Kutsealustega järjekorras
Kaitseväe arstlik komisjon. Kitsas koridoris ootavad kirurgi ukse taga punastel toolidel hulk noori mehi, nende seas ka mina.
Higi ja kuldse Marlboro lõhn. Ümber olev jutt on lõõpiv ja lihtne.
Kell on 11:31. Mõned tunnid tagasi täheldasin seltsimeeste olekus ärevust, nende näod olid mornid. Nüüd peegeldub meeste ilmeist tülpimus ootamisest.
Kõlavad igavlevad ohked. Jutukamad seltsimehed püüavad visata nalja kõige üle, mille taha mõte hakkab ja seda nii tihti kui võimalik. Sõnakate kaasootajate jutus kohtan sageli seksismi, kitsa maailmavaate ja kesise harituse tundemärke. Teised istuvad vait, tühi pilk seinal. Vaiki istun minagi, sama elutu ilme juba kolmandat tundi näol.
Kirurgi ukse taga räägitakse viisidest, kuidas kaitseväe kohustusest pääseda. Jagatakse õpetussõnu, kuidas skeemitada endale hullupabereid või muuta oma juriidiline sugu naiseks. Viimane tagaks prii sissepääsu klubidessegi, kuulen jutust. Võimalike stsenaariumide hulgas pakutakse veel enese homoks tunnistamist ja patsifistiks väitlemist.
Järjekord kirurgi ukse taga ei näi kahanevat. Ta on elav ja selles puudub loogika. Iga kord, kui mõne kabineti uks avaneb, tõusevad kaks kuni kolm ootajat. Neist kiireim astub kabinetti, misjärel teised ohkavad raskelt ja istuvad oma toolile tagasi.
Käiguvahetuse jutuhämasse toob saatusekaaslane, kes pole seni veel sõnagi öelnud:
“Tuleb psühhiaatri kabinetti astudes irvega küsida, kas sellest ruumist saabki relva; öelda, et tahaks hirmsasti lasta, et hirmsasti meeldib lasta ja juba täna võiks sõita bussiga Jõhvi ning hakata tulistama. Peaasi, et saaks tulistada!”
Muigan hommiku jooksul esimest korda. Seda nalja olen kuulnud varemgi, et lihtsaim viis kaitseväest pääsemiseks on näidelda komisjoni psühhiaatri ees sõgedat.
Kõikidel kutsealustel on kohustuslik käia esmajärjekorras kirurgi, psühhiaatri ja sisearsti vastuvõtul. Nendele vastuvõttudele järgnevad spetsiifilisemad protseduurid, mida aga viiakse läbi eri asutustes üle linna. Kõik need tuleb ära teha sama päeva jooksul, mille järel ilmuda tagasi komisjoni, et kuulda otsust.
Aga mina tulin kaitseväe arstlikku komisjoni kell 8:30. Kirurgi ukse taga ootan juba kolmandat tundi. Tahaks suitsetada.
2 Comments
Leave A Comment
Sarnased artiklid
Kutsealustega järjekorras
Kaitseväe arstlik komisjon. Kitsas koridoris ootavad kirurgi ukse taga punastel toolidel hulk noori mehi, nende seas ka mina.
Higi ja kuldse Marlboro lõhn. Ümber olev jutt on lõõpiv ja lihtne.
Kell on 11:31. Mõned tunnid tagasi täheldasin seltsimeeste olekus ärevust, nende näod olid mornid. Nüüd peegeldub meeste ilmeist tülpimus ootamisest.
Kõlavad igavlevad ohked. Jutukamad seltsimehed püüavad visata nalja kõige üle, mille taha mõte hakkab ja seda nii tihti kui võimalik. Sõnakate kaasootajate jutus kohtan sageli seksismi, kitsa maailmavaate ja kesise harituse tundemärke. Teised istuvad vait, tühi pilk seinal. Vaiki istun minagi, sama elutu ilme juba kolmandat tundi näol.
Kirurgi ukse taga räägitakse viisidest, kuidas kaitseväe kohustusest pääseda. Jagatakse õpetussõnu, kuidas skeemitada endale hullupabereid või muuta oma juriidiline sugu naiseks. Viimane tagaks prii sissepääsu klubidessegi, kuulen jutust. Võimalike stsenaariumide hulgas pakutakse veel enese homoks tunnistamist ja patsifistiks väitlemist.
Järjekord kirurgi ukse taga ei näi kahanevat. Ta on elav ja selles puudub loogika. Iga kord, kui mõne kabineti uks avaneb, tõusevad kaks kuni kolm ootajat. Neist kiireim astub kabinetti, misjärel teised ohkavad raskelt ja istuvad oma toolile tagasi.
Käiguvahetuse jutuhämasse toob saatusekaaslane, kes pole seni veel sõnagi öelnud:
“Tuleb psühhiaatri kabinetti astudes irvega küsida, kas sellest ruumist saabki relva; öelda, et tahaks hirmsasti lasta, et hirmsasti meeldib lasta ja juba täna võiks sõita bussiga Jõhvi ning hakata tulistama. Peaasi, et saaks tulistada!”
Muigan hommiku jooksul esimest korda. Seda nalja olen kuulnud varemgi, et lihtsaim viis kaitseväest pääsemiseks on näidelda komisjoni psühhiaatri ees sõgedat.
Kõikidel kutsealustel on kohustuslik käia esmajärjekorras kirurgi, psühhiaatri ja sisearsti vastuvõtul. Nendele vastuvõttudele järgnevad spetsiifilisemad protseduurid, mida aga viiakse läbi eri asutustes üle linna. Kõik need tuleb ära teha sama päeva jooksul, mille järel ilmuda tagasi komisjoni, et kuulda otsust.
Aga mina tulin kaitseväe arstlikku komisjoni kell 8:30. Kirurgi ukse taga ootan juba kolmandat tundi. Tahaks suitsetada.
lihtsalt fantastiline teos! pange edasi!!
Kuulsin, et peatoimetajal ka varsti minek. Ootame ka tema kommentaare!