Eleonora Bergi jälgedes

Published On: January 16, 2016By

12494568_1125102177524468_1288547762_oKes on müstiline stsenarist Eleonora Berg? See küsimus tõuseb Eesti meedias ikka ja jälle üles. Bergi sulest on pärit sellised hittsarjad nagu „Kartulid ja apelsinid“, „Kelgukoerad“ ning „Pilvede all“. Tema nimi on kirja pandud ka TV3 uue seriaali „Üheotsapilet“ stsenaristina.

“Võib-olla on kogu „salapärase stsenaristi“ lugu tegelikult kaval turundusstrateegia, nagu kirjutas Eesti Ekspress.”

Mõned aastad tagasi kirjutas Eesti Ekspress, et Eleonora Bergi ei olegi päriselt olemas ja stsenaariumid on hoopis Saksamaalt sisseostetud ning siis Eesti oludega kohandatud. Veel on pakutud variante, et Bergi varjunime kasutavad isa-tütar Mihkel ja Livia Ulman, Eesti üks tuntumaid stsenaristide paare, kelle sulest on pärit hittsarjad nagu “Kättemaksukontor”, “Ohtlik lend” ja “Tuulepealne maa”. Läbi on käinud ka variant, et äkki on varjunime taga sarjade produtsent Toomas Kirss ise, pakutud on nii Kerttu Rakket kui Kati Murutari. Produtsent Toomas Kirss on aga seni kõik need pakutud variandid ümber lükanud ja saladuseloori tema kergitada ei kavatse. Ainus fakt, mille Kirss on välja toonud, viitab sellele, et Berg on naisterahvas.

Võib-olla ongi. Võib-olla on kogu „salapärase stsenaristi“ lugu tegelikult kaval turundusstrateegia, nagu kirjutas Eesti Ekspress. Teooriaid on palju. Meie mõtlesime välja ühe, mis loomulikult sugugi tõene ei pruugi olla, aga huvitav on ta sellegipoolest.

Vastupidiselt Toomas Kirsi väitele olime meie kindlad, et Bergi puhul on tegu siiski meesterahvaga. Miks? Sest me ei usu, et naisterahvas niimoodi kirjutaks. Naised pööravad tähelepanu teist laadi nüanssidele. Üritan siinkohal vältida soostereotüüpidega paksu vere tekitamist, seega siin pikemalt ei peatu. Tõesti see argument ei tugine esialgu mitte millelgi muule kui kõhutundele. Aga selle võtsime Bergi isiku paljastamisel aluseks.
Mida teeb noor inimene, kui ta midagi teada tahab? Õige vastus – guugeldab. Meie guugeldasime ka. Ja jõudsime sellise ühe huvitava postituseni ühes foorumis. Kasutaja nimega entr0py oli kirjutanud nii:

„Eleonora on tegelikult praguseks 34 aastane mees.. ja meenutab väga Kartuild ja apelsinid peategelast. Nii jutu, huvide kui ka välimuse poolest. Ma ei mõtle, et ta näeb välja nagu naine.. aga kui ta oleks naine, oleks ta päris peategelase moodi.
Tumeda peaga mees. Ta kirjuta sselle sarja peale oma naisest lahkuminekut.. see räägib tema enda elust. Tegelaste isiksused on tema enda elust.
Sarja aluseks on ta võtnud Jungi psühholoogia õpiku…. Miks ta sarjas nii palju saksa-päraseid perekonnanimesid kasutab? Sellepärast, et ta on ise saksa-pärase perekonnanimega ja ta on väga uhke oma päritolu üle.
Tema isa ja ema on näitlejad…. ja ta ise töötab ühes suures ettevõttes päris kõrgel kohal. Vabal ajal kirjutab näidendeid, luuletusi ja minu üllatuseks nüüd sain teada, et ka stsenaariume :P“.

Tundub, et postituses on piisavalt palju infot, mille põhjal otsinguid alustada. Üks tähtis asi, mida siin kindlasti meeles tuleb pidada on see, et tegemist on siiski anonüümse kasutaja foorumipostitusega ja seega ei ole see kindlasti kõige usaldusväärsem infoallikas.

“Praegu 34-aastane, FC Flora tegevjuhina töötav Anu Lambi ja Sulev Tepparti poeg, lapsest saati teatriga sina peal.”

