesteni suunas.

Kõledas ja remondihõngulises peamajas, kus suviti ökohuvilistele üritusi korraldatakse, on talvel liiga külm, et seal toimetada. Krundil oli veel mitu pisemat elamut, igaühes üks perekond. Meid juhatati kööki, kus unine – kell oli siis juba kümme läbi – kogukonna aktivist hommikuks kinoaputru sõi ning seda viisakalt meilegi pakkus.

Intervjueeritavateks olid anonüümseks jääda soovinud kolmekümnendates mees ja naine, kes on külas elanud kaks aastat. Algajate ajakirjanikena meil vedas, sest liikmed olid väga jutukad ja lõpetasid alatasa üksteise lauseid. Saime teada Väikse Jalajälje loomisest kuni indiviidi rollini kogukonnas.

Ökokogukonna loomisel on olulised neli aspekti.

Tähtis on terviklikkus: õpetatakse majanduslikku aspekti; ökoloogilist ehk loodusega kooskõlas olemise aspekti; sotsiaalset aspekti, kuidas omavahel läbi saada; ja neljandaks maailmavaatelist aspekti. Kõik neli peavad õiges ökokülas esindatud olema, siis on hästi. Öeldakse, et ainult 20% kõikidest algatustest on püsima jäänud. Meil on väga vedanud, et oleme juba kaks aastat vastu pidanud. Meie eesmärgiks on nulljalajäljeni jõudmine ehk elada nii, et loodust ei kahjustata pöördumatult.

Läbisaamine ja erimeelsused käivad käsikäes.

Alguses olid kõik vaimustuses ja me istusime muudkui koos ja lobisesime. Välismaailmast ei tahtnud midagi teada. Aga siis tuli teine etapp, kus tekkisid väikesed konfliktid, selline tüüpiline perevärk, aga nüüd oleme juba sellest välja tulnud. Neljas faas võiks olla tõeline kogukond, kus kõik hoolitsevad enda eest ja austavad ka teisi.

Hierarhia asemel valitseb kogukonnas sotsiokraatia.

See on tõhusam kui konsensusemeetod, kus kõik peavad 100% nõus olema. Seal on kaks reeglit: otsus peab olema piisavalt turvaline, et proovida ja praeguseks piisavalt hea. Ei pea mõne küsimuse taha toppama jääma ja saab edasi minna.

Meil siin on justkui katselabor, kuidas selline väike ühiskonnamudel, kus ei ole hierarhiat ega konkurentsi, vaid võiks toimida koostöö ja õpetame seda ka teistele – oma kogemusi.

Algsed ootused kogukonnale võivad olla ekslikud.

Mõned on tulnud suure ideega, et „ma tahan maailma päästa”. Siis on aga selgunud, et tuleb kaks aastat endaga tegeleda, et saaks üldse kuidagi olla. On tekkinud armukolmnurki, mis panevad esimest korda elus inimese proovile. On mõeldud lahkumisele, kuid siis hoopis ümbersünd läbi tehtud ja tugevamini edasi mindud.

Paljusid on liituma mõjutanud ka isiklik krahh. Juhtub mingi õnnetus, oled väga kurb ja siis hakkad mõtlema, miks ma üldse siin olen ja kuidas edasi minna nii, et endal hea oleks.

Silmi avardasid alternatiivsed dokumentaalid.

Mind mõjutasid elus kannapöörde tegemiseks igasugused alternatiivsed dokfilmid ja asjad. Kui ma mõistsin, mis maailmas tegelikult toimub, et mind on pidevalt petetud, meedia on ära ostetud ja kinni makstud. Keegi lihtsalt tahab võimu hoida. Siis ma hakkasin unest ärkama ja vaatasin, et päris palju annab ära teha. Hirmu abil hoitaksegi inimesi orjuses.

Liikmetelt saadakse peegeldusi, mis aitavad enda olemust mõista.

