Eesti uuring: me kõik teame neid Instagrami kasutajatüüpe

Published On: February 6, 2016By

Hiilija, hashtagger, finalist virtuaalsaates “Eesti otsib Insta-staari” – kui oled Instagrami kasutaja, tead kindlasti kedagi, kes nendele tüüpidele vastab. Eesti teadaolevalt esimene Instagrami uuring selgitas välja kontrastsemad kasutajatüübid.

Kas teadsid, et Instagrami kasutab möödunud aasta seisuga igapäevaselt pea 75 miljonit inimest üle maailma? Et tunamullu oli Instagram turunduskanalina Facebookist tulusam?

Neli Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi tudengit küsis rohkem kui 2100 eestlaselt, kuidas nemad Instagramis käituvad: mitu korda päevas suhtlusvõrgustikku külastavad, keda jälgivad, milliseid pilte lisavad, kuidas hashtag’e kasutavad ja palju muudki.

Uuringus osalejatest olid ligi 84% naised ja ülejäänud mehed. Kusjuures – võib öelda, et Eesti mehi on naistest vähem ka Instagramis. Kui kontota naisi oli küsitletute seas umbes 3%, siis meeste puhul oli sama näitaja peaaegu kolm korda suurem.

Nüüd aga asja juurde. Küsitletute vastustest joonistusid välja mustrid, mille abil lõid uurijad mudelid Instagrami kindlate käitumisviisidega tüüpkasutajatest.12669796_1677772165826966_80531567_o

Saate “Eesti otsib Insta-staari” finalistid. Jah, siia alla kuulub see tüdruk, kelle pildil on alati üle 500 like’i. Tüdruk, keda jälgib kindlasti üle pooletuhande kasutaja, osad neist talle kontvõõrad. Tema ise neid kõiki ei jälgi.

Instagrami kuulsus lisab pilte endast, sealhulgas selfie‘sid, aga ka loodusest, koduloomadest ja sündmustest. Fotod on alati viimseni viimistletud, peale filtrite lisamise töötleb ta mõnikord neid arvutiski. Sealjuures aga väidab suurem osa sellistest kasutajatest, et ei pea like‘ide arvu oluliseks.

Risti vastupidist meelt on 13-aastased ja nooremad Instagrami staarid, kes kustutavad pildi juhul, kui see saab liiga vähe like‘e. Muide, nad ilmselt ei tea, et Instagram on alla 13-aastastele keelatud.

12655942_1677772085826974_1767160693_o

Minu Instagram on minu nägu. “Kas ta mitte alles ei lisanud sedasama pilti?” mõtled sa oma uudisvoogu sirvides. Võimalik, et selle kasutaja telefoni esikaamera on teinud rohkem portreepilte kui fotograafid koolipildistamistel. Ning ei, selle tüübi alla ei kuulu ainult naised: iga kümnes selfie-meister on mees.

Ometigi on vähe neid, kes on suutnud panna inimesed oma selfie-kunsti tõeliselt hindama ja saavad piltidele üle 500 like‘i. Enamasti piirdub meeldimiste arv 50-ga. “Aga like‘id polegi olulised,” ütleb ta ja avab esikaamera.

12669315_1677772029160313_213807506_o

Hiilija. Ta käib Instagramis vähemalt kord päevas. See võib tulla üllatusena, kuna ilmselt olid sa unustanud, et tal üldse konto on. Seda põhjusega: ta lisab pilte haruharva, umbes kord aastas. Äärmuslikul juhul ei ilmu tema profiilile ainsamatki fotot.

Asi ei saa olla selles, et keegi teda Instagramis ei jälgi, pooltel hiilijatest on vähemalt 100 jälgijat ja vaid veerandit jälgib alla poolesaja kasutaja. Kui ta aga kunagi pildi lisab, saab see mõnikord kuni 50, ent kolmandikul juhtudest kümmekond like‘i. Ilmselt on jälgijad lihtsalt harjunud teda mitte märkama, samas kui tema neid pidevalt tasahilju silmas peab.

