Noela Rukundo istus oma Austraalias Melbourne’is asuva maja ees autos ja vaatas, kuidas viimased leinajad välja marssisid. Nad tulid matustelt – tema matustelt.

Artikkel ilmus ajalehes The Washington Post 5. veebruaril 2016.

Viimaks märkas Rukundo meest, keda oodanud oli. Ta väljus autost ja ta abikaasa haaras hirmunult peast.

„Kas ma näen valesti?“ mäletab Rukundo meest ütlevat. „Kas see on kummitus?“

„Üllatus! Ma olen ikka veel elus.“ vastas naine.

Tundus, et ülevoolava rõõmu asemel valdab meest õud. Ta oli Rukundoga koos olnud kümme aastat ja viis päeva tagasi oli tellinud palgamõrvarid naist tapma. Ja tapsidki – vähemalt nii ütlesid nad mehele. Nad lasid mõrva sooritamise eest mehel omale mõni tuhat dollarit juurdegi maksta.

Ometi seisis Rukundo siinsamas. Intervjuus BBC-le meenutas ta, kuidas mees katsus tema õlga veendumaks, et naine on tõesti päris. Ta võpatas ja hakkas karjuma.

„Palun kõige pärast vabandust,“ ulus mees.

Ent vabandusteks oli liiga hilja: Rukundo kutsus politsei. Abikaasa Balenga Kalala tunnistas oma süüd ja ta mõisteti mõrva õhutamise eest üheksaks aastaks vangi, teatas Austraalia rahvusringhääling (ABC).

Õnnelik lõpp – või vähemalt nii õnnelik, kui saab olla olukorras, kus mees tahab lasta oma naist mõrvata – sai teoks tänu kolmele ebatavaliselt kõrge moraaliga palgamõrvarile, abivalmis pastorile ja ühele ääretult südikale naisele: Rukundole.

Ja ta sai sellega hakkama just nii.

Rukundo tuleproov algas umbes aasta tagasi, kui ta lendas abikaasa Kalalaga oma sünnimaale Burundisse matustele. Surnud oli tema kasuema. Matusetalitus muutis Rukundo kurvaks ja ajas pingesse. Üsna vara õhtul läks ta tagasi hotellituppa, mis asus pealinnas Bujumburas ja vajus päevasündmustest rusutuna voodisse. Siis helistas abikaasa.

„Ta soovitas mul välja värsket õhku hingama minna,“ ütles Rukundo BBC-le.

Kohe, kui Rukundo hotellist välja astus, ründas teda mees, kes hoidis teda relvaga sihikul.

„Ära karju,“ ütles mees Rukundo mäletamist mööda. „Kui sa karjuma hakkad, siis ma lasen sind. Nad saavad minu kätte, aga sina? Sina oled siis juba surnud.“

Kabuhirmus Rukundo tegi, nagu kästi. Ta juhatati autosse ja ta silmad seoti kinni, et ta ei näeks, kuhu ta viiakse. Pärast 30–40 minutit auto peatus ning Rukundo viidi mingisse majja ja seoti tooli külge.

Rukundo kuulis meeshääli, ütles ta ABC-le. „Mida sa tegid, et su mees meid sind tapma palkas?“ küsis neist üks.

„Millest sa räägid?“ uuris Rukundo.

„Balenga saatis meid sind tapma.“

Naine väitis, et nad valetavad. Nemad naersid.

„Sa oled loll,“ ütlesid nad Rukundole.

Oli kuulda, et keegi valis telefonil numbri ja teispoolt toru kostus meeshääl. See oli tema abikaasa oma.

„Tapke ta,“ ütles hääl.

Ja Rukundo minestas.

BBC andmetel oli Rukundo oma abikaasaga kohtunud 11 aasta eest, kohe pärast seda, kui oli Burundist Austraaliasse kolinud. Mees oli äsjane pagulane Kongost ja ümberasumiskeskuses aitas neid jalule üks ja sama sotsiaaltöötaja. Kuna Kalala oskas inglise keelt, lasi sotsiaaltöötaja tal tihti Rukundole tõlgi eest olla, sest too rääkis siis vaid suahiili keelt.

Nad armusid, kolisid ühiselt Melbourne’i äärelinna Kings Parki linnaossa ja said kolm last (Rukundol oli eelmisest suhtest veel viis last). Rukundo sai teada oma abikaasa mineviku kohta: ta oli pagenud mässajate armee eest, kes rüüstasid ta küla ning tapsid ta naise ja väikse poja. Peale selle õppis Rukundo nii mõndagi mehe iseloomu kohta.