Kogukonnas saab erinevatelt inimestelt palju peegeldusi, midagi ei jää tähelepanuta. Kui enne oled ebameeldiva teema vaiba alla lükanud, näiteks suhe ei toimi, aga oleme ikka koos, või et töökohta vihkan, aga käin seal ikka, et saada raha, siis varsti tuleb suhe ikkagi ära lõpetada või töökohta vahetada. Positiivne areng võib näida tagasiminekuna.

Üldsus suhtub mõistvalt.

Veebileht on, Facebooki leht on, ajakirjanikud laseme sisse. Algul olime ettevaatlikud, ei tahtnud palju tähelepanu. Mujal maailmas on tavaline valeinfo levitamine, mis tekitab eelarvamusi, et tegu on veidra sektiga.

Ühiskond hakkab vist valmis saama sellisteks algatusteks, ei vaadata enam kui hulle hipisid. Mõistetakse, et kurat,  linnaelus on küll midagi viltu, peaks ka miskit uut proovima.

Meediast hoidumine on enesekaitse.

Väga aktiivselt lehte ei loe, sealt tuleb enamasti ikka hirmutamise kampaaniat. Facebook on igapäevaselt ees, suuremad uudised nagu presidendivalimised jõuavad siia kohale. Tänapäeval käed kõrvade peal ringi liikuda ei saa, kuid hoiame teadlikult distantsi. Vibratsioon, mis meediast tuleb, tirib alla: tekitab ärevust, paneb muretsema ja sõjaohtu kartma. See ei ole ainuke reaalsus siin maailmas. Vaadates ringi, siis palju rohkem toimub tegelikult: erinevad linnuliigid laulavad oksa peal, see on mõnikord palju huvitavam kui see, et Putin tegutseb.

Vastutasuks intervjuu eest küsiti abikätt katkise kasvuhoone parandamisel, millest viisakalt loobuma pidime, et loengusse jõuda.

Parema maailma suunas

VEEL HUVITAVAT

Religioon

Liige 2: Samas meil oli siin üks natuke religioosne mees. Meil ei olnud kellelgi selle vastu midagi, et las ta nagu elab siin.

Liige 1: Milline?

Liige 2: Tõnu.

Liige 1: Oli või? Mina mõtlesin, et ta oli lihtsalt alkohoolik.

Liige 2: Aga Jumal päästis ta.

Liige 1: Pole kuulnudki, et ta oli religioosne.

Liige 2: Mõte on see, et tolereerime erinevaid vaateid.

Liige 1: Usaldame grupitarkust.

Liige 2: Kui te religiooni all peate silmas ka mediteerimist, siis seda me teeme küll. Selline oma keskme häälestamine, oma keskmes olemine.

Toitumine

Liige 1: Jah, kuigi ma ütleksin, et meil oli hiljuti siin just suur diskussioon sellel teemal, et see austraalia poiss, keda nägite, tema tahtis hakata siin kanu kasvatama just sellel eesmärgil, et saaks ise liha süüa nii palju kui tahab, et siis on vähemalt mahedalt ja orgaaniliselt ja sõbralikult kasvatatud loomad. Aga siis ikkagi tapaks neid siin ise.. et see on parem ikka kui poest osta suvalist liha, mis on seal aineid..

Liige 2: … antibiootikume täis.

Liige 1: Täis topitud jah. Ja esialgu oli plaan siis see, et keegi polnud väga nõus, et siin tapma hakatakse. Et see tekitab jätkuvalt pingeid ja peame seda veel ümber vaatama.. ta on isegi kaalunud siit ära minemist koos oma elukaaslasega.

Foto: Väikse Jalajälje kodulehekülg ja Facebook

Leave A Comment

Sarnased artiklid

Raplamaa sügavustes pesitsev ökokogukond püüab maailma päästa

Published On: March 2, 2017By

Väikse Jalajälje liikmed loomulikus keskkonnas

Märjamaal pesitseb ökokogukond Väike Jalajälg, mille aateks on keskkonnasäästlik eluviis. Nii nagu paljusid online-kogukondi, iseloomustab ka Väikse Jalajälje 15 liiget peavooluvastane meelestatus, alternatiividesse kaldumine ja uue tõe otsimine.

