Frederik Küüts: loomine on hea
17. veebruaril ilmub poelettidele 16-aastase Frederik Küütsi debüütalbum “Lights & Lies”. Žanriliselt paigutaks Frederik ise selle akustilise vibe’iga pop-indie alla, kuid muusiku arvates on tema loomingu kategoriseerimine ebavajalik. Inimesed peaksid ise kuulama ja otsustama, mis see on. Plaadi väljaandmine sai võimalikuks tänu õnnestunud Hooandja projektile, kus koguti Frederiku toetuseks üle 1500 euro. Lisaks aitasid kaasa Kultuurikapital ja Korter 13 tiim.
Kust pärineb EP nimi “Lights & Lies”?
See EP sümboliseerib seda, kui kaugele olen oma muusikaliste mõtetega jõudnud ning need on need unistused ja lootused, mida ma iseendale lubada lasen. Kohati naiivselt, kuid siiski. Minu muusika on seotud väga palju minu mõtete ja vaimse olukorraga. Sügavama mõtte leidmine kõige puhul, mis puutub minu muusikasse, on kuidagi minulik. Mu jaoks ei tundunud atraktiivne see Frederik Küüts albumiga “Frederik Küüts” idee. See on minu jaoks alati kuidagi imelikult kõlanud. Selle ühise nimetaja “Lights & Lies” leidmine ja enda jaoks lahtimõtestamine oli selle albumi puhul nagu koju jõudmine.
Kui sa peaksid enda muusikat kellelegi tutvustama, siis millise looga selle EP pealt sa seda teeksid?
Ma kohe vastan sellele, aga ma pean enne ennast selgitama. Ma ei taha, et keegi kuulaks näiteks kaks esimest lugu ära ja kujundaks endale selle põhjal arvamuse tervest plaadist. Väga raske on inimestele ühe looga selgeks teha, kes sa oled. Selle EP peal olen kõige uhkem loo “Here For You” üle. See on viimane lugu, millega me stuudios tegelesime ja plaadi peal on see ainuke lugu, mille produktsioon on täielikult minu oma. Minu kitarriõpetaja härra Marek Talts mängis sinna peale elektrikitarriga vaala- ja kosmosesound’e. Selles loos on kõige rohkem minu isikliku sound’i, mis mul vaikselt tekkima hakkab. Selle loo salvestamine oli kuidagi maagiline, kitarride salvestamise ajal hakkas veel esimest korda lund ka sadama sel aastal. Aah, see oli ikka nii maagiline! Leian, et see EP isegi ei näita seda, kes ma tegelikult olen. See plaat näitab ainult ühte külge sellest, kes ma olen ja millist muusikat ma loon.
Kuidas ühe loo kirjutamine ja salvestamine käib?
Keegi on kunagi öelnud mõtte, mis on minuga kuskilt maalt kaasas käinud. Lugude kirjutamine on kohati nagu lucid dreaming – sa pead tajuma mingit vibe’i, kuid sa ei tohiks endale seda liiga palju teadvustada, muidu sa ärkad üles. Pead olema piisavalt teadlik, et oled selles seisundis, kuid liiga ekstaasi ei tohi sellest sattuda. Kui sa suudad seda voolu enda jaoks ära kasutada, siis tulevad ka laulud, mis on otse südamest. Olen enda puhul avastanud, et lihtsalt maha istumine ja mõtete loopimine ning improviseerimine töötavad ka, ideed on ikkagi kõige alus, aga millegi veel siirama leidmiseks oleks eelmine näide sobilik. Mulle väga meeldib Mari Jürjensi öeldu: “Ei tea kas autor olengi, ehk taevavahendaja vaid”. Sügav, aga jällegi kuidagi minulik. Erinevatel ajahetkedel on kirjutamisprotsess erinev.
Kust sa muidu oma lugude jaoks inspiratsiooni saad? Näiteks kui Kanye West salvestas oma albumit “Yeezus”, siis ta käis otsimas inspiratsiooni Louvre’i kunstimuuseumist ja arhitektuurist ning kirjutas hiljem sõnad “You see there are leaders and followers, but I’d rather be a dick than a swallower.”