Aga – 34-aastane mees, tumedate juustega, Elisabet Reinsalu sarnane, vanemad on näitlejad ning ise töötab suures ettevõttes kõrgel kohal. Neid omadusi niimoodi ritta ladudes kangastus meie jaoks üks uus variant, keda varem Bergi pseudonüümi taha peitunuks pakutud ei ole. Jaak Prints. Praegu 34-aastane, FC Flora tegevjuhina töötav Anu Lambi ja Sulev Tepparti poeg, lapsest saati teatriga sina peal. Kui tema ja Elisabet Reinsalu pilte kõrvuti vaadelda on sarnasus igaühele märgatav. Lisaks – Jungi psühholoogia õpik on näitlejaks õppides vägagi tarvilik lugemine.
Krimisari „Kelgukoerad“ jõudis eetrisse aastal 2006. Prints oli siis 25 ja mõni aasta tagasi lavakooli lõpetanud. See periood oli Printsi elus suurte muutuste aeg. Oma esimesest töökohast, teatrist Vanemuine siirdus ta aastal 2005 Tallinnasse, kus koos mõttekaaslastega loodi teater NO99. Uus ja uuenduslik teater võiks ju võtta kogu energia, aga miks ei oleks võinud stsenaariumite kirjutamine olla Printsi jaoks näiteks üks pingete maandamise vorme.

Prints ei anna meediale palju intervjuusid. Tema sõnavõtud on alati läbimõeldud ja Eesti Päevalehele antud viimases intervjuus on öeldud, et Prints on oma näitlejatöös äärmuslikult täpne ja sügavuti minev. Seda on ka Bergi stsenaariumid.

Aastal 2012 lahkus Prints teatrist. 2013 läks ta end täiendama Peterburi Riiklikku Teatriakadeemiasse. 2013 lõppes „Kelgukoerad“ ja jõudis eetrisse „Kartulid ja apelsinid“. Taaskord elumuutev periood, mille vältel kirjutamise kaudu oleks hea asjad selgeks mõelda ja uusi õpitud teadmisi niimoodi katsetada. Prints on öelnud intervjuus Postimehele, et on väga autoritruu näitleja ja teksti kerge südamega ei muuda. Äkki tahtis ta ise ka autoriametit proovida.
Jah, mõnes mõttes tundub see uskumatu. Peterburis õppida, teatrilaval ja filmis näidelda, samal ajal veel jalgpalli mängida ja stsenaariume kirjutada tundub üliinimlik. Aega lihtsalt ei jätku. Samas on Prints öelnud ka seda, et proovib enda peal järgi teooriat, mille kohaselt inimene ühte tööd tehes teisest tööst puhkab. Sellise teooria järgi peaks siinkirjutatu justkui paika.

Ja siis veel mõned juhuslikud kokkulangevused, mis pähe torkasid.

Prints on öelnud ühes pagulasteemalises arvamusartiklis nii:

„Ma olen kodutu. Ma elasin kakskümmend aastat majas, mida ma nimetasin oma koduks. Ärklikorrusega maja, vaikne tänav, väike tagaaed, kus kevadel õitsesid floksid – teate küll, tavaline lapsepõlve idüll. See tundus igavene. Aga “igavene” kestis 20 aastat. Siis müüdi oksjonil, millel me ei jaksanud osaleda, meie korter maha ja me kolisime Kopli sotsiaalmajja. Sealt edasi on mul olnud peatuspaigad, aga mitte kodu.“.

Seriaali „Kartulid ja apelsinid“ peategelane jäi järsku, gaasiplahvatuse tagajärjel oma kodust ilma ja pidi siis peatuspaiku pidi ringi rändama. Võib-olla liiga otsene, kindlasti on selle sündmuse taga märgilisem ja sügavam tähendus. Printsil on kaks venda, seriaalis „Pilvede all“ mängib jällegi Elisabet Reinsalu, kellel on kaks õde. Selliseid lihtsaid, mittemidagiütlevaid, võib-olla isegi labaseid aga huvitavaid seoseid on veel, kuid ma ei hakka neid kõiki siin kirja panema.

Märkimisväärne on veel see, et Prints õppis enne lavakooli astumist aasta Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat.

Jah. Teooriaid Eleonora Bergi isiku ja olemuse kohta on palju. Ootan huviga, millal tõde välja tuleb. Igaljuhul oleksin pettunud, kui Ekspressi sahinad tõeks osutuvad ja Bergi nime taha ei olegi tegelikult kedagi peitunud ning stsenaariumid on lihtsalt sisseostetud Saksa tekstid.