12695191_1677772062493643_777124923_o

Hashtagger. Tema piltide all on vahel rohkem trelle kui Tartu vanglas. Põhjused on aga erinevad. Mõni märksõnastaja lisab hashtag‘e kuulsuse nimel, et pilt oleks nende järgi kergesti ülesleitav. Enamasti teevad seda naised, kes peavad foto like‘ide arvu oluliseks.

Teist tüüpi hashtagger‘id leiavad, et rohkem kui 1000 sõna, mis pilt ütlema peaks, ei ole piisav. Nende arvates peab loo rääkimiseks varustama foto märksõnadega. Vaid nii saab pildile konteksti lisada.

Kolmandat tüüpi märksõnastaja vihkab tegelikult hashtag‘e. Seega võitleb ta tule vastu tulega ja kasutab trellidetaguseid märksõnu sarkastiliselt. Ta võib seda endale lubada, kuna teda jälgivad vaid lähedased sõbrad ja tuttavad, kes mõistavad tema huumorit. Küll aga ei ole võitlus kuigi intensiivne, kuna seda tüüpi märksõnastajad kasutavad hashtag‘e maksimaalselt kord kuus. Sarkastiline hashtagger on täisealine.

12394660_1677772315826951_849879605_orAu naturel. Ta ei hooli Instagrami kümnetest filtritest ja võimalusest nende abil pildile värvi lisada. Teda jätab külmaks ka hashtag‘i-süsteem. Au naturel lisab vaid naturaalseid pilte ega pea neile saadud like‘ide arvu oluliseks. Kuigi suurem osa seda tüüpi kasutajatest on naised, leidub palju loomulikkust väärtustavaid mehigi.

Uuring viidi läbi möödunud aasta lõpus. Uurijad Heleri All, Kairi Janson, Andri Küüts ja Margus Hanno Murakas koostasid ankeetvormis veebiküsitluse ja jagasid seda sotsiaalmeedias.

Turu-uuringute AS-i 2011. aasta andmetel on Eestis kuni 760 000 9–94-aastast sotsiaalmeediakasutajat.

Illustratsioonid: Urmas Glase

Leave A Comment

Sarnased artiklid

Eesti uuring: me kõik teame neid Instagrami kasutajatüüpe

Published On: February 6, 2016By

Hiilija, hashtagger, finalist virtuaalsaates “Eesti otsib Insta-staari” – kui oled Instagrami kasutaja, tead kindlasti kedagi, kes nendele tüüpidele vastab. Eesti teadaolevalt esimene Instagrami uuring selgitas välja kontrastsemad kasutajatüübid.

Kas teadsid, et Instagrami kasutab möödunud aasta seisuga igapäevaselt pea 75 miljonit inimest üle maailma? Et tunamullu oli Instagram turunduskanalina Facebookist tulusam?

Neli Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi tudengit küsis rohkem kui 2100 eestlaselt, kuidas nemad Instagramis käituvad: mitu korda päevas suhtlusvõrgustikku külastavad, keda jälgivad, milliseid pilte lisavad, kuidas hashtag’e kasutavad ja palju muudki.

Uuringus osalejatest olid ligi 84% naised ja ülejäänud mehed. Kusjuures – võib öelda, et Eesti mehi on naistest vähem ka Instagramis. Kui kontota naisi oli küsitletute seas umbes 3%, siis meeste puhul oli sama näitaja peaaegu kolm korda suurem.

Nüüd aga asja juurde. Küsitletute vastustest joonistusid välja mustrid, mille abil lõid uurijad mudelid Instagrami kindlate käitumisviisidega tüüpkasutajatest.12669796_1677772165826966_80531567_o

Saate “Eesti otsib Insta-staari” finalistid. Jah, siia alla kuulub see tüdruk, kelle pildil on alati üle 500 like’i. Tüdruk, keda jälgib kindlasti üle pooletuhande kasutaja, osad neist talle kontvõõrad. Tema ise neid kõiki ei jälgi.

Instagrami kuulsus lisab pilte endast, sealhulgas selfie‘sid, aga ka loodusest, koduloomadest ja sündmustest. Fotod on alati viimseni viimistletud, peale filtrite lisamise töötleb ta mõnikord neid arvutiski. Sealjuures aga väidab suurem osa sellistest kasutajatest, et ei pea like‘ide arvu oluliseks.