Enamasti inimestelt. Ma olen inimeste inimene, ma ei karda nendest sõltuda. Selle piiri peab igaüks enda jaoks ära tajuma, mil määral tohib inimestest sõltuda, et endale liiga ei teeks. Täpsemalt muusikutest rääkides… Eesti muusikutest on mõjutanud mind näiteks Mari Jürjens, Draakonid ja Vaiko Eplik. Välismaalt John Mayer, Chet Faker, Ed Sheeran, Oh Wonder – see list jätkub veel pikalt. Minu jaoks on tähtis kuulata erinevaid žanre, alustades džässist, lõpetades techno ja muu taolisega. See aitab end muusikaliselt arendada.
Oled sa rahul sellega, milline see EP välja tuli?
Selle EP salvestamise ja asjaajamise protsess oli küllaltki pikk ning ma arenesin selle käigus tohutult, nii muusikaliselt kui ka vaimselt. Ma tean, et ma suudaks juba praegu paremini. See plaat on siiski minu jaoks väga hea pidepunkt, mis annab palju motivatsiooni teise albumi jaoks. Ma tajun, mida teisiti teha ja kuidas sellesse protsessi teinekord suhtuda. Ma tahtsin ise võimalikult palju salvestamise kõrval olla ja alati stuudios viibida, kui midagi salvestati. Arenguruumi on kindlasti. Ma olen selle EP’ga rahul täpselt sellisena nagu ta on, nüüd midagi muutma hakata oleks nagu selle algse idee rikkumine. Tulevikus on nii palju veel võimalik ennast muusikaliselt tõestada, esimese EP’na on see plaat minu enda jaoks tähendusrikas ja tugev.
Keda sa tahaksid tänada?
Kõige rohkem ma tahaksin tänada Erko Niitu, kes on plaadi produtsent ja minu hea sõber, Laura Junsonit, kes aitas vokaalsel poolel väga palju, samuti mängis ta mõnes loos kellamängu. Kindlasti mu parimatest sõpradest koosnev bänd – Karl Birnbaum ja Johannes Eriste. Muidugi veel tšellomängija Martin Mänd, kes tegi väga ilusa töö. Asjaajamise poole pealt Mikk Kirikal – lihtsalt asendamatu kuju. Aitäh Sulle, Mikk! Üldiselt kogu Korter 13 tiim, kes aitas piltide, disaini ja salvestamisega. Palju on inimesi, kes on mind erinevatel ajahetkedel inspireerinud. Usun, et need inimesed tunnevad ennast selles kategoorias ära. Aitäh!
Mis su tulevik toob?
Väga palju uusi asju, mida pole varem teinud, ma loodan. Plaanin teha muusikat huvitavate inimestega ja saada veel rohkem kogemusi. Ma tahaksin salvestada paremaid lugusid paremas keskkonnas, veel khuulimate inimestega ja veel kvaliteetsemalt kui ma senimaani seda teinud olen.
Mis sa arvad, kus sa kahe aasta pärast oled?
Ma loodan, et laval, et saaks toimuda energiavahetus, midagi väga siirast. Ma loodan, et ma olen stuudios, kus ma saaksin salvestada. Ma loodan, et ma olen märkmiku taga, et ma saaksin kirjutada. Kitarri taga, et saaksin mängida. Ma tahan areneda mingis suunas, kus ma tunneksin ennast mugavalt ja tajuda, et olen kahe aasta jooksul arenenud.
Mida sa tahaksid inimestele oma muusikaga öelda?
Enda muusikaga tahaksin jätta kuulajatele võimaluse enda emotsioone ja kogemusi sellest üles leida. Polegi ehk nii oluline, et keegi minu konkreetsest ideest või väljendusest aru saaks. Üldiselt soovitaksin inimestel muusikalises aspektis kuulata kodumaist muusikat. Käige kontsertidel. Kuulake Eesti artiste. Saage osa sellest ilusast kunstivormist, mis on muusika. Looge ise uusi asju ja mõelge enda mõtteid.
“Lights & Lies” esitluskontserdid toimuvad 18. veebruaril Tallinnas lokaalis Kivi Paber Käärid ja 19. veebruaril Pärnus Korter 13nes. Nii kaua võib kuulata Fredriku muusikat YouTube’i kaudu.