Samas tundub ka see tõenäoline. Mõtteainest on siin palju.

Muideks – nimi Eleonora tuleb rootsi keelest ja tähendab valgust. Jaak Prints aga on oma emaga väga lähedane.

Ülemõtlemine? Võib-olla.

Foto: Kaspar Lind

4 Comments

  1. Maria January 22, 2016 at 09:53 - Reply

    “Miks? Sest me ei usu, et naisterahvas niimoodi kirjutaks. Naised pööravad tähelepanu teist laadi nüanssidele. Üritan siinkohal vältida soostereotüüpidega paksu vere tekitamist, seega siin pikemalt ei peatu.”

    Aga äkki ikkagi jagate siin kommentaarides mõnda tähelepanekut?

    • 4dimensioon January 22, 2016 at 22:00 - Reply

      Peame muidugi veelkord mainima, et tegu on 100% spekulatsiooniga. Ja tähtis on öelda ka seda, et toimetuse valduses ei ole Bergi sarjade originaalstsenaariume ning telekast paistab meile siiski režissööri tõlgendus. Küll aga leiame, et naisi on nendes sarjades kujutatud liiga “ideaalsetena”. Nad näevad absoluutselt alati suurepärased välja ning suudavad ka kõige raskemates olukordades tugevad olla. Loomulikult võib see tulla ka sarja iseloomust. Veel räägib selle kasuks, et Berg on mees E. Barrette artiklis mainitud argument: mehed kirjutavad rohkem objektidest, tegutsemisest ja analüüsivad. Naised seevastu keskenduvad suhetele. Jah, oleks meie käes mõni originaalstsenaarium, oleks ehk lihtsam sellele argumendile kinnitust leida, kuid mõned asjad sellele siiski viitavad.

  2. Stiina June 28, 2016 at 11:54 - Reply

    Väga huvitav teooria… aga olen siiski seisukohal, et Berg ei ole mees. Võrrelge neid Eesti seriaale, mida kirjutavad mehed või siis Ulmanid koos. Erinevus on märkimisväärne, teised seriaalid on pigem sellised kergemeelsemad, sageli meestekesksed (“Ohtlik lend”), kohati naiivsed (“Kättemaksukontor”), utoopilised (“Viimane võmm”). Aga Bergil jooksevad läbi väga kindlad jooned- sügavus ja analüüsi võime. Jah, muidugi või mees ka nii kirjutada, aga kahtlen selles, kas mees suudaks kirjutada ja avada naiste maailma ja mõtteid nii empaatiliselt ning sügavuti, just naise vaatenurgast nagu serjaalis “Pilvede all”, “Üheotsapilet”. Jah, “Kelgukoerad” oli tõesti pigem meestekeskne, aga kui võrrelda seda teiste krimiseriaalidega, siis sealt jookseb läbi väga palju sügavaid ja hingeminevaid seikasid, igal osal on justkui oma sõnum, tagamõte… Kas meesterahvas pööraks just tähelepanu nii palju tagamõttetele ja hinge liigutavate liinide siise toomisse? Siin välja toodud Jaak Printsi teoorias ma kahtlen, just selle tõttu, et üks inimimene lihtsalt ei jõua kõike teha, kuid seriaali vaadates või lugedes “Kartulid & Apelsinid” raamatut, mis on üpris identne käsikirjale, lisaks eessõna Bergi avameelne eessõna, siis jään veenudmusele, et Eleonora Bergi pseudonüümi taga on siiski naisterahavas nagu Toomas Kirss on välja öelnud.

  3. Stiina June 28, 2016 at 11:59 - Reply

    Omalt poolt pakuksin Elina Reinoldi. Siiani ei tea, et keegi oleks üldse teda pakkunud. Ta ei anna samuti eriti palju intervjuusid, tegeleb küll teatriga, kuid mängib üsna vähe. Mis jätaks ka ajalise võimaluse. Samas vastu räägib jällegi see, et ta on seriaalis “Kättemasukontor” peaosas, mis on vähe teises stiilis seriaal, seega tekiks teatud vastuolu. Huvitav oleks veel teada arvamusi…

Leave A Comment

Sarnased artiklid

Eleonora Bergi jälgedes

Published On: January 16, 2016By

12494568_1125102177524468_1288547762_oKes on müstiline stsenarist Eleonora Berg? See küsimus tõuseb Eesti meedias ikka ja jälle üles. Bergi sulest on pärit sellised hittsarjad nagu „Kartulid ja apelsinid“, „Kelgukoerad“ ning „Pilvede all“. Tema nimi on kirja pandud ka TV3 uue seriaali „Üheotsapilet“ stsenaristina.