21.novembril alustasin koos kahe kursusekaaslasega sõitu Raplamaa suunas, et näha oma silmaga, kuidas kogukonnaelu toimib. November oli küll üritustevaba kuu, kuid meie õnneks nõustuti meile intervjuud andma. Saabudes tervitas meid kirjude retuuside ja 90ndatest pärit tuulejopega naine, käekõrval kombinesoonis laps, kes meid õigete inimesteni suunas.

Kõledas ja remondihõngulises peamajas, kus suviti ökohuvilistele üritusi korraldatakse, on talvel liiga külm, et seal toimetada. Krundil oli veel mitu pisemat elamut, igaühes üks perekond. Meid juhatati kööki, kus unine – kell oli siis juba kümme läbi – kogukonna aktivist hommikuks kinoaputru sõi ning seda viisakalt meilegi pakkus.

Intervjueeritavateks olid anonüümseks jääda soovinud kolmekümnendates mees ja naine, kes on külas elanud kaks aastat. Algajate ajakirjanikena meil vedas, sest liikmed olid väga jutukad ja lõpetasid alatasa üksteise lauseid. Saime teada Väikse Jalajälje loomisest kuni indiviidi rollini kogukonnas.

Ökokogukonna loomisel on olulised neli aspekti.

Tähtis on terviklikkus: õpetatakse majanduslikku aspekti; ökoloogilist ehk loodusega kooskõlas olemise aspekti; sotsiaalset aspekti, kuidas omavahel läbi saada; ja neljandaks maailmavaatelist aspekti. Kõik neli peavad õiges ökokülas esindatud olema, siis on hästi. Öeldakse, et ainult 20% kõikidest algatustest on püsima jäänud. Meil on väga vedanud, et oleme juba kaks aastat vastu pidanud. Meie eesmärgiks on nulljalajäljeni jõudmine ehk elada nii, et loodust ei kahjustata pöördumatult.

Läbisaamine ja erimeelsused käivad käsikäes.

Alguses olid kõik vaimustuses ja me istusime muudkui koos ja lobisesime. Välismaailmast ei tahtnud midagi teada. Aga siis tuli teine etapp, kus tekkisid väikesed konfliktid, selline tüüpiline perevärk, aga nüüd oleme juba sellest välja tulnud. Neljas faas võiks olla tõeline kogukond, kus kõik hoolitsevad enda eest ja austavad ka teisi.

Hierarhia asemel valitseb kogukonnas sotsiokraatia.

See on tõhusam kui konsensusemeetod, kus kõik peavad 100% nõus olema. Seal on kaks reeglit: otsus peab olema piisavalt turvaline, et proovida ja praeguseks piisavalt hea. Ei pea mõne küsimuse taha toppama jääma ja saab edasi minna.

Meil siin on justkui katselabor, kuidas selline väike ühiskonnamudel, kus ei ole hierarhiat ega konkurentsi, vaid võiks toimida koostöö ja õpetame seda ka teistele – oma kogemusi.

Algsed ootused kogukonnale võivad olla ekslikud.

Mõned on tulnud suure ideega, et „ma tahan maailma päästa”. Siis on aga selgunud, et tuleb kaks aastat endaga tegeleda, et saaks üldse kuidagi olla. On tekkinud armukolmnurki, mis panevad esimest korda elus inimese proovile. On mõeldud lahkumisele, kuid siis hoopis ümbersünd läbi tehtud ja tugevamini edasi mindud.

Paljusid on liituma mõjutanud ka isiklik krahh. Juhtub mingi õnnetus, oled väga kurb ja siis hakkad mõtlema, miks ma üldse siin olen ja kuidas edasi minna nii, et endal hea oleks.

Silmi avardasid alternatiivsed dokumentaalid.