Risti vastupidist meelt on 13-aastased ja nooremad Instagrami staarid, kes kustutavad pildi juhul, kui see saab liiga vähe like‘e. Muide, nad ilmselt ei tea, et Instagram on alla 13-aastastele keelatud.

12655942_1677772085826974_1767160693_o

Minu Instagram on minu nägu. “Kas ta mitte alles ei lisanud sedasama pilti?” mõtled sa oma uudisvoogu sirvides. Võimalik, et selle kasutaja telefoni esikaamera on teinud rohkem portreepilte kui fotograafid koolipildistamistel. Ning ei, selle tüübi alla ei kuulu ainult naised: iga kümnes selfie-meister on mees.

Ometigi on vähe neid, kes on suutnud panna inimesed oma selfie-kunsti tõeliselt hindama ja saavad piltidele üle 500 like‘i. Enamasti piirdub meeldimiste arv 50-ga. “Aga like‘id polegi olulised,” ütleb ta ja avab esikaamera.

12669315_1677772029160313_213807506_o

Hiilija. Ta käib Instagramis vähemalt kord päevas. See võib tulla üllatusena, kuna ilmselt olid sa unustanud, et tal üldse konto on. Seda põhjusega: ta lisab pilte haruharva, umbes kord aastas. Äärmuslikul juhul ei ilmu tema profiilile ainsamatki fotot.

Asi ei saa olla selles, et keegi teda Instagramis ei jälgi, pooltel hiilijatest on vähemalt 100 jälgijat ja vaid veerandit jälgib alla poolesaja kasutaja. Kui ta aga kunagi pildi lisab, saab see mõnikord kuni 50, ent kolmandikul juhtudest kümmekond like‘i. Ilmselt on jälgijad lihtsalt harjunud teda mitte märkama, samas kui tema neid pidevalt tasahilju silmas peab.

12695191_1677772062493643_777124923_o

Hashtagger. Tema piltide all on vahel rohkem trelle kui Tartu vanglas. Põhjused on aga erinevad. Mõni märksõnastaja lisab hashtag‘e kuulsuse nimel, et pilt oleks nende järgi kergesti ülesleitav. Enamasti teevad seda naised, kes peavad foto like‘ide arvu oluliseks.

Teist tüüpi hashtagger‘id leiavad, et rohkem kui 1000 sõna, mis pilt ütlema peaks, ei ole piisav. Nende arvates peab loo rääkimiseks varustama foto märksõnadega. Vaid nii saab pildile konteksti lisada.

Kolmandat tüüpi märksõnastaja vihkab tegelikult hashtag‘e. Seega võitleb ta tule vastu tulega ja kasutab trellidetaguseid märksõnu sarkastiliselt. Ta võib seda endale lubada, kuna teda jälgivad vaid lähedased sõbrad ja tuttavad, kes mõistavad tema huumorit. Küll aga ei ole võitlus kuigi intensiivne, kuna seda tüüpi märksõnastajad kasutavad hashtag‘e maksimaalselt kord kuus. Sarkastiline hashtagger on täisealine.

12394660_1677772315826951_849879605_orAu naturel. Ta ei hooli Instagrami kümnetest filtritest ja võimalusest nende abil pildile värvi lisada. Teda jätab külmaks ka hashtag‘i-süsteem. Au naturel lisab vaid naturaalseid pilte ega pea neile saadud like‘ide arvu oluliseks. Kuigi suurem osa seda tüüpi kasutajatest on naised, leidub palju loomulikkust väärtustavaid mehigi.

Uuring viidi läbi möödunud aasta lõpus. Uurijad Heleri All, Kairi Janson, Andri Küüts ja Margus Hanno Murakas koostasid ankeetvormis veebiküsitluse ja jagasid seda sotsiaalmeedias.

Turu-uuringute AS-i 2011. aasta andmetel on Eestis kuni 760 000 9–94-aastast sotsiaalmeediakasutajat.

Illustratsioonid: Urmas Glase