Sarnased artiklid
Frederik Küüts: loomine on hea
17. veebruaril ilmub poelettidele 16-aastase Frederik Küütsi debüütalbum “Lights & Lies”. Žanriliselt paigutaks Frederik ise selle akustilise vibe’iga pop-indie alla, kuid muusiku arvates on tema loomingu kategoriseerimine ebavajalik. Inimesed peaksid ise kuulama ja otsustama, mis see on. Plaadi väljaandmine sai võimalikuks tänu õnnestunud Hooandja projektile, kus koguti Frederiku toetuseks üle 1500 euro. Lisaks aitasid kaasa Kultuurikapital ja Korter 13 tiim.
Kust pärineb EP nimi “Lights & Lies”?
See EP sümboliseerib seda, kui kaugele olen oma muusikaliste mõtetega jõudnud ning need on need unistused ja lootused, mida ma iseendale lubada lasen. Kohati naiivselt, kuid siiski. Minu muusika on seotud väga palju minu mõtete ja vaimse olukorraga. Sügavama mõtte leidmine kõige puhul, mis puutub minu muusikasse, on kuidagi minulik. Mu jaoks ei tundunud atraktiivne see Frederik Küüts albumiga “Frederik Küüts” idee. See on minu jaoks alati kuidagi imelikult kõlanud. Selle ühise nimetaja “Lights & Lies” leidmine ja enda jaoks lahtimõtestamine oli selle albumi puhul nagu koju jõudmine.
Kui sa peaksid enda muusikat kellelegi tutvustama, siis millise looga selle EP pealt sa seda teeksid?
Ma kohe vastan sellele, aga ma pean enne ennast selgitama. Ma ei taha, et keegi kuulaks näiteks kaks esimest lugu ära ja kujundaks endale selle põhjal arvamuse tervest plaadist. Väga raske on inimestele ühe looga selgeks teha, kes sa oled. Selle EP peal olen kõige uhkem loo “Here For You” üle. See on viimane lugu, millega me stuudios tegelesime ja plaadi peal on see ainuke lugu, mille produktsioon on täielikult minu oma. Minu kitarriõpetaja härra Marek Talts mängis sinna peale elektrikitarriga vaala- ja kosmosesound’e. Selles loos on kõige rohkem minu isikliku sound’i, mis mul vaikselt tekkima hakkab. Selle loo salvestamine oli kuidagi maagiline, kitarride salvestamise ajal hakkas veel esimest korda lund ka sadama sel aastal. Aah, see oli ikka nii maagiline! Leian, et see EP isegi ei näita seda, kes ma tegelikult olen. See plaat näitab ainult ühte külge sellest, kes ma olen ja millist muusikat ma loon.
Kuidas ühe loo kirjutamine ja salvestamine käib?
Keegi on kunagi öelnud mõtte, mis on minuga kuskilt maalt kaasas käinud. Lugude kirjutamine on kohati nagu lucid dreaming – sa pead tajuma mingit vibe’i, kuid sa ei tohiks endale seda liiga palju teadvustada, muidu sa ärkad üles. Pead olema piisavalt teadlik, et oled selles seisundis, kuid liiga ekstaasi ei tohi sellest sattuda. Kui sa suudad seda voolu enda jaoks ära kasutada, siis tulevad ka laulud, mis on otse südamest. Olen enda puhul avastanud, et lihtsalt maha istumine ja mõtete loopimine ning improviseerimine töötavad ka, ideed on ikkagi kõige alus, aga millegi veel siirama leidmiseks oleks eelmine näide sobilik. Mulle väga meeldib Mari Jürjensi öeldu: “Ei tea kas autor olengi, ehk taevavahendaja vaid”. Sügav, aga jällegi kuidagi minulik. Erinevatel ajahetkedel on kirjutamisprotsess erinev.
Kust sa muidu oma lugude jaoks inspiratsiooni saad? Näiteks kui Kanye West salvestas oma albumit “Yeezus”, siis ta käis otsimas inspiratsiooni Louvre’i kunstimuuseumist ja arhitektuurist ning kirjutas hiljem sõnad “You see there are leaders and followers, but I’d rather be a dick than a swallower.”