„Ma teadsin, et ta on vägivaldne mees,“ ütles Rukundo BBC-le. „Aga ma ei uskunud, et ta võiks mu tappa.“

Tuleb aga välja, et oleks võinud küll.

Kui Rukundo teadvusele tuli, oli ta ikka veel sellessamas võõras hoones kusagil Bujumbura lähedal. Inimröövijad olid samuti endiselt seal, rääkis ta ABC-le.

Mehed selgitasid, et ei kavatse Rukundot tappa – nad ei usu naiste mõrvamisse ja pealegi tunnevad tema venda. Mehe antud raha aga jätavad nad endale ja valetavad talle, et naine on surnud. Kahe päeva pärast lasevad nad Rukundo tee ääres vabaks ja annavad kaasa telefoni, salvestused jõugu vestlustest Kalalaga ja kviitungid 7000 austraalia dollarile (umbes 4714 eurole), mille nad väidetavalt sularahas said, kirjutas Austraalia ajaleht The Age.

„Me tahame lihtsalt, et sa läheksid tagasi ja räägiksid teistele sinusugustele rumalatele naistele, mis juhtus,“ ütlesid jõuguliikmed Rukundo sõnul enne, kui minema sõitsid.

Šokis, ent elus ja kangekaelne, hakkas Rukundo kavandama oma järgmist käiku. The Age kirjutab, et Rukundo kasutas Austraaliasse tagasi saamisel Keenia ja Belgia saatkondade abi. Ta rääkis BBC-le, et helistas seejärel oma Melbourne’i kiriku pastorile ja selgitas juhtunut. Pastor aitas Rukundol ilma Kalalat teavitamata tagasi Melbourne’i lähedale  kodukanti jõuda.

Samal ajal rääkis tema abikaasa, kuidas Rukundo hukkus traagilises õnnetuses ja terve kogukond leinas teda nende kodus peetud matustel. Mullu 22. veebruari õhtul oli Kalala just hüvasti jätnud naabritega, kes olid tulnud teda leinas lohutama. Siis astus Rukundo ligi sellelesamale mehele, kes oli viis päeva varem tellinud tema mõrva.

„Ma tundsin end kui ülestõusnu,“ sõnas Rukundo BBC-le.

Kuigi algselt eitas Kalala tehtut, õnnestus Rukundol tema süüd tõestada telefonivestluses, mida politsei salaja pealt kuulas, kirjutas The Age.

„Mõnikord võib Saatan kellelegi sisse minna ja midagi korda saata, aga pärast seda hakkab see inimene mõtlema: „Miks ma küll seda tegin?““ ütles mees Rukundolt andestust paludes.

Lõpuks tunnistas Kalala end mõrva kavatsemises süüdi. Melbourne’i kohtunik saatis ta üheksaks aastaks vangi.

„Kui Rukundo inimröövijad oleksid oma töö lõpule viinud, oleks kaheksa last jäänud emata,“ ütles ABC andmetel ülemkohtunik Marilyn Warren. „See oli ettekavatsetud ja motiiviks oli põhjendamatu armukadedus, viha ja soov Rukundot karistada.“

Rukundo lausus, et Kalala üritas teda tappa, kuna arvas, et ta jätab abikaasa teise mehe pärast maha – süüdistus, mille Rukundo ümber lükkab.

Ent kohtuasjad ei ole veel läbi. Rukundo rääkis ABC-le, et on saanud tagasilöögi Melbourne’i kongolaste kogukonnalt selle eest, et Kalala politseile üles andis. Keegi jättis talle ähvardussõnumeid ja ükskord oli koju jõudes tagauks lõhutud. Ta peab nüüd kaheksat last üksi kasvatama ja on palunud sotsiaalministeeriumil leida neile uus elamiskoht.

Õhtul voodis lamades kummitab teda endiselt Kalala hääl, mis käsib teda tappa, ütles Rukundo BBC-le. „Igal ööl näen seda, mis juhtus neil kahel päeval inimröövijatega.“

Sellest kõigest hoolimata „hoian ma pea püsti nagu tugev naine“, ütles Rukundo. Ta pööras eelmisele elule selja ja on valmis alustama uut.

—

Pilt: kuvatõmmis artikli juures olnud videost, mille autorid on Deirdra O’Regan ja Monica Akhtar/The Washington Post