“Võib-olla on kogu „salapärase stsenaristi“ lugu tegelikult kaval turundusstrateegia, nagu kirjutas Eesti Ekspress.”

Mõned aastad tagasi kirjutas Eesti Ekspress, et Eleonora Bergi ei olegi päriselt olemas ja stsenaariumid on hoopis Saksamaalt sisseostetud ning siis Eesti oludega kohandatud. Veel on pakutud variante, et Bergi varjunime kasutavad isa-tütar Mihkel ja Livia Ulman, Eesti üks tuntumaid stsenaristide paare, kelle sulest on pärit hittsarjad nagu “Kättemaksukontor”, “Ohtlik lend” ja “Tuulepealne maa”. Läbi on käinud ka variant, et äkki on varjunime taga sarjade produtsent Toomas Kirss ise, pakutud on nii Kerttu Rakket kui Kati Murutari. Produtsent Toomas Kirss on aga seni kõik need pakutud variandid ümber lükanud ja saladuseloori tema kergitada ei kavatse. Ainus fakt, mille Kirss on välja toonud, viitab sellele, et Berg on naisterahvas.

Võib-olla ongi. Võib-olla on kogu „salapärase stsenaristi“ lugu tegelikult kaval turundusstrateegia, nagu kirjutas Eesti Ekspress. Teooriaid on palju. Meie mõtlesime välja ühe, mis loomulikult sugugi tõene ei pruugi olla, aga huvitav on ta sellegipoolest.

Vastupidiselt Toomas Kirsi väitele olime meie kindlad, et Bergi puhul on tegu siiski meesterahvaga. Miks? Sest me ei usu, et naisterahvas niimoodi kirjutaks. Naised pööravad tähelepanu teist laadi nüanssidele. Üritan siinkohal vältida soostereotüüpidega paksu vere tekitamist, seega siin pikemalt ei peatu. Tõesti see argument ei tugine esialgu mitte millelgi muule kui kõhutundele. Aga selle võtsime Bergi isiku paljastamisel aluseks.
Mida teeb noor inimene, kui ta midagi teada tahab? Õige vastus – guugeldab. Meie guugeldasime ka. Ja jõudsime sellise ühe huvitava postituseni ühes foorumis. Kasutaja nimega entr0py oli kirjutanud nii:

„Eleonora on tegelikult praguseks 34 aastane mees.. ja meenutab väga Kartuild ja apelsinid peategelast. Nii jutu, huvide kui ka välimuse poolest. Ma ei mõtle, et ta näeb välja nagu naine.. aga kui ta oleks naine, oleks ta päris peategelase moodi.
Tumeda peaga mees. Ta kirjuta sselle sarja peale oma naisest lahkuminekut.. see räägib tema enda elust. Tegelaste isiksused on tema enda elust.
Sarja aluseks on ta võtnud Jungi psühholoogia õpiku…. Miks ta sarjas nii palju saksa-päraseid perekonnanimesid kasutab? Sellepärast, et ta on ise saksa-pärase perekonnanimega ja ta on väga uhke oma päritolu üle.
Tema isa ja ema on näitlejad…. ja ta ise töötab ühes suures ettevõttes päris kõrgel kohal. Vabal ajal kirjutab näidendeid, luuletusi ja minu üllatuseks nüüd sain teada, et ka stsenaariume :P“.

Tundub, et postituses on piisavalt palju infot, mille põhjal otsinguid alustada. Üks tähtis asi, mida siin kindlasti meeles tuleb pidada on see, et tegemist on siiski anonüümse kasutaja foorumipostitusega ja seega ei ole see kindlasti kõige usaldusväärsem infoallikas.

“Praegu 34-aastane, FC Flora tegevjuhina töötav Anu Lambi ja Sulev Tepparti poeg, lapsest saati teatriga sina peal.”