Mind mõjutasid elus kannapöörde tegemiseks igasugused alternatiivsed dokfilmid ja asjad. Kui ma mõistsin, mis maailmas tegelikult toimub, et mind on pidevalt petetud, meedia on ära ostetud ja kinni makstud. Keegi lihtsalt tahab võimu hoida. Siis ma hakkasin unest ärkama ja vaatasin, et päris palju annab ära teha. Hirmu abil hoitaksegi inimesi orjuses.

Liikmetelt saadakse peegeldusi, mis aitavad enda olemust mõista.

Kogukonnas saab erinevatelt inimestelt palju peegeldusi, midagi ei jää tähelepanuta. Kui enne oled ebameeldiva teema vaiba alla lükanud, näiteks suhe ei toimi, aga oleme ikka koos, või et töökohta vihkan, aga käin seal ikka, et saada raha, siis varsti tuleb suhe ikkagi ära lõpetada või töökohta vahetada. Positiivne areng võib näida tagasiminekuna.

Üldsus suhtub mõistvalt.

Veebileht on, Facebooki leht on, ajakirjanikud laseme sisse. Algul olime ettevaatlikud, ei tahtnud palju tähelepanu. Mujal maailmas on tavaline valeinfo levitamine, mis tekitab eelarvamusi, et tegu on veidra sektiga.

Ühiskond hakkab vist valmis saama sellisteks algatusteks, ei vaadata enam kui hulle hipisid. Mõistetakse, et kurat,  linnaelus on küll midagi viltu, peaks ka miskit uut proovima.

Meediast hoidumine on enesekaitse.

Väga aktiivselt lehte ei loe, sealt tuleb enamasti ikka hirmutamise kampaaniat. Facebook on igapäevaselt ees, suuremad uudised nagu presidendivalimised jõuavad siia kohale. Tänapäeval käed kõrvade peal ringi liikuda ei saa, kuid hoiame teadlikult distantsi. Vibratsioon, mis meediast tuleb, tirib alla: tekitab ärevust, paneb muretsema ja sõjaohtu kartma. See ei ole ainuke reaalsus siin maailmas. Vaadates ringi, siis palju rohkem toimub tegelikult: erinevad linnuliigid laulavad oksa peal, see on mõnikord palju huvitavam kui see, et Putin tegutseb.

Vastutasuks intervjuu eest küsiti abikätt katkise kasvuhoone parandamisel, millest viisakalt loobuma pidime, et loengusse jõuda.

Parema maailma suunas

VEEL HUVITAVAT

Religioon

Liige 2: Samas meil oli siin üks natuke religioosne mees. Meil ei olnud kellelgi selle vastu midagi, et las ta nagu elab siin.

Liige 1: Milline?

Liige 2: Tõnu.

Liige 1: Oli või? Mina mõtlesin, et ta oli lihtsalt alkohoolik.

Liige 2: Aga Jumal päästis ta.

Liige 1: Pole kuulnudki, et ta oli religioosne.

Liige 2: Mõte on see, et tolereerime erinevaid vaateid.

Liige 1: Usaldame grupitarkust.

Liige 2: Kui te religiooni all peate silmas ka mediteerimist, siis seda me teeme küll. Selline oma keskme häälestamine, oma keskmes olemine.

Toitumine

Liige 1: Jah, kuigi ma ütleksin, et meil oli hiljuti siin just suur diskussioon sellel teemal, et see austraalia poiss, keda nägite, tema tahtis hakata siin kanu kasvatama just sellel eesmärgil, et saaks ise liha süüa nii palju kui tahab, et siis on vähemalt mahedalt ja orgaaniliselt ja sõbralikult kasvatatud loomad. Aga siis ikkagi tapaks neid siin ise.. et see on parem ikka kui poest osta suvalist liha, mis on seal aineid..

Liige 2: … antibiootikume täis.

Liige 1: Täis topitud jah. Ja esialgu oli plaan siis see, et keegi polnud väga nõus, et siin tapma hakatakse. Et see tekitab jätkuvalt pingeid ja peame seda veel ümber vaatama.. ta on isegi kaalunud siit ära minemist koos oma elukaaslasega.

Foto: Väikse Jalajälje kodulehekülg ja Facebook