Enamasti inimestelt. Ma olen inimeste inimene, ma ei karda nendest sõltuda. Selle piiri peab igaüks enda jaoks ära tajuma, mil määral tohib inimestest sõltuda, et endale liiga ei teeks. Täpsemalt muusikutest rääkides… Eesti muusikutest on mõjutanud mind näiteks Mari Jürjens, Draakonid ja Vaiko Eplik. Välismaalt John Mayer, Chet Faker, Ed Sheeran, Oh Wonder – see list jätkub veel pikalt. Minu jaoks on tähtis kuulata erinevaid žanre, alustades džässist, lõpetades techno ja muu taolisega. See aitab end muusikaliselt arendada.
Oled sa rahul sellega, milline see EP välja tuli?
Selle EP salvestamise ja asjaajamise protsess oli küllaltki pikk ning ma arenesin selle käigus tohutult, nii muusikaliselt kui ka vaimselt. Ma tean, et ma suudaks juba praegu paremini. See plaat on siiski minu jaoks väga hea pidepunkt, mis annab palju motivatsiooni teise albumi jaoks. Ma tajun, mida teisiti teha ja kuidas sellesse protsessi teinekord suhtuda. Ma tahtsin ise võimalikult palju salvestamise kõrval olla ja alati stuudios viibida, kui midagi salvestati. Arenguruumi on kindlasti. Ma olen selle EP’ga rahul täpselt sellisena nagu ta on, nüüd midagi muutma hakata oleks nagu selle algse idee rikkumine. Tulevikus on nii palju veel võimalik ennast muusikaliselt tõestada, esimese EP’na on see plaat minu enda jaoks tähendusrikas ja tugev.
Keda sa tahaksid tänada?
Kõige rohkem ma tahaksin tänada Erko Niitu, kes on plaadi produtsent ja minu hea sõber, Laura Junsonit, kes aitas vokaalsel poolel väga palju, samuti mängis ta mõnes loos kellamängu. Kindlasti mu parimatest sõpradest koosnev bänd – Karl Birnbaum ja Johannes Eriste. Muidugi veel tšellomängija Martin Mänd, kes tegi väga ilusa töö. Asjaajamise poole pealt Mikk Kirikal – lihtsalt asendamatu kuju. Aitäh Sulle, Mikk! Üldiselt kogu Korter 13 tiim, kes aitas piltide, disaini ja salvestamisega. Palju on inimesi, kes on mind erinevatel ajahetkedel inspireerinud. Usun, et need inimesed tunnevad ennast selles kategoorias ära. Aitäh!
Mis su tulevik toob?
Väga palju uusi asju, mida pole varem teinud, ma loodan. Plaanin teha muusikat huvitavate inimestega ja saada veel rohkem kogemusi. Ma tahaksin salvestada paremaid lugusid paremas keskkonnas, veel khuulimate inimestega ja veel kvaliteetsemalt kui ma senimaani seda teinud olen.
Mis sa arvad, kus sa kahe aasta pärast oled?
Ma loodan, et laval, et saaks toimuda energiavahetus, midagi väga siirast. Ma loodan, et ma olen stuudios, kus ma saaksin salvestada. Ma loodan, et ma olen märkmiku taga, et ma saaksin kirjutada. Kitarri taga, et saaksin mängida. Ma tahan areneda mingis suunas, kus ma tunneksin ennast mugavalt ja tajuda, et olen kahe aasta jooksul arenenud.
Mida sa tahaksid inimestele oma muusikaga öelda?
Enda muusikaga tahaksin jätta kuulajatele võimaluse enda emotsioone ja kogemusi sellest üles leida. Polegi ehk nii oluline, et keegi minu konkreetsest ideest või väljendusest aru saaks. Üldiselt soovitaksin inimestel muusikalises aspektis kuulata kodumaist muusikat. Käige kontsertidel. Kuulake Eesti artiste. Saage osa sellest ilusast kunstivormist, mis on muusika. Looge ise uusi asju ja mõelge enda mõtteid.
“Lights & Lies” esitluskontserdid toimuvad 18. veebruaril Tallinnas lokaalis Kivi Paber Käärid ja 19. veebruaril Pärnus Korter 13nes. Nii kaua võib kuulata Fredriku muusikat YouTube’i kaudu.