Aga – 34-aastane mees, tumedate juustega, Elisabet Reinsalu sarnane, vanemad on näitlejad ning ise töötab suures ettevõttes kõrgel kohal. Neid omadusi niimoodi ritta ladudes kangastus meie jaoks üks uus variant, keda varem Bergi pseudonüümi taha peitunuks pakutud ei ole. Jaak Prints. Praegu 34-aastane, FC Flora tegevjuhina töötav Anu Lambi ja Sulev Tepparti poeg, lapsest saati teatriga sina peal. Kui tema ja Elisabet Reinsalu pilte kõrvuti vaadelda on sarnasus igaühele märgatav. Lisaks – Jungi psühholoogia õpik on näitlejaks õppides vägagi tarvilik lugemine.
Krimisari „Kelgukoerad“ jõudis eetrisse aastal 2006. Prints oli siis 25 ja mõni aasta tagasi lavakooli lõpetanud. See periood oli Printsi elus suurte muutuste aeg. Oma esimesest töökohast, teatrist Vanemuine siirdus ta aastal 2005 Tallinnasse, kus koos mõttekaaslastega loodi teater NO99. Uus ja uuenduslik teater võiks ju võtta kogu energia, aga miks ei oleks võinud stsenaariumite kirjutamine olla Printsi jaoks näiteks üks pingete maandamise vorme.

Prints ei anna meediale palju intervjuusid. Tema sõnavõtud on alati läbimõeldud ja Eesti Päevalehele antud viimases intervjuus on öeldud, et Prints on oma näitlejatöös äärmuslikult täpne ja sügavuti minev. Seda on ka Bergi stsenaariumid.

Aastal 2012 lahkus Prints teatrist. 2013 läks ta end täiendama Peterburi Riiklikku Teatriakadeemiasse. 2013 lõppes „Kelgukoerad“ ja jõudis eetrisse „Kartulid ja apelsinid“. Taaskord elumuutev periood, mille vältel kirjutamise kaudu oleks hea asjad selgeks mõelda ja uusi õpitud teadmisi niimoodi katsetada. Prints on öelnud intervjuus Postimehele, et on väga autoritruu näitleja ja teksti kerge südamega ei muuda. Äkki tahtis ta ise ka autoriametit proovida.
Jah, mõnes mõttes tundub see uskumatu. Peterburis õppida, teatrilaval ja filmis näidelda, samal ajal veel jalgpalli mängida ja stsenaariume kirjutada tundub üliinimlik. Aega lihtsalt ei jätku. Samas on Prints öelnud ka seda, et proovib enda peal järgi teooriat, mille kohaselt inimene ühte tööd tehes teisest tööst puhkab. Sellise teooria järgi peaks siinkirjutatu justkui paika.

Ja siis veel mõned juhuslikud kokkulangevused, mis pähe torkasid.

Prints on öelnud ühes pagulasteemalises arvamusartiklis nii:

„Ma olen kodutu. Ma elasin kakskümmend aastat majas, mida ma nimetasin oma koduks. Ärklikorrusega maja, vaikne tänav, väike tagaaed, kus kevadel õitsesid floksid – teate küll, tavaline lapsepõlve idüll. See tundus igavene. Aga “igavene” kestis 20 aastat. Siis müüdi oksjonil, millel me ei jaksanud osaleda, meie korter maha ja me kolisime Kopli sotsiaalmajja. Sealt edasi on mul olnud peatuspaigad, aga mitte kodu.“.

Seriaali „Kartulid ja apelsinid“ peategelane jäi järsku, gaasiplahvatuse tagajärjel oma kodust ilma ja pidi siis peatuspaiku pidi ringi rändama. Võib-olla liiga otsene, kindlasti on selle sündmuse taga märgilisem ja sügavam tähendus. Printsil on kaks venda, seriaalis „Pilvede all“ mängib jällegi Elisabet Reinsalu, kellel on kaks õde. Selliseid lihtsaid, mittemidagiütlevaid, võib-olla isegi labaseid aga huvitavaid seoseid on veel, kuid ma ei hakka neid kõiki siin kirja panema.

Märkimisväärne on veel see, et Prints õppis enne lavakooli astumist aasta Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat.

Jah. Teooriaid Eleonora Bergi isiku ja olemuse kohta on palju. Ootan huviga, millal tõde välja tuleb. Igaljuhul oleksin pettunud, kui Ekspressi sahinad tõeks osutuvad ja Bergi nime taha ei olegi tegelikult kedagi peitunud ning stsenaariumid on lihtsalt sisseostetud Saksa tekstid.

Samas tundub ka see tõenäoline. Mõtteainest on siin palju.

Muideks – nimi Eleonora tuleb rootsi keelest ja tähendab valgust. Jaak Prints aga on oma emaga väga lähedane.

Ülemõtlemine? Võib-olla.

Foto: Kaspar Lind